Horizon rajab Kehra tehase endise juhi mälestuseks pargi

2866

AS Horizon alustas Kehra vanas asulas elumajade keskel asuva väikese pargi korrastamist.

ASi Horizon juhatuse liige Aime-Kersti Kelder rääkis, et pärast Kehra paberitehase kauaaegse juhi Žanna Botvinkina surma möödunud suve lõpus tekkis tehase omanikel soov midagi endisele juhile pühendada. Žanna Botvinkina auks otsustati teha korda tehase kontori vastas üle tee asuv park.
Aime-Kersti Kelder oletas, et park rajati koos tehasega 1930ndate lõpus, kuid nüüd on see aastakümneid olnud korrastamata: „Park oli päris võsastunud. Seal oli tehtud vaid hädavajalikku, süstemaatilise hooldamise ja kujundamisega pole tegeletud. Meil ei ole pargi originaalkujundust, teeme selle korda lihtsalt nii, et siin oleks valgust, inimestel mugav kõndida ja meil endil ilus aknast välja vaadata.“
Horizon palkas parki korrastama kohaliku haljastusettevõtja Hannes Pikkeli. Ta rääkis, et veidi vähem kui poole hektari suuruselt pargialalt lõigati kuivanud ja murdunud oksi, võeti maha põhiliselt väheväärtuslikud sookased, et parki pääseks valgus.
„Põhiliselt on seal pärnad ja harilik vaher ning mägivaher. Algul plaanisime ka mägivahtraid maha võtta, et vaadet avada, kuid need on haruldasemad, võiksid jääda,“ rääkis ta.
Maha võeti ka elutu läätspuuhekk, sirelid ja lodjapuud istutatakse tõenäoliselt ringi. Kavas on pargipinnast veidi tõsta ja tasandada ning kevadel külvata muru. Praegu meenutab park pigem metsa­alust, muru seal peaaegu ei kasva.
Teadaolevalt oli park algselt rajatud kolmes osas. Hannes Pikkel teadis öelda, et kunagi olnud seal parterpeenardega prantsuse  stiilis regulaarpark, midagi sarnast, nagu Tallinnas Viru tänava alguses: „Olen näinud üht pilti, kus tehase kontori vastast läks suur avatud vaade nagu Versailles. Park on ka praegu küllaltki regulaarne. Üritasime seda regulaarsust säilitada, kahjuks on mõned puud, mis seda rõhutasid, välja läinud. Ja hekk ei ole enam säilinud. Ja avatud vaate lõpus on praegu hoopis roheline prügikast.“
Ta on Horizoni juhtkonnale pakkunud välja esialgse nägemuse sellest, milliseks võiks pargi kujundada ning millised puud-lilled võiks sinna istutada. Parki võiks Hannes Pikkeli arvates istudada roose, jugapuid ja mageda sõstra põõsaid. Lõplik otsus, mida ja kuhu, otsustatakse kevadel, kui puud lähevad lehte.
Parki on kavas rajada ka teed – täpselt sinna, kuhu on parki läbinud inimesed tallanud sisse teerajad. Kahe kihi killustikuga jõuti need enne külmade ja lume tulekut katta, kevadel pannakse raja peale graniitsõelmed, äärde betoonist kivid.
Parki  tuleb veel taies Žanna Botvinkina mälestuseks ja tunnustuseks kõikidele tehase töötajaile. Milline täpselt, on Aime-Kersti Kelderi sõnul vara rääkida, kuna kõik tellitud kavandid ei ole veel neile esitatud. Valik tehakse ilmselt jaanuari lõpus.
Peale selle rajatakse koos vallavalitsusega parki valgustus kümnekonna valgustiga: „Mõlemal pool parki kulgevad tänavad, kus on tänavavalgustus ning sellest on pargi läbimiseks seni piisanud, aga kui teeme pargi korda, kuulub selle juurde ka pargivalgustus.“
Sügisel alanud tööd pargi korrastamisel jätkuvad kevadel niipea, kui ilm võimaldab. Horizoni soov on, et hiljemalt maiks oleks park korras ja ka taies olemas.
„Loodame, et peale pargi lähedal elavate elumajade inimeste tulevad siia siis kas või üksnes uudishimust kepikõndijad ja jalutajad Kehra uuest linnaosast vaatama ja jalgu puhkama,“ ütles Aime-Kersti Kelder.