Merebioloogi haridusega vabatahtlik õpetab Kuusalus hispaania keelt ning jääb Eestisse 10 kuuks.
Ligi kuu aega Kuusalus elanud hispaanlane Alberto Gonzales Delafe kiidab Eesti loodust, head koolivõrku ning õpivõimalusi, kuid tunnistab, et võõras riigis on raske. Aktiivset seltsielu armastav lõunaeurooplane kurdab, et eestlased on liiga tagasihoidlikud, häid tuttavaid pole ta veel leidnud, kuid loodab, et olukord muutub, kui saab päris oma kodu – praegu elab ta Kuusalu kooli õpilaskodus, aga soovib leida üürikorteri.
Hispaanlane on Eestis Euroopa vabatahtliku teenistuse programmiga. Möödunud aastal hakkas ta otsima mõnda Euroopa riiki, kuhu saaks minna tegema vabatahtlikku tööd. Sõelale jäid Prantsusmaa, Inglismaa, Eesti. Lõplik valik langes Kuusalu kasuks, kuna see tundus kõige huvitavam, tundmatum, aga ka parimate võimalustega. Esimene kokkupuude Eestiga oli tal möödunud aastal, kui õpetas Hispaanias ühele Eesti tüdrukule hispaania keelt.
Noormees on nädal aega õpetanud Kuusalus hispaania keelt, tal on mitu gruppi nii koolis kui noortekeskuses. Täiskasvanud huvilisi kogunes noortekeskusesse nii palju, et tehti kaks rühma. Päeval on ta koolis, suhtleb õpetajatega, valmistab ette keeletunde.
Hispaanlane lausus, et tema esimene soov on arendada oma õpetajaoskusi, parandada inglise keele oskust, võib-olla õppida ka eesti keelt. Mõne sõna eesti keelt ta juba ka räägib, kuid tunnistab, et see pole eesmärk: „Korraga kolme keelt hallata on päris keeruline, enamasti soovitakse minuga rääkida inglise keeles, nii on mugavam.”
Esimesed nädalad on olnud tema sõnul keerulised, sageli tuleb koduigatsus sõprade ja pere järele: „Praegu pole mul veel nii palju tegevust. Keeletunnid võtavad oma aja, kuid sageli tunnen igavust. Kord nädalas püüan käia Tallinnas ja kohtuda seal uute inimestega. Mulle meeldib küll väga loodus ja olla üksi oma mõtetega, kuid olen linnapoiss, vajan seltskonda. Keeruliseks teeb olukorra see, et mul pole autot, millega liikuda.”
Ta märkis, nüüdseks teavad ilmselt kõik, et üks hispaanlane elab Kuusalus: „Minuga ei tormata aga kohe suhtlema, ollakse pigem isoleeritud, kuid uudistavaid pilke on palju. Eriti hakkab silma see vanemate inimeste puhul, noored on veidi avatumad, nende inglise keele oskus on muidugi ka tunduvalt parem, kui nende vanematel.”
Alberto Gonzalez Delafe lausus, et Kuusalu kool meeldib talle väga: „Usun, et siin on väga tore olla nii õpilane kui õpetaja. Hispaania koolidega võrreldes on Kuusalus palju häid võimalusi. Hispaanias on erakoolid ja hariduse eest peab maksma. Kuusalu õpilased räägivad väga hästi inglise keelt. Mida rohkem keeli räägid, seda rohkem oled avatud ning julged minna reisima. See on ka minu sõnum noortele – minge ja avastage maailma, nautige elu.”
Eestlaste puhul on talle silma jäänud veel see, et nad ei naudi elu: „Hispaanlased on küll tuntud oma pidude poolest, kuid minu jaoks tähendab pidu ka õhtuti sõpradega kohtumist hubasel terrassil mõne kerge joogiga. Siin pole sellist ajaveetmist aga peaaegu üldse. Tean, et Eestil on raske ajalugu, Vene vari on veel praegugi paljudes kohtades üle. Ollakse väga konkurentsihimulised, oma emotsioone ei julgeta väljendada.”
Õpingute kõrvalt on ta töötanud 8 aastat eraõpetajana, andnud matemaatika ja keemia tunde, tal on ka õpetaja kutsetunnistus. Varem on ta Erasmuse programmi kaudu töötanud Prantsusmaal akvaariumis.
Hispaanlane usub, et kuigi vahel on raske, annab 10 kuud Eestis talle väärt kogemuse: „Loodan, et edaspidi leian lisaks keeleõpetamisele ka muud tegevust. Ei tea, mis edasi saab. Ilmselt lähen pärast Hispaaniasse tagasi ja otsin õpetajatööd. Samas on aeg piisavalt pikk, et teha uusi plaane.”
