Aruküla põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja KRISTA KUUSK korraldas õpetajate rahvusvahelise konverentsi, kus osales 143 haridustöötajat üle maailma.
Neljapäeva, 22. septembri õhtupoolikul seisis Aruküla põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja Krista Kuusk Tallinna kesklinna hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaali ees fuajees ning võttis vastu külalisi Eestist, Soomest, Saksamaalt, Venemaalt, Nepaalist, Iraanist – kokku 23 riigist üle maailma.
Iga külaline, konverentsil osalev haridustöötaja, sai lisaks konverentsimaterjalidele kingituseks Krista Kuuse õpilaste käsitööna tehtud magneti ning Aruküla kooli tutvustava brošüüri.
Konverents toimus 11. korda, Eestis polnud seda enne tehtud.
Aruküla õpetaja Krista Kuusk, kes on ka varem osalenud rahvusvahelistes projektides, võõrustanud väliskülalisi oma koolis ja käinud välismaal kogemusi omandamas, sai konverentsi korraldamise õiguse rahvusvahelise õpetajate võrgustiku juhilt, rootslaselt Magnus Perssonilt. Korraldajamaaks kandideerisid kolm linna – Riia Lätis, Berliin Saksamaal ning Tallinn Eestis. Miks täpselt Krista Kuusk valituks osutus, ta öelda ei osanudki – tuli vaid kiiresti reageerida ning esitada oma ideed ja tegevuskava. Kui saabus positiivne otsus, tuli hakata tööle. Krista Kuusk kutsus appi oma kolleegid – Aruküla kooli huvijuhi Mari Mölsi ning inglise keele õpetaja Ivika Jegise. Meelelahutuse pakkumise korraldamise usaldas ta samuti Aruküla õpetajatele – konverentsi avalöögi tegid Aruküla lapsed, Külli Oviri lauljad ning Kaja Arusalu rahvatantsijad. Ettevalmistuseks kulus peaaegu aasta.
Ränne toob probleemid koolidesse
Kolmepäevase konverentsi pealkiri oli Empowering the Teacher of Tomorrow ehk õpetajate julgustamine, teadmiste andmine. Midagi eksklusiivset selle pealkirja taga korraldaja sõnul aga ei peitu: „Sisuliselt on konverents praktiliste nippide jagamine õpetajalt õpetajale. Räägivad need, kes selle tööga igapäevaselt tegelevad. Vahetame kogemusi, kuidas hakkama saada globaliseeruvas maailmas, olla loovad ning pakkuda õpetamisel uusi lahendusi.”
Ta lausus, et lõputseremoonial olid osalejad üllatunud, kuidas on võimalik, et sellise konverentsi korraldavad kolm maakooli õpetajat oma põhitöö kõrvalt, mõni teine teenib sellise korraldamisega elatist või palkab firma seda tegema: „Meie teeme seda kõike oma vabast tahtest. Selleks, et Eestis oleks parem elu.”
Korraldajana ta enamikesse töötubadesse ei jõudnud, kuid paar loengut jätsid väga sügava mulje: „Maailm on muutunud nii globaalseks, et probleemid, mis on mujal, jõuavad varem või hiljem koos rännetega ka meile. Rootsi delegaat rääkis immigratsiooniprobleemist koolides – kuidas õpetada sisserännanutele rootsi keelt, suhtumist, prügi sorteerimist, lühidalt öeldes reaalset elu.”
Ta jutustas, et väga sügava mulje jättis ka Inglismaa õpetaja, kes kirjeldas vägivallajuhtumitega toimetulekut – ühes koolis oli 50 õpilast, aga politsei sekkumisega 1140 juhtumit aastas: „Õpetaja rääkis oma kogemustest, kuidas viie aasta jooksul saadi arv nii madalaks, et aastas oli vaid 63 juhtumit. Seda tuli teha koostööga, nad korraldasid perepäevi, panid annetuskastid abivajajatele, kaasasid kogukonna. Nad jõudsid järeldusele, et lapse suhtumise muutmiseks on vaja alustada tema vanematest.”
Maailm koju kätte
Korraldaja märkis, et osalejad polegi riigiti nii erinevad, kui võiks arvata: „Neid iseloomustab loomingulisus ning avatus. Nippe, mida kõrva taha panna, oli palju. Hollandlastel on näiteks teadusnädal, kus vanemate klasside õpilased õpetavad nooremaid, tehakse erinevaid projekte, suhkrutükkidest losse, kuhu pannakse jõed voolama, et vaadata, kuidas suhkur sulab. Eriti loodusainete õpetamiseks on konverentsil kuuldust väga kasu, lihtsate asjadega seletatakse ära rasked füüsikalised protsessid.”
Ta lisas, et tundis end rahvusvahelises seltskonnas imehästi: „Osalejad olid vabast maailmast, neil polnud nõukogude aja kammitsetust, nagu meil. Ometi tundsin, et mind võetakse võrdsena, pole väike vaene idaeurooplane.”
Tallinnasse tulid haridustöötajad kõigist õppeastmetest. Konverentsidel käib igal aastal 150-160 osalejat. Kogu õppivate õpetajate võrgustikus on liikmeid umbes 500-600.
„Saatsin kirjad kõikidesse Eesti koolidesse, et tulge ja osalege, maailm tuleb koju kätte. Ilmselt käis osalustasu üle jõu, üle kolmesaja euro osaleja kohta välja käia on päris palju, mõnigi mõtles ilmselt, et sama raha eest saab mujal kogu kollektiivi ära koolitada,” tõdes Krista Kuusk.
Võrgustiku juht Magnus Persson kiitis Sõnumitoojale, et vastuvõtt Tallinnas oli imeline ja soe. Ta tunnustas Aruküla lapsi esinemise ning korraldusmeeskonda veatu ning inspireeriva konverentsi eest.
Comeniusega 12 parima hulgas
Hollandi õpetajad rääkisid enne konverentsi algust Sõnumitoojale, et paljud neist on Tallinnas esimest korda: „Teemad tundusid väga huvitavad. Reaalainete keel on universaalne, kuid õppemeetodid erinevad, tulime koguma inspiratsiooni. Tänapäeval peab õpetaja olema palju enamat, kui vaid teadmiste edastaja. Ta peab olema kasvataja, sõber, psühholoog.”
Krista Kuusk sõnas pärast konverentsi lõppu, et kui endasse uskuda, võib teha suuri asju, liigutada mägesid: „Tunne on kohutavalt hea ning uhke, sest kõik läks hästi, ühtegi tagasilööki polnud: „Ma ei ole varem midagi nii suurt korraldanud, olin enne osalenud kolmel konverentsil ning saanud aimu, kuidas tuleks korraldada. See, mis kulisside taha jääb, on suur töö, et kõik sujuks ning osalejad jõaksid õigel ajal õigesse kohta. Ma poleks hakkama saanud ilma oma meeskonnata ning kooli juhtkonnata, kes igati toetab loomingulist lähenemist ning annab rohelise tule meie ideedele.”
Mõned aastad tagasi osales ta Aruküla põhikooli õpilastega Comeniuse projektis, kus koolid said endale rahvusvahelised partnerid. See oli Aruküla kooli esimene koolidevaheline projekt. Nüüdseks on projekt hinnatud ning selgunud, et see sai Euroopa 12 parima hulka ning valiti projektipraktika raamatusse: „See oli väga kõrge tunnustus, andis häid kontakte ning julgust edaspidiseks.”
Käesoleval õppeaastal Arukülas rahvusvahelisi projekte käimas ei ole, kuid Krista Kuusk lausus, et uued ideed on juba sündinud: plaanis on muuta koolielu põnevamaks kultuurinädalatega, alustada kolmanda õppeveerandi lõpus Soome tutvustamisega.
