His­paa­nia tee­teod on jõud­nud Keh­ras­se, Kuu­sal­lu, Raa­si­ku­le ja ka Aru­kül­la

Kesk­kon­nas­pet­sia­lis­tid kut­su­vad rah­vast ap­pi võõr­ti­gu­sid kor­ja­ma, et pea­ta­da nen­de laial­da­se­mat le­vi­kut.

Keh­ra ela­ni­kud, Ani­ja val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Eve­lin Kol­bak ja Raa­si­ku val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Jo­han­na Sep­mann kor­ral­da­sid juu­li kes­kel tal­gud ehk ko­gu­kond­li­ku kor­je­õh­tu, et ko­gu­da Keh­ras Põh­ja tä­nav 1 hal­ja­sa­lalt his­paa­nia tee­ti­gu­sid. Kaa­sa pa­lu­ti võt­ta kaa­ne­ga äm­ber ja kum­mi­kin­dad või tan­gid ning ka val­la­va­lit­su­selt oli tal­gu­lis­te­le kum­mi­kin­daid ja soo­la. Tu­lid paar­küm­mend kor­ja­jat, lü­hi­ke­se aja­ga ko­gu­ti sa­du tee­ti­gu­sid, kok­ku va­la­des täit­sid teod 9-liit­ri­se ämb­ri.

Eve­lin Kol­bak rää­kis, et eel­mi­sel aas­tal oli sa­mas ko­has sa­mu­ti his­paa­nia tee­ti­gu­sid, kuid olu­li­selt vä­hem: „Ku­na oli soe ja niis­ke sü­gis, ka soe talv ja niis­ke ke­vad, on ko­gu see pe­riood ol­nud his­paa­nia tee­ti­gu­de­le kas­va­mi­seks ja pal­ju­ne­mi­seks sood­ne. Kül­ma tal­ve­ga saa­vad osad neist huk­ka.“

Te­ma sõ­nul on tee­teod le­vi­nud ju­ba ka Keh­ras algk­las­si­de ma­ja ta­ha ja raa­ma­tu­ko­gu juur­de. Prae­gu­seks on ta sin­na pan­nud kor­du­valt tõr­je­va­hen­dit, raud­fos­faa­ti, mi­da müüak­se ehi­tus- või aian­dus­poo­di­des. Ta li­sas, et Ani­ja val­la­va­lit­sus plaa­nib neil ala­del te­ha tee­ti­gu­de tõr­jet ka edas­pi­di.

Eve­lin Kol­bak ja Jo­han­na Sep­mann on puis­ta­nud raud­fos­faa­ti sa­mu­ti Põh­ja tä­na­va hal­ja­s­ala­le. Va­he­peal oli ti­gu­sid vä­hem, kuid möö­du­nud pü­ha­päe­val leid­sid nad sa­mal alal taas ti­gu­de ko­loo­niaid, 15 mi­nu­ti­ga kor­ja­sid ämb­ri­täie. His­paa­nia tee­ti­gu­de kor­ja­mi­se tal­guid on ka­vas kor­ral­da­da Keh­ras veel ning nad kut­su­vad ela­nik­ke neist osa võt­ma.

Tee­ti­gu­de ko­loo­nia­te lä­he­dus­se on pan­dud Keh­ras sool­vee­ga ka­nist­reid, mil­lel peal ki­ri „His­paa­nia tee­ti­gu“ ning Jo­han­na Sep­mann too­ni­tab, et kui kee­gi juh­tub nä­ge­ma tee­ti­gu, mit­te kõn­di­da möö­da, vaid pan­na see ka­nist­ris­se, sool­ve­si ta­pab nälk­ja. Ku­na ti­gu on li­ma­ne, siis pal­ja käe­ga võt­ta ei ta­su, ka­su­ta­da tu­leks tai­me­leh­te või puu­pul­ki.

Jo­han­na Sep­mann: „His­paa­nia tee­ti­gu­de vas­tu võit­le­mi­sel on se­ni kõi­ge tõ­hu­sa­maks mee­to­diks osu­tu­nud võõr­nälk­ja­te ja nen­de mu­na­de iga­päe­va­ne kor­ja­mi­ne. Se­da on soo­vi­ta­tav te­ha hom­mi­ku­ti, õh­tu­ti või va­he­tult pä­rast vih­ma, mil ilm on ja­he­dam, maa­pind niis­ke ning teod ak­tiiv­se­mad. Ilm­selt ei soo­vi meist kee­gi vee­ta igal õh­tul tun­de, et neid oma aiast kor­ja­ta. Just see­tõt­tu on olu­li­ne ühi­selt te­gut­se­da – mi­da roh­kem abi­kä­si, se­da tõ­hu­sa­malt saa­me nen­de le­vi­kut pi­dur­da­da. Ju­hin veel tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et kui too­te ae­da uu­si tai­mi või mul­da, kau­baa­lus­te­ga ehi­tus­ma­ter­ja­le, siis kont­rol­li­ge hool­salt, et te sel vii­sil ei tooks ti­gu­sid en­da­le ko­duae­da.“

His­paa­nia tee­ti­gu on võõr­liik, mis il­mus Ees­tis­se 2008. aas­tal ning ar­vu­kus on jär­jest kas­va­nud. Sel­li­ne võõr­nälk­jas teeb aias pal­ju kah­ju, toi­tub köö­gi­vil­ja­dest, aga ka ilu­tai­me­dest ning võib ko­gu aia la­ge­daks süüa. Täis­kas­va­nud tee­ti­gu on 7-15 sen­ti­meet­ri pik­ku­ne, 3 sen­ti­meet­ri jä­me­du­ne, su­gu­küp­seks saab kuue nä­da­la­ga ning üks ti­gu an­nab 400 järg­last.

Raa­si­kul va­ba­taht­li­kud kor­ja­jad
Raa­si­kul avas­ta­ti his­paa­nia tee­teod kal­mis­tu kom­pos­ti­hun­ni­ku juu­res kaks aas­tat ta­ga­si. Ti­gu­sid ha­ka­ti kor­ja­ma ja hä­vi­ta­ma ning kom­pos­ti­hun­nik lik­vi­dee­ri­ti.

Jo­han­na Sep­mann rää­kis, et kal­mis­tu ümb­ru­ses käi­vad lä­he­du­ses ela­vat kolm naist neid võõr­nälk­jaid tä­na­vu jär­je­pi­de­valt õh­tu­ti kor­ja­mas. Sa­mu­ti on tee­ti­gu­de kor­ja­jaid Raa­si­kul Te­ha­se tä­na­va rist­mi­ku piir­kon­nas. Mõ­le­mas­se piir­kon­da on puis­ta­tud ti­gu­de­vas­tast ke­mi­kaa­li. His­paa­nia tee­ti­gu­de tõr­jeks ka­su­ta­tak­se sööt­mür­ki Sluxx või Iron­max Pro.

Raa­si­ku val­la kesk­kon­na­spet­sia­list mär­kis, et käe­s­ole­val nä­da­lal on his­paa­nia tee­teo ük­si­kuid isen­deid lei­tud Aru­kü­la raud­tee­jaa­ma ümb­ru­sest.

Ka Kuu­sa­lus tee­ti­gu­de kor­ja­mi­se re­gu­laar­sed tal­gud
Kuu­sa­lus olid his­paa­nia tee­ti­gu­de ko­gu­mi­se tal­gud ki­ri­ku­aias esi­mest kor­da lau­päe­va, 2. au­gus­ti va­ra­hom­mi­kul, kel­la 5-8. Kor­ral­das Kuu­sa­lu kesk­koo­li loo­du­sai­ne­te õpe­ta­ja Ka­ja Rii­berg, kut­set jär­gi­sid küm­me va­ba­taht­lik­ku abi­list. Te­ma hin­nan­gul kor­ja­ti sel hom­mi­kul va­na pas­to­raa­di juu­res asu­va­te aia­maa­de piir­kon­nas, ka tii­gi ümb­ru­ses üle tu­han­de his­paa­nia tee­teo.

Ka­ja Rii­berg rää­kis, et on käi­nud seal ük­si või mõ­ne tut­ta­va­ga võõr­nälk­jaid kor­ja­mas üle kuu aja ning oo­tab abi­li­si ka edas­pi­di, suur osa Kuu­sa­lust on veel võõr­nälk­ja­va­ba, nei­le on või­ma­lik piir pan­na. Se­ni­ne kor­ja­mi­ne on and­nud te­ma sõ­nul mär­ga­ta­vaid tu­le­mu­si, kuid tä­he­le­pa­nu va­ja­vad mit­med tõ­si­sed kol­ded, mis nii-öel­da va­rus­ta­vad üle­jää­nud ala ti­gu­de­ga.

„Teen üles­kut­se, tul­ge osa­le­ma re­gu­laar­se­tel kor­ja­mis­tal­gu­tel iga kol­ma­päe­va õh­tul kell 21-24 ja lau­päe­va va­ra­hom­mi­kul kell 5-8. His­paa­nia tee­teod on hõi­va­nud ki­ri­kuaia, see on ko­gu­du­se nõu­so­le­kul võõr­ti­gu­de kor­ja­mi­seks ava­lik­ku­se­le ava­tud ala, me kõik saa­me seal ti­gu­sid kor­ja­ta ja nen­de eda­sist le­vi­kut ta­kis­ta­da. Päe­val on teod pei­dus, tu­le­vad näh­ta­va­le õh­tul ja hom­mi­kul, kõi­ge pa­rem on kor­ja­ta õh­tul pea­lam­bi abil või päi­ke­se­tõu­sul. Teod pa­ne­me kom­pos­ti­kas­ti juu­res val­mis sea­tud nõu­des­se sool­vet­te ning aed­nik põ­le­tab need,“ sõ­nas Ka­ja Rii­berg.

„See on jär­je­pi­dev ja süs­teem­ne töö, tul­ge ap­pi, nii on või­ma­lik hoi­da võõr­nälk­ja­te ar­vu­kust kont­rol­li all. Kuid ei saa jät­ta tee­ti­gu­de kor­ja­mist ja hä­vi­ta­mist ai­nult en­tu­sias­ti­de hoo­leks, vä­ga loo­dan, et olu­kord leiab amet­kond­lik­ku la­hen­da­mist,“ li­sas ta.

Mida te­ha, kui võõr­nälk­jad on aias?
Kesk­kon­naa­met:
Kõi­ge tõ­hu­sam on täis­kas­va­nud isen­di­te ja mu­na­de kok­ku kor­ja­mi­ne, kee­va vee­ga üle va­la­mi­ne ja see­jä­rel um­bes la­bi­da sü­ga­vu­se­le mul­da kae­va­mi­ne. Iga isend, kes mai­kuus mu­ne­da jõuab, võib juu­li­kuuks an­da um­bes 400 järg­last.

Kont­rol­li re­gu­laar­selt aias var­ju­li­si ja niis­keid koh­ti, mi­da soe õhk ja päi­ke liht­sas­ti ei kui­va­ta. Ko­ris­ta le­he­hun­ni­kud, kae­va kom­pos­ti­hun­ni­ku peal­mi­ne kiht sü­ga­va­ma­le, või­ma­lu­sel lõi­ka lop­sa­ka­te tai­me­de ja põõ­sas­te alu­sed puh­taks. Ter­ras­sia­lu­sed, kas­vu­hoo­ne ser­vad, kõr­ge ja niit­ma­ta ro­hi, kae­vuää­red ja muud sel­li­sed ko­had on nälk­ja­te­le so­bi­vad pei­tu­mis- ja mu­ne­mis­pai­gad.

Nälk­ja­te kok­ku mee­li­ta­mi­seks võid ka­su­ta­da õl­le­lõk­se, ar­buu­si­koo­ri ja muid mah­las­te köö­gi­vil­ja­de jää­ke. Pai­gu­ta mee­li­tus­koh­ta­de lä­he­dus­se laua­jup­pe, mil­le al­la saa­vad nälk­jad päe­val pei­tu­da. Sealt on neid liht­ne üles lei­da.

Võõr­nälk­ja­te jär­je­pi­de­val tõr­ju­mi­sel on olu­li­ne koos­töö naab­ri­te­ga, vas­ta­sel ju­hul on nälk­ja­test või­ma­tu va­ba­ne­da. Kind­las­ti ära vii elu­said nälk­jaid loo­du­ses­se (met­sa­ser­va, nii­du­le, par­ki). Nii ei le­vi võõr­lii­gid mu­ja­le. Loo­du­ses saa­vad nälk­jad kont­rol­li­ma­tult pal­ju­ne­da ja eda­si le­vi­da ning va­rem või hil­jem jõua­vad nad ini­mes­te ae­da­des­se ta­ga­si.

Kui­das väl­ti­da võõr­nälk­ja­lii­ki­de sat­tu­mist oma ae­da? Ära too is­ti­kuid oma ae­da piir­kon­da­dest, kus lei­dub his­paa­nia tee­ti­gu ja must­pea­nälk­jat. Kont­rol­li isi­ku­te mul­la­pal­le. Kui võ­tad mul­la­pal­li po­tist väl­ja, peak­sid his­paa­nia tee­teo mu­nad ole­ma häs­ti näh­ta­vad. Lei­tud mu­nad hä­vi­ta kee­vas vees. Is­ti­ku­te soe­ta­mi­sel hoia neid mõ­ni nä­dal ka­ran­tii­nis. Seo mul­la­pal­li üm­ber lä­bi­pais­tev ki­le­kott ja kin­ni­ta see ti­he­dalt üm­ber is­ti­ku var­re. Aeg-ajalt kont­rol­li, kas ki­le­ko­ti sees on mu­na­dest koo­ru­nud nälk­jaid. Ole­ne­valt tai­mest hoia is­ti­kut pool­var­ju­li­ses ko­has, kas­ta ja jäl­gi se­da. Hä­vi­ta kot­ti sat­tu­nud isen­did kee­va vee­ga.

Loe pikemalt 6. augusti Sõnumitoojast.