HC Kehra – vabatahtlike juhtimisel tegutsev professionaalne spordiklubi

3001
HC Kehra juhtkond: INDREK LILLSOO, RENE KAALO ja PRIIT PAJUS SEB sügisjooksul. Foto Anu Kaalo

„Oleme viinud Kehra käsipalliklubi tasemele, millest kõrgemale praeguste võimaluste juures ei ole võimalik,“ ütleb Kehra käsipalliklubi mänedžer RENE KAALO.

Viis aastat tagasi otsustas 1991. aastal loodud HC Kehra üks asutaja ning sellest ajast klubi president olnud Urmas Laanem anda juhtimise üle noorematele. Kolm meest, kes on nüüd käsipalliklubi tegevust  korraldanud, on kõik  HC Kehra esindusmeeskonna endised mängijad. Klubi president on Priit Pajus, mänedžer Rene Kaalo ja noortetööd koordineerib Indrek Lillsoo.
„Seadsime eesmärgi viia klubi kui organisatsiooni uuele tasemele. Võtsime eeskujuks Skandinaavia klubide püramiidmudeli: alustatakse noortega ning tipus on esindusmeeskond,“ sõnab Rene Kaalo.
Ta tunnistab, et kuna nad polnud klubi juhtimisega varem kokku puutunud, oli paar esimest aastat väga raske, kogu oma vaba aeg kulutati klubile – otsiti ja koolitati uusi noortetreenereid, treeningud laiendati lasteaialasteni, arendati koostööd sponsoritega, aidata luua HC Kehra Fännklubi.
Nüüd on Rene Kaalo rahul, et on jõutud viis aastat tagasi seatud eesmärgini: „Klubi ei saa kunagi valmis, vaid areneb pidevalt. On rõõmustav, et klubi tegutseb nii, nagu on eesmärgiks seatud, juhtimine, noortetöö ja finantsolukord on stabiilsed ja jätkusuutlikud.“
Kaksteist võistkonda
Kehra käsipalliklubis treenib praegu 10 noorterühma, kus on ligi 200 last, ning kaks meeskonda – Eesti meistriliigas mängiv esindus- ja esiliigas osalev duubelmeeskond. Lapsi ja noori treenivad Maire Normak, Piret Urmet, Mart Raudsepp, Kaupo Liiva ja Indrek Lillsoo. Treeningud on kaks-kolm korda nädalas Kehra spordihoones ja gümnaasiumi võimlas. Treeningrühmadesse võetakse lapsi alates lasteaia kahest vanemast rühmast. Kahel viimasel aastal on taas ka tüdrukute grupid.
Kõik HC Kehras treenivad ja võistlevad noored ja mehed on klubi liikmed. Liikmemaksu ei ole, kuid noortegruppides on kuutasu 10 eurot.
„Suuresti toetab noorterühmi Anija vald, aga väike osalustasu on vajalik, kuna varustus ja transport võistlustele on läinud üha kallimaks. Osalustasu ka distsiplineerib – kui lapsevanem maksab, siis ka kontrollib, kas laps ikka käib trennis,“ räägib klubi mänedžer ja kinnitab, et laste treeningutel kohalkäimine on võrreldes varasemaga läinud paremaks.
Nii nagu klubi juhtkonnas pole ühtki palgalist inimest, ei saa ka treenerid palka ning teevad seda oma põhitöö kõrvalt. Rene Kaalo nendib, et täiskohaga treenerite palkamiseks ei ole raha: „Seetõttu on meil raske noortetreenereid leida. Nad peavad kõigepealt leidma põhitöö, kust saaksid sissetuleku ja siis võivad fanatsismist käia noori treenimas.“
Viisteist sponsorit
Umbes veerandi oma eelarvest saab HC Kehra Anija vallalt: valla­eelarvest eraldatakse noortetegevuseks niinimetatud pearaha, peale selle toetatakse kindla summaga esindusmeekonda. Spordihoone saali saavad treeningrühmad ja meeskonnad kasutada tasuta. Klubi mänedžeri sõnul on koostöö Anija vallavalitsusega hea.
„Tänu valla toetusele saame hoida noorte osalustasud kolm korda väiksemad, kui on pealinnas. Kuigi võrreldes Kehra kunstidekooliga, kus õpib umbes sama palju lapsi, saame vallaeelarvest ikka väga väikese osa,“ tõdeb ta.
Ülejäänud osa klubi ligi 150 000 euro suurusest eelarvest saadakse peamiselt sponsoritelt. Kehra klubil on 15 suuremat ja sama palju väiksemaid sponsoreid. Rene Kaalo nendib, et ettevõtete kaasamine spordi juurde ei ole Eestis lihtne, eriti käsipalli juurde, mis ei ole nii populaarne nagu jalgpall, korvpall või võrkpall.
„Ettevõtted, kes sporti toetavad, ei saa riigilt mingit tuge. Soomes näiteks maksavad firmad selle võrra vähem sotsiaalmaksu. Eestis niisugust süsteemi ei ole ja see pidurdab kõvasti sponsorite huvi sporti toetada. HC Kehrat toetavad ikka need ettevõtted ja inimesed, kes on Kehrast pärit või kuidagi käsipalliga seotud,“ jutustab ta.
Sellest, kui hästi on eelmisel hooajal läinud esindusmeeskonnal, sponsorite toetus väga ei sõltu: „Loomulikult, mida paremad on tulemused, seda lihtsam on uusi toetajaid leida. Aga olemasolevatele sponsoritele läheb eelkõige korda, et klubi toimiks professionaalselt ning meie tegevus nende promomisel oleks maksimaalne.“
Kõigil Kehra võistkondadel on nimesponsor. Esindusmeeskonna nimi on seetõttu HC Kehra /Horizon Pulp&Paper ning esiliiga meeskond HC Kehra/Primend. Noored võistlevad hea tava kohaselt siiski vaid klubi nime alt, küll aga on nimesponsor kirjas nende võistlussärkidel. Enamasti on see mõne käsipallinoore ema-isa ettevõte, kes on klubi toetaja.
Sponsoritega peab klubi mänedžeri sõnul pidevalt suhtlema ja välja mõtlema koostööprojekte. Näiteks Kehra Premium 7 tankla juures ja Konsumi poes on viited, et nad on HC Kehra toetajad.
Ka klubi enda jaoks on reklaam ja turundus väga olulised.  Kavas on leida inimene, kes hakkab PR-tööga tegelema. Siiani on ennasttutvustatud peamiselt klubi kodulehe ja Facebooki kaudu, aga ka suurte võistluste korraldamisega. Lõppenud hooajal korraldati Kehras Balti Liiga finaalturniir, mis ei olnud Rene Kaalo arvates üksnes võistlus, vaid käsipallipidu alates erilise miljöö loomisest kuni meeskondade võistlusjärgse banketini. Samamoodi tavapärasest suuremalt korraldati lastele Mesikäpa minikäsipallimängud.
„Klubile olid need suur lisakulu. Samas, kui meile antakse võimalus korraldada suuri võistlusi, siis on narr ära öelda. Otsime võimalusi ja teeme ära. Ja püüame alati teha võimalikult maksimaalselt, et külalistele jääks Kehrast ja Anija vallast positiivne mulje,“ ütleb ta.
Tuhanded spordisõbrad
Praegu ei jää HC Kehra mänedžeri hinnangul viis aastat tagasi eeskujuks võetud Skandinaavia spordiklubidest  maha  millegi  muu  poolest, kui vaid eelarve on mitmekordselt väiksem.
„Teeme kõike õigesti, lihtsalt meil on inimesi ja raha tunduvalt vähem. Saksamaa tugevuselt teises liigas on käsipallimängu ajal saalis 1500-2000 pealtvaatajat, meil väikeses Kehras oli playoffide ajal 800 ning online ülekannet vaatas 4500 inimest,“ märgib ta.
Mängude ülekandeid käivad fännid koos vaatamas ka Kehra spordihoones asuvas spordipubis Sohvik, mis on samuti üks spordivõistluste-võistkondade toetaja.
Kvalitatiivne hüpe maailma tippklubide tasemele eeldaks Rene Kaalo sõnul kolm korda suuremat eelarvet ning palgalist juhtkonda ja meeskonda. See oleks tema meelest võimalik vaid ühe suure rahvusvahelise sponsori kaudu. Reaalsemaks peab klubi üks juht seda, et endi noortest kasvab välja uusi vabatahtlikke, kes on valmis panustama klubi arengusse. Veel loodab ta, et riik ja omavalitsus hakkavad sporti toetama sedavõrd, et oleks võimalik tööle võtta palgalised treenerid.
„Meie suurem eesmärk on laiendada Kehras kogu sporditegevust. Kaks aastat on oleme teinud ka aeroobikatreeninguid,  ehk on tulevikus võimalik luua kergejõustikurühmad. Kuigi käsipall on siin A ja O, on klubi soov, et kogu Kehra spordielu areneks,“ kinnitab käsipalliklubi mänedžer.