Senise vallajuhi valimist Anija vallavanemaks toetasid volikogu 13 liiget.
Anija vallavolikogu 2. istungil reede, 19. novembri hommikul valiti vallavanem, moodustati komisjonid ning valiti neile esimehed ja aseesimehed. Kohal olid volikogu kõik 19 liiget.
Istungi päevakorra esimene punkt oli vallavanema valimine. Marek Suik Reformierakonna nimekirjast tegi ettepaneku korraldada vallavanema valimiseks avalik konkurss. Seda toetasid volikogu 7 liiget Reformierakonna ja EKRE nimekirjast, vastu olid Keskerakonna ja valimisliidu Anija Ühendus liikmed, keda on volikogus kokku 12. Seega ei leidnud ettepanek volikogu enamuse toetust.
Toomas Tõnise valimisliidust Anija Ühendus seadis vallavanema kohale üles senise vallavanema Riivo Noore, kes kandideeris valimistel Anija Ühenduse nimekirjas. Rohkem kandidaate ei esitatud. Riivo Noor tutvustas end ning rääkis oma põhimõtetest ja eesmärkidest vallavanemana. Ta on pärit Aegviidust, hariduselt finantsjuht. Esimest korda valiti Aegviidu vallavolikogusse 2001. aastal. Kui Aegviidu vald korraldas 2013. aastal vallavanema valimiseks konkursi, valiti Riivo Noor vallavanemaks. Anija vallas töötab alates 2017. aastast, kui Aegviidu ja Anija vald ühinesid. Enda iseloomustamiseks sõnas ta, et meeldivad loogika, ausus ja otsekohesus, ei meeldi kahepalgelisus ja vale.
Vald peaks Riivo Noore arvates arenema jätkusuutlikult ja pidevalt. Ta pole seda meelt, et tuleks võtta maksimaalselt laenu ning aasta-kahega teha korraga võimalikult palju investeeringud, hiljem laenud refinantseerida ja püüda neid teenindada. Arvas, et ainult laenu võtmisega ei suuda vald oma investeeringuvajadusi katta: „Kindlasti tuleb taotleda ja kaasata nii siseriiklikult kui Euroopa Liidu meetmetest raha ning kasutada meie laenuvõimekust projektide ja meetmete omaosaluse finantseerimiseks. Nii on laenuraha võimekus märksa kõrgem ja kasutamine mõistlikum.“
Vallavanema kandidaat pidas oluliseks ka, et vallavalitsuses oleks hea tööõhkkond. Ta märkis, et oluline on kogu meeskond, vallavanema üks peamine ülesanne on luua keskkond ja võimalused, et inimesed saaksid ja tahaksid seal töötada.
Volikogu liige Peep Kask küsis, mis on lisaks Lastetare lasteaia ehitamisele kolm suuremat asja, mida Riivo Noor tahab oma valimisliidu lubadustest ellu viia. Vallavanema kandidaat vastas, et volikogu eelmine koosseis kinnitas valla arengukava, milles on kirjas ka investeeringuobjektid: „Tähtis on järjepidev, tasakaalustatud ja läbimõeldud areng. Objektid, mis on investeeringute kavas, tuleb kõige paremal moel ellu viia.“
Salajasel hääletusel toetasid Riivo Noore jätkamist vallavanemana volikogu 13 liiget, 6 sedelit olid tühjad.
Vallavanem tänas volikogu usalduse eest ja märkis, et loodab koostööd ka nendega, kes tema poolt ei hääletanud. „Tähtis on see, miks siin oleme – et koos Anija valda arendada, mitte kakelda,“ sõnas ta.
Riivo Noor: „Meil on üks Anija vald.“
Taas vallavanemaks valitud Riivo Noor on Anija vallavanem olnud alates 2019. aasta kevadest, kui volikogu valis ta pärast eelmise vallavanema lahkumist ühehäälselt uueks vallajuhiks.
Vallavanem selgitas Sõnumitoojale: „Siis oli väga hea ja uhke tunne. Seekord volikogult nii suurt toetust ei saanud, kuid olen rahul ja isegi üllatunud, et sain kaks kolmandikku häältest. Valimiskampaania käigus kaks erakonda selgelt vastandasid end mulle või sellele, et ma võiksin jätkata. See on mõtlemise koht, kas midagi on tehtud valesti ja saab parandada või on see loomulik protsess. Mul on valla arengust oma nägemus ja polekski loogiline, et see kõigile sobib.“
Riivo Noor meenutas, et enne Anija ja Aegviidu valla neli aastat tagasi toimunud ühinemist olid Aegviidu rahval väga suured hirmud, samuti olid hirmud ka endise Anija valla elanikel, eriti siis, kui temast sai vallavanem: „Need hirmud pole saanud tõeks. Minu arvates on meil üks Anija vald, pole konkureerivaid piirkondi. Anija ja Aegviidu ühinemine on kahe valla ühinemise musternäide. See oli loomulik ja vajalik ning minu arvates on see läinud väga hästi.“
Kaks ja pool aastat tagasi vallavanema kohale asudes nimetas Riivo Noor oma kahe suurema väljakutsena elamuarendust ja prügimajandust. Ta kinnitas, et need on prioriteedid ka nüüd: „Kehras on tegemisel Mulla tänava detailplaneering, plaan on hakata järgmisel suvel sealseid krunte müüma. Lisaks oleme teinud uue taotluse, et saada vallale Põhja tänava äärne vaba maa. Sinna on tehtud detailplaneering korter- ja ridamajade rajamiseks. Seni oli maa reformimata, niipea, kui sai riigimaaks, esitasime taotluse. Vastust veel ootame. Aegviidus kahjuks ei õnnestunud elamuarenduseks maad munitsipaalomandisse saada. Prügimajandusest rääkides on Anija vald nüüd MTÜ Kesk-Eesti jäätmehalduskeskus liige, olen 19. novembrist selle nõukogu aseesimees. See on organisatsioon, mis tõesti kaitseb meie huve. Kehra korteriühistutega saime kokkuleppele, et hakkame paigaldama jäätmete süvamahuteid. Tänavu ei õnnestunud, KIKi meetmest võeti toetus süvamahutite soetamiseks välja. Loodame, et saame seda taotleda tuleval aastal järgmistest meetmetest.“
Järgmise nelja aasta kolmanda suure prioriteedina nimetas vallavanem kinnisvarahaldust: „Peame sellega jõudma nii kaugele, et ennetame avariisid, ei tegele nii-öelda tulekustutamisega, vaid teame planeerida, mida ja millal on vaja iga hoone korrashoiuks teha. Niimoodi säästame raha.“
Vallavalitsus jätkab Riivo Noore sõnul esialgu senises koosseisus, kuni leitakse uus abivallavanem Enn Punga asemele, kes soovib jääda pensionile.
Volikogu juures 6 komisjoni
Möödunud reedel toimunud istungil otsustati volikogu juurde moodustada 6 komisjoni: revisjonikomisjon, arengu- ja eelarvekomisjon, majandus- ja keskkonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, huvitegevuse ja kogukonnakomisjon ning sotsiaalkomisjon. Viies komisjonis võib olla 7-12 liiget, revisjonikomisjoni liikmete arvuks kinnitati 4. Marek Suik tegi ettepaneku moodustada revisjonikomisjon 5liikmelisena, kuid see ei leidnud toetust.
Salajasel hääletusel valiti komisjonidele esimehed ja aseesimehed. Vastavalt seadusele valitakse komisjoni esimees ja aseesimees koos. Kõige rohkem poolthääli saanu saab komisjoni esimeheks, järgmisena poolthääli saanud kandidaat aseesimeheks.
Revisjonikomisjoni esimeheks valiti Peep Kask Reformierakonnast 11, aseesimeheks Ivar Neio EKREst 8 häälega. Eraldi hääletusega valiti revisjonikomisjoni liikmeteks Anne Oruaas Anija Ühendusest 14 poolthäälega ning Natalija Jakovenko Eesti Keskerakonnast 11 poolthäälega.
Arengu- ja eelarvekomisjoni, mis on volikogu juhtivkomisjon, hakkab juhtima Margus Nõlvak valimisliidust Anija Ühendus, kelle poolt oli 15 volinikku. Aseesimeheks sai Toomas Tõnise samuti Anija Ühendusest 4 poolthäälega.
Majandus- ja keskkonnakomisjoni esimeheks valiti 12 poolthäälega Erik Jüriöö Anija Ühendusest. Aseesimeheks Marek Suik Reformierakonnast 7 poolthäälega.
Haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees on Heli Karu valimisliidust Anija Ühendus, kelle poolt hääletas volikogu 15 liiget. Aseesimeheks valiti 4 häälega Ranno Soots samuti Anija Ühendusest.
Huvitegevuse ja kogukonna komisjoni valiti 11 häälega juhtima Toomas Tõnise Anija Ühendusest. Aseesimeheks sai Peep Kask Reformierakonnast 8 häälega.
Sotsiaalkomisjoni esimeheks valiti 14 poolthäält saanud Inga Leoke-Bosenko Keskerakonnast, aseesimeheks Natalija Jakovenko samuti Keskerakonnast 5 häälega.