Möödunud aastal oli Harju majutusettevõtete müügikäive üle 7 miljoni euro ning aktiivse puhkuse pakkumisi on 127.
„Järjest kasvab külastajate arv, kes on Tallinnas mitu korda juba käinud ning tahaks linnast välja. See on Harjumaa turismiettevõtjate võimalus, sest maakond jääb pealinnast sobivasse kaugusesse. Ettevõtja ei pea tingimata pakkuma majutust, võib olla ka mõni muu teenus, mille pärast turist linnast välja sõidab,” ütles Tarmo Mutso Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Viimsis Rannarahva muuseumis turismiettevõtjate seminaril.
Teisipäeval, 7. aprillil olid turimiseminaril kõne all Harjumaa turismi kitsaskohad: ettevõtjad pole turistile piisavalt nähtaval, ei tee omavahel eriti koostööd, pole saanud paika turismimagneteid, mis külalise Tallinnast välja meelitaksid.
EASi juht Tarmo Mutso rõhutas, et turismi arengut peab kindlasti arutama, sest kui eelnevatel perioodidel jätkus rahastusprogrammidest turismile raha rohkem, siis nüüd aina vähem: „Uus rahastusperiood enam nii rikkalik pole ning järjest vähem hakkame edaspidi Euroopa Liidult raha saama.”
Ta tõdes, et rahastamisel eelistatakse investeeringuid, mis on kasulikud riigile tervikuna ehk siis toetust on lootust saada objektile, kus midagi on juba olemas ning turistid käivad: „Turistidele öeldakse tavaliselt, et minge Lahemaale, aga valik on palju laiem. Paraku pole turistidel raha kuhugi jätta. Kõnnivad läbi matkaraja, kuid kohalikele jääb vaid rõõm turistide tagant koristada.”
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatud seminaril osalesid Harjumaa turismiettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Arutati, kuidas ettevõtjaid turistidele nähtavamaks muuta. Seminari esimeses pooles osalesid valdade-linnade juhid. Teiseks pooleks saabusid turismettevõtjad. Kokku oli osalejaid umbes poolsada.
Kõrvemaast, teemapargist Väike Eesti
Harju maavanem Ülle Rajasalu märkis, et turist ei tunneta omavalitsuste piire ning iga vald peab mõtlema naabrite peale: „Kõrvemaa on tugev piirkond ja peame sellesse panustama. Kuna suvehooaeg on lühike, peaks turismiatraktsioonid olema kindlasti kasutatavad aastaringselt.”
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi tegi ettepaneku, et EAS võiks võtta taas kõne alla teema, millest räägiti 2008. aastal: „Oli idee luua teemapark Väike Eesti, millesse ühiselt panustada. Rae vallas on olemas selle jaoks koht ning see on valla arengukavas.”
Anija vallavanem Arvi Karotam sõnas, et Harjumaa turisminduses pole olukord sugugi nii hull: „Anija vald tegi turismi arengukava, kuhu on kaasatud kogu Kõrvemaa. Koostöö toimib ning saame aru, et turist ei tule ainult Anija valla pärast, vaid vaatab ka kaugemale.”
Veel kõneles EASi turismi toote- ja sihtkohaarenduse juht Birgit Prikk, kes rõhutas, et statistikaameti andmetel on Harjumaa majutusettevõtete käive möödunud aastal üle 7 miljoni euro: „See on ametlik summa, millelt on makstud riigimaksud. Eriti aktuaalne on teema praegu, kui valitsus planeerib kaotada majutusettevõtete käibemaksuerisuse. Igaüks saab ise arvutada, palju selle muudatuse tõttu võib käive muutuda.”
Pikemaks aruteluks aega polnud, kuna pärast lõunapausi jätkati koos ettevõtjatega.
Harju turimiettevõtjad messidele!
Harju turismiettevõtjate vestlusringis kõneles SA Põhja-Eesti Turism uus juht Janek Šafranovski, et Eesti on jaotatud neljaks piirkonnaks. On plaanis luua veebileht, mis tutvustab Põhja-Eestit ning oleks ühendatud visitestonia.ee lehega.
Seminaril osalejad pakkusid, et Harjumaa võiks minna end tutvustama Maamessile Tartusse, kuid Tarmo Mutso sõnas, et sel juhul tuleks kokku hoida Tallinna turismimessi Tourest arvelt: „Mess peaks olema kui müügiüritus, kuhu minnakse hea toote või teenusega ning eesmärgiga see maha müüa, siis tasub käik ära. Ainult piirkonna imago tõstmiseks pole mõtet minna.”
Ettevõtjaid oli seminarile tulnud paarkümmend üle kogu Harjumaa. Ida-Harjust oli suurem esindus Anija vallast – osalesid Janne Kallakmaa ja Kaisa Tamkivi SAst Anija Mõisa Haldus, Paasiku koertemõisa peremees Viljar Krohv, Marilin Pehka ja Liis Morna Kõrvemaa matka- ja suusakeskusest, Raasiku vallast dendropargi Smaragd perenaine Monika Kannelmäe ja Kuusalu vallast Anne Masing Pudisoo Puhkemajast. Ida-Harju Koostöökojast osalesid seminaril tegevjuht Tiina Sergo ja Leader-spetsialist Sille Noor.
EASi turismiseminari Harjumaa kohtumise korraldaja, maakonna turismikoordinaator Hülle Saarts kommenteeris pärast seminari, et tema arvates ei saanud ettevõtjad siiski lõpuni aru, et turundamine eeldab koostööd: „Kui Kõrvemaa ettevõtjad soovivad minna Helsingisse messile tähendab see, et eelnevalt on ära tehtud suur töö, loodud soomlast kõnetavad tootepaketid, valmistatud infomaterjalid, leitud eestvedaja, kes messil Kõrvemaad tutvustab ning mõistavad, et messil osalemine maksab.”
Ta rääkis, taas kerkis probleem, et Harjumaal pole eraldi turismiinfokeskust. 2012. aastast on Harju maakonnal Tallinna turismiinfokeskusega koostöökokkulepe, et Harju üldised ja piirkondlikud trükised ning muud infokandjad saab anda infokeskusesse tasuta jagamiseks. Ettevõtja peab oma flaieri eest maksma väikese tasu.
Hülle Saarts: „Olen ettevõtjaid ja piirkonna esindajaid sellest korduvalt informeerinud, hoian silma peal, et Harjumaa trükised seal oleksid. Kahjuks pole minu võimuses kellegi eest otsustada, kas ta soovib infoga tutvuda ja turundada oma piirkonda või ettevõtet.”
Dendropargi Smaragd perenaine Monika Kannelmäe Raasiku vallast ütles, et jäi üritusega väga rahule: „Oli hästi korraldatud ja informatiivne. EASil polnud väikeettevõtjale küll eriti positiivseid sõnumeid, kuid hea teada, mis on plaanis. Kuna turismimessile tullakse otsima eelkõige puhkevõimalusi Eestis, kavatsen tuleval aastal Touresti messil kindlasti osaleda.”
Ta kiitis ja soovitas kõigil kasutada portaali Puhka Eestis, mis on ettevõtetele tasuta ja annab hea võimaluse, et info tõlgitakse mitmesse võõrkeelde.
Anija vallas asuva Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse juhataja Marilin Pehka sõnas, et oli hea kuulata, mis EASil on öelda: „Meie suve- ja tulevikuplaanid on selged. Veel rohkem tuleks tähelepanu pöörata võrgustumisele ehk teha rohkem koostööd Kõrvemaa turismiettevõtjatega – aprillis peaks valmis saama ka vastav koduleht.”
Anne Masing Kuusalu vallast Pudisoo Puhkemajast: „Sain seminarilt endale sõnumi, et koostööd on vaja tugevdada. Vanad mustrid, et naaber on halb, tuleb murda. On aeg muutusteks.”
