MTÜ Koostöökoda alla kuuluv Harjumaa Õppenõustamiskeskus on tegutsenud üle aasta.
Anija mõisas tegutseva MTÜ Koostöökoda alla kuuluv Harjumaa Õppenõustamiskeskus on tegutsenud Haridus- ja teadusministeeriumi programmi „Õppenõustamissüsteemi arendamine“ raames. See on võimaldanud pakkuda tasuta nii logopeedi, eripedagoogi, lastepsühholoogi kui sotsiaalpedagoogi teenust Harjumaa lasteaedades ja koolides. Programm kestab 2011. aasta lõpuni.
Õppenõustamiskeskuse koordinaator Kaia Petser rääkis Sõnumitoojale, kuidas on möödunud nende esimene tegutsemisaasta.
„Enne projekti käivitamist selgus, et umbes 30 protsenti Harjumaa lastest vajab vähemalt ühe nõustaja abi. Nii on see ka olnud. Meie poole pöörduvad nii õpetajad-kasvatajad, alaealiste komisjonid, vallatöötajad, perearstid kui ka lapsevanemad,“ lausus ta.
Milliseid tulemusi on nõustamised siiani andnud, selgub Kaia Petseri sõnul pikema aja vältel. „Muidugi on juhtumeid, kus laps saab kohe ja kiiresti abi, aga sageli võtab see kauem aega ja nõuab kõigi osapoolte koostööd ehk siis kooli-kodu-spetsialisti ühiseid jõupingutusi. Igale lapsele või juhtumile saab määrata maksimaalselt kaheksa nõustamiskorda.”
Mõningaid tulemusi on näha siiski juba praegu – nõustajatel on õnnestunud määrata viimase poolaasta jooksul kahele lapsele puue, mistõttu saavad nad nüüd tänu rehabilitatsiooniplaanile ka vajalikku abi.
Abivajajaid on Kaia Petseri sõnul Ida- ja Lääne-Harjumaal enam-vähem võrdselt, enamasti tegelevad spetsialistid probleemidega kohapeal. Anija mõisas asuvasse keskusesse pöörduvad rohkem lähivaldade elanikud.
Raske raha leida
Nõustamiskeskuse koordinaator tõdeb, et teenused, mida neilt esialgu oodati, tulid mõnevõrra üllatuslikena: „Õppenõustamiskeskused on loodud pakkumaks teise tasandi teenust ehk nõustamist ja koolitusi tugisüsteemidele ja pedagoogidele, lastevanematele ning valdade haridusametnikele. Selgus, et meilt oodati hoopis esimese astme teenust ehk kohapealset ja vahetut abi lastele. Meie spetsialistid saavad vaadata üle ka terve rühma lapsi ning anda tagasisidet ja esmanõustamist nii lapsevanematele kui õpetajatele, kuid esimese tasandi tööd meie kõikide valdade lasteasutustes ikkagi teha ei saa.
Nõustajad on õppenõustamiskeskuses 0,35 koormusega tööl ja see seab piirid. Samas on Anija vald ja Vasalemma vald sõlminud meiega koostöölepingu, et tagada vähemalt kord kuus oma valla elanikele tasuta nõustamisteenused vallamajas.“
Õppenõustamiskeskuse spetsialistide vastuvõtule tuleb ette registreerida. Ida- ja Lääne-Harjumaal on siiani olnud eraldi nõustajad. Sel aastal me jäika piiri ei sea. Kaia Petser leiab, et oleks hea, kui spetsialiste oleks rohkem või nad saaksid töötada täiskohaga: „Paraku ei ole piisavalt ressursse.”
Praegu on Harjumma Õppenõustamiskeskusel kuus nõustajat – kaks logopeedi, kaks psühholoogi, sotsiaalpedagoog ja logopeed venekeelsetele lastele.
Palgad tulevad Euroopa Sotsiaalfondi projektitoetusest. Eelneval kahel aastal on Harjumaa Omavalitsuste Liit toetanud meid 75 500 krooniga mitteabikõlblike kulude katmisel nagu ruumi rent, sidekulud, raamatupidamistasu ja bürookulud.
„Selgus, et sel aastal nad meid esialgu raha puudusel toetada ei saa. Lootust on, et võimalused siiski leitakse ja kui me midagi muud välja ei mõtle, pöördume uuesti nende poole. Põhiline, et saaksime keskuse töös hoida ja lahenduse leida. Veebruaris toimub Harju Maavalitsuses haridustöötajate ümarlaud. Loodame, et seal selgub midagi. Tähtis on leida koostöövõimalusi.“
Lisaks sellele peab Kaia Petser vajalikuks kahe eraldi keskuse loomist, millest Ida-Harju keskus võib jääda Anijale ja Lääne-Harju keskus tuleks Keilasse: „Põhjused on tingitud praktilisest vajadusest – Harjumaa on suur ja inimestel, kes tulevad teisest maakonna otsast, kuluks Anijale sõiduks terve päev.”
Nõustajad koolidesse ja lasteaedadesse
Ministeeriumis käib arutelu, mis saab, kui programm 2011. aasta detsembris lõppeb.
Kaia Petser avaldab lootust riigilt toetuse saamiseks: „Võimalik, et riik võtab osa enda kanda, sest MTÜdel iseseisvalt majandada on päris keeruline. Sellisel juhul peaksime hakkama pakkuma ainult tasulist nõustamist koolides ja lasteaedades. Paraku võib see meie poole pöörduvate inimeste arvu vähendada ja mõnel lapsel jääb vajalik abi saamata.”
Ta lisab, et tähtis oleks saada igasse kooli ja lasteaeda esimese taseme nõustaja, kes oleks pidevalt kohal ja kättesaadav.
Kõige olulisemaks peab Kaia Petser laste koolieelset kontrolli: „Paljud probleemid ongi tingitud sellest, et probleemidega ei ole tegeletud kohe ja neil on lastud kasvada. Mõnikord vajavad lapsed koolipikendust ja meie suudame selle kindlaks teha ning määrata.”
Kaia Petseri sõnul ei kiida lapsevanemad tihti koolipikendust heaks, sest tahavad, et laps läheks kooli koos sõpradega. Siinkohal paneb ta lapsevanematele südamele kuulata spetsialistide nõuandeid: „Võib küll tunduda tore, et laps saab sõpradega ühes klassis käia, aga kui ta teistest maha jääb, võivad tekkida hoopis tõsisemad probleemid. Koolieelne kontroll aitab neid vältida“.
Ühes on Kaia Petser veendunud – nõustamisteenuse pakkumine peab jätkuma ka siis, kui Euroopa Liidu toetused lõppevad. Lahendused tuleb leida selle aasta detsembriks.
