Harjumaa Omavalitsuste Liit soovib koolivõrgu uut uuringut

1362

Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu tegi uuringufirmale Praxis ettepaneku teha uus prognoos, mis hõlmab ainult Harjumaad ja pikemal ajaperioodil.

Suvel tutvustas uuringufirma Praxis haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringut, millest selgub, et 2020. aastast oleks piisav, kui Harjumaal oleks praeguse 133 asemel 108 põhikooli, ning gümnaasiume 74 asemel 18 kuni 21.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu liikmed ei pea aga prognoosi piisavaks ning esitasid volikogu 17. septembri istungil vastuväited – märkisid, et Lääne-Harjumaal läheb 2020. aastal kooli 1000 õpilast, 7 aastat hiljem aga 1750 ning sel juhul pole otstarbekas koole sulgeda.
Omavalitsusjuhid tundsid muret, et kuigi Praxise analüüs pole tegevuskava ning peaks jätma omavalitsustele vabad käed, võib hakata riik nendele numbritele tuginedes ka tegelikkuses koolide arvu üle otsustama.
Lääne-Harju vallajuhid leidsid, et praegust uuringut pole mõtet eksponeerida, sest see tekitab valesid arusaamu – õpilaste arv ei lange tagasi praegusele tasemele, vaja on vaadata pikemat perspektiivi ega panna Harjumaad kokku Eesti teiste maakondadega, kus õpilaste arv jätkab langemist. Vallajuhid tegid pärast arutelu ettepaneku, et HOL võiks tellida Praxiselt Harjumaa kohta uue uuringu.
Anija vallavanem Arvi Karotam juhtis tähelepanu, et uuring ei vaatle ka vallaüleseid haridusprobleeme – kuidas võiks välja näha tulevikus rahastusmudel, kui vald maksab õppetoetusi õpilastele, kes käivad koolis teistes valdades.
Uuringut esitles Praxise hariduspoliitika programmi juht Laura Kirss, kes lausus, et praegune uuring jättis tõepoolest mitmed asjaolud kõrvale: „Eesmärk oli välja selgitada, mitmest koolist alates 2020. aastast piisaks. Igale omavalitsusele peab jääma vähemalt üks kool. Analüüs pole kindlasti tegevuskava, mis ütleb, mis koolid tuleks sulgeda, ega ennustus, mis hakkab juhtuma. See peaks aitama teha omavalitsustel ja riigil hariduspoliitilisi otsuseid.“
Koolide arvu määramisel arvestati puhvriga, et õpilased mahuks kooli ära ka siis, kui sündivus kasvab. Põhikoolide puhul arvestati kodulähedusega – vaadati, mitu 5kilomeetrise diameetriga ringi mahub ühe valla territooriumile. Gümnaasiume arvestati igasse maakonda vähemalt üks.
Ta ütles, et kui arvestada põhikoolide puhul ainult kodulähedust, läheks koole vaja palju rohkem. Ta tõi näite, et Anija vallas peaks olema kuus põhikooli, et lapsed saaks käia kodu lähedal koolis. Õpilaste arvu järgi piisab sinna aga ühest põhikoolist. Hajaasustatud Kuusalu valda oleks vaja 9 põhikooli, õpilased mahuksid aga ära ühte suuremasse ja teise väiksemasse kooli. Raasiku vallas piisaks kodu lähedal õppimiseks kahest põhikoolist, õpilaste arvu silmas pidades tulemus ei muutu – Praxise analüüsi põhjal mahuks Raasiku valla õpilased ära kahte põhikooli.
Laura Kirss lausus, et gümnaasiumide säilitamise soov on omavalitsustes suur, aga kui omavahel kokkuleppele ei jõuta, kaotavad kõik pikapeale õpilasi: „Loodetakse,   et  olukord  läheb  paremaks, kuid reaalne pilt näitab, et palju lootust pole. Võib arvata, et riigigümnaasiumid muutuvad õpilastele ja õpetajatele atraktiivseks.“
Ta tõdes, et mõistab omavalitsusjuhtide muret ning lausus, et edaspidi saab teha täpsemaid uuringuid: „Kasutasime andmeid, mille ministeerium meile ette andis. Üle Eesti oli vaja ühte kriteeriumit ja me ei arvutanud igat maakonda vastavalt nende eritingimustele.“
Laura Kirss rääkis, et järgmistes uuringutes tuleb paremini lahti mõtestada koduläheduse kriteerium, vaadelda maa ja linna erinevusi, analüüsiks valitud koolitüüpide sobivust ning omavalitsuste koostööd.
Uuringu tegemise ajal oli Praxisel kasutada õpilaste arv omavalitsuses, polnud andmeid, kus õpilased reaalselt elavad ning erinevate omavalitsuste vahel koolidesse liiguvad. Nüüd on viimase rahvaloendusega ka need andmed olemas.
Ta nõustus, et kuigi prognoos ei pannud koole viimase piirini täis, võiks olla uus uuring pikema ajaperioodi peale: „Mõistlik on vaadata maakondi eraldi. Mõnes maakonnas pole äkki pärast 2020. aastat vaja enam ühtegi gümnaasiumi ja siis peab pöörama pilgud suuremate maakondade poole.“
Ta sõnas, et praegune koolivõrk võitleb seniste majanduslike, sotsiaalsete ja demograafiliste arengute tagajärgedega: „Kooliastmete sulgemist põhjustab töökohtade nappus. Vanemad lähevad ära, võtavad lapsed kaasa. Kool või hariduskeskus ei suuda tekitada enda ümber majanduslikku aktiivsust.“