„Me ei tee tööd tunnustuse või aukirjade saamiseks, aga muidugi on hea meel, et meid on märgatud,“ ütleb OÜ Alavere Pood juhatuse liige JAANUS KALEV.
Eelmisel nädalal selgusid Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Kodukant Harjumaa ning Harjumaa Leader-tegevusgruppide koostöös toimuva konkursi „Harjumaa aasta tegijad 2020“ parimad. Aasta panustaja kategoorias võitis OÜ Alavere Pood.
Alaveres poodi pidava ettevõtte esitas aasta panustajaks Anija abivallavanem Marge Raja. Ta märkis, et lisaks koolile, lasteaiale ja rahvamajale on Alavere pood 600 elanikuga piirkonna üks tõmbekeskus ning ettevõte, kes hoolib oma piirkonna inimestest, võimaldab soodsat toidukorvi ning on aastaid toetanud kogukonna ettevõtmisi ja mittetulundusühinguid, teinud kingitusi kohalikele haridusasutustele.

„Oleme osake sellest kogukonnast, kus äri teeme. Siin on kõik omavahel seotud ning loodame, et kaudselt toob see panustamine meie ettevõttele tagasi,“ põhjendab kohalike ettevõtmisi sponsoreerinud osaühingu Alavere Pood juhatuse liige Jaanus Kalev.
Ta lisab, et toetatakse peamiselt oma külaseltsi ning kohalikke üritusi – spordipäevi, jaanituld, külapidusid: „Aitame vastavalt enda võimalustele, alati ei ole see rahaline toetus.“
1980ndate aastate esimeses pooles ehitas Alavere kolhoos majandi keskusesse oma töötajate tarbeks kauplus-söökla, kaupluse ruumid anti rendile Harju Tarbijate Kooperatiivile. Kui majandid 1990ndate alguses lagunesid ja loodi ühistud, ostis tulundusühistu Alvar MÜ hoone kolhoosi tööosakute eest ära.
„Siin olid üsna tühjad letid, osta sai peamiselt konserve. Alvar hakkas kõigepealt Leiburist leiba-saia tooma ja sedasi tasapisi poodi üles turgutama. Sööklaruumides tegutses mõnda aega pubi,“ meenutab Jaanus Kalev.
2002. aastal, kui peamiselt teravilja kuivatamise ja hoiustamisega tegeleva Alvar MÜ käibed läksid suureks ning hakati taotlema eurotoetusi, otsustati kaubandustegevus põllumajandusest lahutada ning tulundusühistu tütarfirmana loodi OÜ Alavere Pood, mis kuulub sajaprotsendiliselt Alvar MÜle. Ka juhatuse liikmed on samad, lisaks Jaanus Kalevile veel Ervin Sander, Rein Lass ja Andres Grents.
„Rikkaks poepidamisega ei saa, aga pankrotti ka ei lähe,“ ütleb põllumajanduse kõrvalt poepidamisega tegelenud Jaanus Kalev ning tõdeb, et Alaveres on kaupluse näol osaliselt tegu ka sotsiaalse ettevõtmisega, külapoodi peetakse mõneti missioonitundest.
„Ma ei näe sellele hoonele teist otstarvet. Kui minna Tallinnast või Tartust kaugemale, on Eesti majanditeaegseid tühjana seisvaid kontori- ja sööklakomplekse täis. Meie oleme Alaveres suutnud poe siiani lahti hoida, tasapisi ka investeerida, et areneda.“
Alavere kaupluses on 5 töötajat: juhataja Heivi Miilen ning müüjad Merle Susi, Kristel Takk, Viive Kuusenõmm ja Kristel Vaarmann. Kõik on sama piirkonna elanikud, käivad tööl vahetustega, kuna pood on avatud 7 päeva nädalas.
Nagu maapoes ikka, on müügil nii toidu- kui esmatarbekaubad, valik mänguasju, kooli- ja kontorikaupu, tööriistu, ka tehnikat, suures koguses kassi- ja koeratoitu, aiakaupu ja isegi heina. Jaanus Kalev selgitab, et kohalik rahvas annab müüjatele teada, kui sooviksid osta midagi, mida poes veel ei ole, ning võimalusel lisatakse see sortimenti.
Mitte ainult külapood
Kuigi külapoel on suurtesse kaubanduskettidesse kuuluvate kaupluste hindadega raske konkureerida, kinnitab Jaanus Kalev, et Alavere poe hindu annab teiste kaupluste hindadega võrrelda küll. Hindu on aidanud konkurentsivõimelistena hoida see, et 2009. aastal liitus Alavere pood erapoodide jaekaubandusketiga Kodupood, kuhu kuuluvad Eesti 12 kauplust, Harjumaalt veel Raasiku Meierei ja Kose Laura pood.
„Kui varem soovisime sõlmida otselepingut Livikoga, pakuti meile kaupa isegi kallimate hindadega, kui hulgilaost ostes. Tänu Kodupoele saame nüüd soodsamaid lepinguid, hulgimüüjatelt paremaid allahindlusi, osaleme müügikampaaniates, et pakkuda ostjaile soodushindu.“
Seetõttu ei osta paljud pealinnas töötavad elanikud igapäevast toidukraami Tallinnast, vaid eelistavad müüjate kinnitusel pärast tööpäeva lõppu külastada kodukandi poodi. Seda muret polevat, et piima-leiba õhtuni ei jätku. Kui palju üht või teist kaupa tellitakse, sõltub, kas piirkonnas on parajasti käimas mõni suurem ehitus – sel juhul on ehitusmehed igapäevased poekülastajad. Valmistoite, mida söömiseks tuleb vaid soojendada, eelistavad Merje Susi sõnul ka üksielavad pensionärid.
Kuna lähimad kauplused on rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel ja Alaverest viib mööda paljude rattamatkajate tee, samuti minnakse sealtkaudu Valgehobusemäele suusatama, käib poes sageli ka nii-öelda võõrast rahvast, kes ostavad peamiselt juua ja näksimist, kuid mitte ainult.
„Oleme saanud oma kaubavaliku kohta väga palju kiidusõnu, just võõrastelt,“ lausub Merle Susi.
Jaanus Kalev lisab, et peale suvitajate on viimastel suvedel poes ka palju jalgrattamatkajaid, kes liguvad mööda RMK matkaradu: „Suvel on poeesine mõnikord jalgrattaid täis.“
Oma rekordkäibed sai Alavere pood kevadisel koroonaajal: „Paljud kohalikud inimesed olid kodused ning ostsid kodupoest ja suuremaid koguseid. Ka käis meil nädalavahetustel palju linnainimesi, kes läksid metsa või Kakerdaja rappa.“
Alavere pood asendab piirkonnas postkontorit ja panka – sealt saab saata ja sinna tellida pakke, võtta välja sularaha. Iga kahe nädala tagant toimub poe avaras parklas, mille Alavere Pood rajas Leader-programmi toetuse abil, kohalik taluturuõhtu.
Harjumaa aasta tegijad 2020
Aasta tegu (10 kandidaati) on Padise kloostri varemete konserveerimine ja külastuskeskuse taasavamine (Lääne-Harju vald), eripreemia kriisiaastal saab Põhja Päästekeskus. Nominendid olid ka Anija mõisa restaureerimine ja taas-
avamine mõisaajastu külastuskeskusena „Mõisa aja lugu” ning MTÜ Voose Kõrts Anija vallast, Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva tähistamise sündmused ja virtuaalkeskuse loomine ning MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisus loomine ja kogukonna poe avamine Leesi külas Kuusalu vallast.
Aasta panustaja (14) on OÜ Alavere Pood. Nominendid olid ka Paasiku koertemõis ja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS Anija vallast, Nordic Houses OÜ ja Kuusalu Ettevõtjate Liit Kuusalu vallast ning Marge Aasalaid Raasiku vallast.
Aasta sädeinimene (18) on Aivar Aasamäe Rae vallast. Nominendid olid ka Janne Kallakmaa ja Tanel Talve Anija vallast, Ulvi Rand, Anneli Lamonova ja Janno Laende Kuusalu vallast, Kadri Kesküla, Marge Aasalaid, Maarja-Ly Teino, Õnnela Metsaorg, Kerli Eesmaa ja Margit Eerik Raasiku vallast ning Maie Itse Loksa linnast.
Aasta vabaühendus (5) on Ellamaa Külaarenduskeskus ja Ellamaa Loodusselts. Nominendid olid ka Anija vallast SA Anija Mõisa Haldus, Kuusalu vallast MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts ja Raasiku vallast MTÜ Aave Spordiklubi.
Aasta küla (3) on Kose valla Viskla küla.
Parim Leader elukeskkonna projekt (8) on Jõelähtme valla Kaberneeme depoohoone ehitus. Nominendid olid ka Kuusalu keskkooli amortiseerunud korvpalliväljaku renoveerimine multispordiväljakuks, Raasiku koertepark, Aruküla jääväljak ning Raasiku valda suusaraja masina soetamine.
Parim Leader ettevõtlusprojekt (5) on Kose valla OÜ Cuce-Camp (Põhjala Catering) kohalikku toorainet väärtustava toidu tootmine. Nominent oli ka Voose Päikesekodu Anija vallast.
Parim Leader koostööprojekt (4) on „Leader liigub Rae, Jõelähtme ja Viimsi vallas“ Põhja-Harju Koostöökogust. Nomineeritud oli ka MTÜ Arenduskoda projekt „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkidega/kaitsealadega piirkondades”.
Parim siseturvalisusesse panustav organisatsioon (13) on Rae Noortekeskus. Nominetide hulgas oli ka Kehra päästekomando.
Harjumaa tervisetegija (15) on Madis Vaikmaa Lääne-Harju vallast. Nominendid olid ka Vello Teder ja Õnnela Metsaorg Raasiku vallast.
Harjumaa tervisetegu (16) on Prangli saarele loodud kiirabipunkt. Nominentide hulgas oli ka Anija valla Aegviidu Tervisedepoo.