Harju teatrifestivali preemiad Vihasoosse ja Raasikule

1235
Parim naisnäitleja HELLE VAGA ütleb, et see preemia on kui avanss alles küpseva lavastuse ja tegelaskuju eest.

Vihasoo näitering sai parima sõnalavastuse ja ühe näitlejapreemia, Raasiku valla kumbki trupp näitlejapreemia.

Nädalavahetusel Arukülas toimunud Harjumaa harrastusteatrite festivalil osales 7 truppi. Raasiku vald oli esindatud kahe näiteringiga – Raasiku rahvamaja lustiring mängis Liina Pihlaku tükki „Tagasipööre keelatud“ (lavastas Helle Vaga) ning noorteteater RaVaNoTe Andrus Kivirähki „Papagoide päevad“ (lavastas Margit Eerik). Vihasoo näitering osales festivalil Andri Luubi „Piloodiga“ (lavastas Andres Napp).

Festivali žürii koosseisus näitlejad Anne Paluver ja Margus Tabor ning Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse esimees Kristiina Oomer tunnistas Grand Prix´ vääriliseks Viimsi harrastustrupi „Komos“ mängitud koguperemuusikali „Annie – homme on parem“. Parima sõnalavastuse preemia anti Vihasoo trupile ning parimaks lavastajaks nimetati Anton Kisselius Maardu teater-stuudiost Veer & Špaga.

Festivali parima naisnäitleja preemia sai Helle Vaga Raasiku lustiringist, parima meesnäitleja preemia Ivar Iontša Maardust, parima naiskõrvalosa preemia Jana Roopa Vihasoost ning parima meeskõrvalosa preemia Veli Valentin Rajasaar RaVaNoTe-st.

Vihasoo kahtles, kas osaleda
Vihasoo näitetrupi juhendaja Andres Napp ütles, et parima sõnalavastuse tunnustus tuli üllatusena. See oli seda meeldivam, et näiteseltskond kahtles tükk aega, kas üldse osaleda festivalil. Eelnevalt tehti isegi trupisisene hääletus, kas minna või mitte. Põhjused olid majanduslikud – iga sellise sõiduga kaasnevad kulutused transpordile. Sel põhjusel jäi Vihasoo näiteringil sõitmata suvel Saaremaal toimunud külateatrite festivalile. Maakonna festivalile otsustati lõpuks siiski sõita, kuna Aruküla on lähedal.

„Oleme Harjumaa ääremaa, kui võrrelda Grand Prix´ saanud Viimsiga, siis on nad meist nii võimalustelt kui tasemelt peajagu üle. Mõtlesime, et tuleval aastal läheme ikka külateatrite festivalile, see on rohkem meie tase,“ arvas Andres Napp.

Alles pärast etendust žüriiga vesteldes said Vihasoo näiteringi liikmed teada, et saalis istus ka nende näitemängu autor Andri Luup, kes olevat neid kiitnud ja palunud tervitada. Vihasoo näitlejate juht kiitis omalt poolt festivali korraldust.

Kaitseväest festivalile
Parimaks naisnäitlejaks tunnistatud Helle Vaga ütles, et ei pea saavutust suureks võiduks ega end kõvaks tegijaks, vaid võtab preemiat kui kingitust, mis anti natuke liiga vara: „Meie tükk alles küpseb – see areneb iga etendusega ning meie kasvame koos sellega.“

Lavastajana lootis ta, et žüriile jääb silma Raasiku lustiringi näitleja Linda Wrobel, kes on lavastaja hinnangul kõvasti arenenud ning teeb tänavuses tükis väga hea rolli.

Parima naiskõrvalosa preemia saanud Jana Roopa Vihasoo näiteringist võttis autasu vastu suure üllatusega, seda enam, et pärast etendust žüriiga vesteldes ei kuulnud ta ühtki kommentaari enda mängu kohta.

„Kuid žürii oli sel korral väga hea – julgustav ja toetav, ka kitsaskohtadele juhiti tähelepanu positiivselt.  See oli väga rõõmustav, sest algul kartsime, et materdatakse samamoodi nagu kaks aastat tagasi Kehras, kus žüriile ei sobinud mitte miski, mis me olime teinud,“ rääkis ta.


Parim meeskõrvalosatäitja VELI VALENTIN RAJASAAR tuli festivalile kaitseväeteenistusest linnaloaga.

Parima meeskõrvalosatäitjaks kuulutatud Veli Valentin Rajasaar RaVaNoTest ei uskunud samuti, et võiks tunnustuse pälvida. Noormees on juba suvest saadik kaitseväeteenistuses ning kartis, et vahepealse nelja kuu jooksul on tema mäng muutunud puiseks. „Õnneks ei olnud,“ märkis ta.

Veli Valentin Rajasaar ütles, et kaitseväest lavalaudadele pääsemine ei olnud keeruline – pärast kolmekuulist baaskursust on võimalik igal nädalal saada väljaluba ehk koju puhkusele. Seetõttu oli võimalik enne festivali teha ka paar proovi.

Arukülas ka järgmisel aastal?
Harjumaa harrastusteatrite festival on Arukülas toimunud mitmeid kordi. Viimati korraldas Aruküla Kultuuriselts seda mullu.

„Olen mitmel korral öelnud, et oleks hea, kui üks korraldaja saab suurt üle-maakonnalist ettevõtmist organiseerida järjest kahel aastal. Esimesel aastal ta õpib ja omandab kogemusi, teisel korral juba oskab,“ ütles Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas.

Ta hindas tänavuse teatrifestivali kordaläinuks ning plaanib seetõttu teha HOLile taotluse saada selle korraldamisõigus Arukülale ka järgmisel aastal: „Mul on mõte teha esimese festivalipäeva õhtul maskiball. Sel aastal veel ei julgenud – mõtlesin, et siis teeks, kui laupäeval saaks mängima viis truppi. Praegu oli neid neli ja tükkides mängisid peamiselt naised.“

Korraldaja tõdes, et kahjuks ei planeeri teatrifestivali osalejad oma aega piisavalt vabaks ning kiirustasid pärast enda esinemist minema.

„Seda ei saa pahaks panna. Eks kõigil on oma tegemised ning nädalavahetus kestab vaid kaks päeva,“ märkis ta.

Siiski hämmastas Garina Toomingat, et koduvalla noorteteatrist ei olnud keegi leidnud aega või tahtmist tulla festivali lõpetamisele.

„Kuid on tore, et publiku hulgas oli mitmeid Aruküla inimesi, kes läbisid kogu selle kahepäevase maratoni ja said suure teatrielamuse,“ rõõmustas ta.

Kas festivalil on üldse tulevikku?
Festivali teisel päeval arutasid juhendatajad ja žürii liikmed, kas ja kuidas peaks maakondlikku teatrifestivali edaspidi korraldama.

Harjumaal tegutseb 28 näiteringi-harrastusteatrit, maakondlikul festivalil osales neist vaid 7.

„Kui igas rahvamajas on näitering ning laval on korraga kolmteist inimest, siis järelikult tahetakse külateatrit teha. Minu jaoks on festival koht, kust ammutada kogemusi, vaadata, mida teevad teised ning vahetada mõtteid juhendajatega,“ rääkis Raasiku lustiringi juhendaja Helle Vaga.

Samas ei ole võimalik, et isegi pooled Harjumaa näiteringidest saaksid festivalil mängida tunni või kaks kestvat pikka etendust. Vihasoo trupi lavastaja Andres Napi arvates võiks iga näitering juba siis, kui hakkab uue tükiga proove tegema, end festivalile registreerima. Žürii saaks siis käia etendusi vaatamas ning festivalile valitakse parimad. Võitja võiks tema meelest paariks aastaks kõrvale jääda, et festivali võitmise võimalus oleks Viimsi kõrval ka teistel.