Harju maavanem: „Maavalitsuste kaotamise plaan on toores.”

2200
Harju maavanem ÜLLE RAJASALU soovib teha maavalitsuste asemel regionaalametid.

Harju maavanem ÜL­LE RAJASALU, uus valitsus on teatanud, et 2017. aasta oktoobriks on plaanis kaotada maavalitsused. Kuidas sellesse plaani suhtute?
„Olen alates 2010. aastast rääkinud, et riigireformi on vaja, kuna 15 omavalitsust on väikese Eesti kohta liiga palju. Tegin ettepaneku, et neli kuni kuus regionaalametit oleks piisav, kuna regionaalpoliitikat täiesti ära kaotada poleks mõistlik. Oma igapäevatöös näeme, kui paljud inimesed maavalitsusega suhtlevad, küll küsitakse bussipeatuste ehitamise kohta, ülekäiguradade vajalikkusest, sageli arutame haridus-, arengu- ja planeerimisvaldkonna probleeme. Puutume kokku reaalse eluga ning tööd on palju. Regionaal­ametid, kuhu kuuluksid erinevate eluvaldkondade spetsialistid, annaksid maakondadele võimaluse teha rohkem koostööd, planeerida kergliiklusteid, ehitada maanteid. Praegu on nii, et kui üks amet alles planeerib, on teisel juba elluviimise kava koostatud. Regionaalpoliitika saab toimida ainult siis, kui tehakse koostööd. Praegu ma seda koostööd ei näe. Iga ametnik võib olla hea spetsialist omal erialal, kuid sageli nähakse ainult oma töölõiku.
Et maavalitsused praegusel kujul kaovad, teadsime juba eelmise ministri Arto Aasa ajal. Mida peaminister välja ütles, pole meile uudis, isegi tähtajad on teada. Väljaöeldud tegevuskava pole aga selge, igaüks räägib eri juttu. ebaselgus teeb ebakindlaks. Meil on tublid spetsialistid, aga nad ei tea, mida tulevik toob. Uute tööpakkumiste korral võime kaotada riigile vajalikke häid spetsialiste. Kui valitsusel on soov midagi teha, tuleb avalikkuse ja ajakirjanike ette ilmuda korralikult läbimõeldud konseptsiooniga.”
Kui palju on praegu Harju maavalitsuses töötajaid?
„Meil on praegu 65 töötajat, kellest 13 bussi- ja rongikontrolörid, sest nad on väärteomenetlejad. Maavanemaks olemise ajal oleme koondanud umbes 20 inimest, seda maareformiga töötajate arvelt. Maareformiga ollakse juba lõpusirgel. Palju on üles jäänud kohtuasju, kuid meie juristid on ääretult tugevad nendega tegelemiseks.”
Tegite ministeeriumile detsembri alguses ettepaneku moodustada kuni 6 multifunktsionaalset regionaalametit, mis saavad võrreldes tänaste maavalitsustega ülesandeid juurde. Harjumaa oleks seal koos Rapla- ja Järvamaaga. Kas ministeeriumist on ettepanekule juba vastatud?
„Võime teha ja olemegi teinud ettepanekuid, kuid sageli keegi ei kuula. Mulle on tihti arusaamatu, miks ettepanekutele ei vastata, rääkimata nende arutamisest. Minu teada on infosulus ka valitsusse kuuluvate IRLi ja sotsiaaldemokraatide hulka kuuluvad maavanemad. Regionaaltasand peab olema, kas aga iga ministeeriumi ametitel eraldi. Oleks mõistlik koondada nad ühte regionaalametisse. Kui tahetakse anda omavalitsusliitudele praeguseid maavalitsuse ülesandeid, oleks variant, et maavalitsus koliks oma spetsialistidega omavalitsusliidu alla, et oleks järjepidevus tagatud. Selline skeem vajab rahastust, mis ei lähe kokku riigi kokkuhoiupoliitikaga.
Kohtun sageli Soome kolleegidega, ka neil on käimas riigireform. Nad ütlevad, et mudel, mille poole meie praegu liigume, ei toimi. Nemad hakkavad tugevdama maavalitsuste rolli, viima ellu reaalset regionaalpoliitikat.”
Kas regionaalametite loomise ettepanekule eelnesid arutelud teiste maavanematega? Kuidas nad suhtusid?
„Kohtusime, rääkisime, olime kõik sama meelt. Leppisime kokku, et unustame aruteluks me rolli maavanematena, vaatame riiki tervikuna. Üks põhiülesanne, planeerimine ehk arengukavade koostamine, peaks haarama palju suuremaid territooriume, et me teaks ette elukeskkonna muudatusi ja investeeringute vajadusi. Kas rajada maanteid või kaasajastada rongiliiklus, kuhu teha kergliiklusteid, kus arendada tööstust. Oleme palju panustanud maanteede ehitusse, kuid see ei too meile raha sisse. Kaupade vedu raudteel on palju odavam. Võib-olla võiksime hoopis sellesse panustada.”
Olete Põhja-Eesti haldusreformikomisjoni liige. Kodanike arvud on omavalitsustes lukku löödud. Kus on Harju suurim liituv omavalitsus, kus väikseim?
„Suurim tuleb Saue vald, linn, Kernu ja Nissi vald 21 000 elanikuga. Kahju, et Keila, Padise, Vasalemma, Paldiski liit jäi veel sündmata, nemad oleks andnud kokku 23 000 inimest. Kahju, sest nende valdade osas tuleb kindlasti sundliitmisi. Kõige pisem liituja on ilmselt Anija-Aegviidu, kelle ühi­nemine oli igas mõttes loo­giline.”
Kriteeriumit ei täida ka Loksa. Põhja-Eesti komisjon tegi ettepaneku ühi nemiseks Kuusalu vallaga, saatis kirja sundliitmise kohta. Loksa volikogu otsustas, et volitab linnapead esitama valitsusele taotlust mitte algatada sundliitmist Kuusaluga. Alternatiivina pakub Kuusalu, Vihula, Haljala ja Loksa. Kas ja kui palju on Loksa saatusest olnud juttu reformikomisjonis?
„Kuusalu on teinud ettepanekuid kohtumiseks, kuid Loksa lükkas neid tagasi. On käinud omavaheline kemplemine, mis päädib sellega, et Loksa tuleb sundliita Kuusalu vallaga. Häirib, et käivad erinevad poliitilised mängud, milles ei osata ega taheta vaadata tulevikku.
Lääne-Viru valdadega ühinemise plaanist ei tuleks midagi välja, neil pole ühist piiri. Kahju, sest Loksale oleks vabatahtliku ühinemise toetus väga ära kulunud, neil on suured investeeringud, mille eest peavad laenusid pankadele tagasi maksma.”
Enne jõule sai 5000 kodanikku kokku Raasiku vald. Kuidas nende kampaaniat hindate?
„See on väga tubli saavutus. Fiktiivsed sissekirjutused on kuulujutud. Kui neid ka tehti, saab Raasiku viis tuhat kokku ikka. Noored pered otsivad kodu linna lähedale, Raasiku vallas pole elupinnad nii kallid, kui on Tallinna naaberomavalitsustes. Kampaania tõi vallajuhte oma rahvale lähemale. Juhid peavad tundma oma elanikke, nende rõõme ja muresid.”
On räägitud, et Lääne-Harju on tugevam ja rikkam kui Ida-Harju. Kuidas tundub, kas omavalitsused hakkavad ühtlustuma ning erinevused vähenema?
„Ida-Harju omavalitsused arenevad kenasti ja on rahvale mõnus elukeskkond. Jõelähtme on kena metsane ala, Anijal on palju põllumajanduslikku maad, mida ei tohi muuta elamualadeks. Tegin kunagi ettepaneku, et väärtuslikku põllumaad tuleks võtta kaitse alla, elamualadena tugevdada ja tihendada tekkinud keskusi. Põllupealne arutu ehitamine tuleb lõpetada. Tuleb anda rohkem ruumi tööstusele, muuta näiteks Paldiski poolsaar vaid tööstuslikuks piirkonnaks, mis oleks võimeline laienema ja andma juurde töökohti.”
Kui kohtute teiste maavanematega, kas mured-rõõmud on sarnased?
„Kui kokku saame, räägime ühte keelt. Ei ole nii, et üks tõmbab teise pealt tekki, arutame väga konkreetselt. Kord kuus on ministri juures kohtumine, kord kvartalis koguvad maavanemad ettepanekuid. Praegu juhib ettepanekute kogumist Lääne-Viru. Tööd on meil Harjumaal palju. Kõik, mis Harjus teeme, võib ja muudabki kogu Eesti elu. Oleme kõige suurem ja rahvarohkem maakond. Meil on suured ambitsioonid.”