Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­kus laie­nes Lää­ne-Vi­ru, Rap­la ja Lää­ne maa­kon­da

2047
Har­ju Ühist­rans­por­di­kes­ku­se te­gev­di­rek­tor VEL­LO JÕ­GI­SOO: „Teeb hea­meelt, et bus­si­ga on ha­ka­tud üha roh­kem sõit­ma.“

Ala­tes 1. jaa­nua­rist kor­ral­dab Har­ju­maa Ühist­rans­por­di­kes­kus (ÜTK) bus­si­liik­lust nel­jas maa­kon­nas, pea­le sel­le ka praa­miü­hen­dust Vorm­si saa­re­ga.

MTÜ Har­ju­maa Ühis­trans­por­di­kes­kus asu­ta­sid 2004. aas­tal kõik Har­ju­maa oma­va­lit­su­sed, siis oli neid koos Tal­lin­na­ga 25 ning rii­gi esin­da­ja­na Har­ju maa­va­lit­sus. ÜTK hak­kas Har­ju­maal kor­ral­da­ma ava­lik­ke ehk rii­giee­lar­vest do­tee­ri­ta­vaid bus­si­lii­ne, vas­ta­valt oma­va­lit­sus­te soo­vi­le ka mõ­ne val­la si­se­lii­ne. Pä­rast eel­mi­se aas­ta hal­dus­re­for­mi on Har­ju ÜT­K liik­med ka Lää­ne-Vi­ru, Lää­ne ja Rap­la maa­kon­na oma­va­lit­su­sed.

„Meie kor­ral­da­da on nüüd ava­li­kud lii­nid Vorm­si saa­rest ku­ni Ase­ri­ni,“ sõ­nas Har­ju ÜTK te­gev­di­rek­tor Vel­lo Jõ­gi­soo.
Li­saks Har­ju­maa prae­gu­se­le 16 val­la­le-lin­na­le ning Ees­ti rii­gi­le on ÜTKl 28 lii­get, pea­gi on neid 30. Har­ju ÜTK liik­me­ks on as­tu­nud Lää­ne-Vi­ru­maa kõik 7 val­da – Hal­ja­la, Kad­ri­na, Rak­ve­re, Ta­pa, Vin­ni, Vi­ru-Ni­gu­la ja Väi­ke-Maar­ja, Lää­ne maa­kon­na kõik kolm oma­va­lit­sust – Haap­sa­lu linn ning Lää­ne-Ni­gu­la ja Vorm­si vald ning Ko­hi­la vald Rap­la­maalt. Lää­ne-Vi­ru­maalt ei soo­vi­nud ain­sa­na Har­ju ÜTK­ga lii­tu­da Rak­ve­re linn, Rap­la maa­kon­nast Keht­na vald. Üle­jää­nud Rap­la­maa oma­va­lit­su­sed, Rap­la ja Mär­ja­maa vald, lii­tu­vad lä­hia­jal.

Kuu­sa­lu-Lok­sa suu­nal üha roh­kem bus­se
Har­ju­maa ava­lik­e lii­ni­de tee­nin­da­mi­seks sõl­mi­tud le­pin­gud keh­ti­vad vä­he­malt 2021. aas­ta­ni, mõ­ned 2026. aas­ta­ni. Vel­lo Jõ­gi­soo põh­jen­das, et mi­da lü­hem on han­ke­pe­riood, se­da kal­lim on ve­da­ja­te pa­ku­tav lii­ni­ki­lo­meet­ri hind ja see tä­hen­dab sõit­ja­le ka kal­li­mat bus­si­pi­le­tit.

Han­keid on vii­dud lä­bi suun­da­de kau­pa. Va­ra­se­ma­le ida-, lää­ne- ja lõu­na­suu­na­le li­san­dus paar aas­tat ta­ga­si põh­ja- ning mul­lu det­semb­rist pea­mi­selt Kii­li ja Ker­nu val­la ning Saue lin­na baa­sil ka ede­la­suund. Pea­mi­selt see­tõt­tu, et riik an­dis li­sa­ra­ha ühist­rans­por­di kor­ral­da­mi­seks koh­ta­des, kus pä­rast oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mist puu­dub ühen­dus uue val­la kes­ku­se ja ää­re­piir­kon­da­de va­hel: „Näi­teks Saue val­las ei ol­nud või­ma­lik sõi­ta ava­li­ku lii­ni bus­si­ga Ker­nust val­la kes­ku­ses­se Saue lin­na. Maan­teea­met an­dis loa ava­da seal bus­si­liin ja riik eral­das ra­ha kol­meks rei­siks päe­vas. Sa­ma­moo­di ei saa sin­na Tur­bast, sel­le­ga hak­ka­me ko­he te­ge­le­ma.“

Vas­ta­valt le­pin­gu­te­le on ÜTK-l kui tel­li­jail õi­gus han­ke­tin­gi­mu­si muut­ma­ta suu­ren­da­da ve­da­ja töö­mah­tu ehk li­sa­da le­pin­gus­se ku­ni 20 prot­sen­ti uu­si lii­ne.

„Ede­la- ja põh­ja­suu­na te­gi­me­gi, ku­na ole­ma­so­le­va­te­le suun­da­de­le enam uu­si lii­ne li­sa­da ei saa­nud, veo­ma­hud olid täis,“ sel­gi­tas Vel­lo Jõ­gi­soo.
Jär­jest kas­vav on ka ida-, ehk Kuu­sa­lu-Lok­sa suund. Vel­lo Jõ­gi­soo tõ­des, et ÜTK saab seal­se­telt oma­va­lit­sus­telt pal­ju kir­ju õi­gus­ta­tud soo­vi­ga rei­se juur­de saa­da. Bus­se, mis pea­tu­vad igas pea­tu­ses, on sel­lel suu­nal te­ma hin­nan­gul ju­ba nii pal­ju, et vars­ti po­le kel­laae­ga, ku­hu uut rei­si pan­na. See­tõt­tu on ÜTKl plaan, kui riik eral­dab ra­ha, pan­na sü­gi­sest sõit­ma Tal­linn-Kuu­sa­lu-Lok­sa kiir­liin. Lõu­na­suu­na kiir­liin Ko­se-Kui­va­jõe-Tal­linn on end te­ma kin­ni­tu­sel õi­gus­ta­nud.

Uu­te lii­ni­de ja rei­si­de pla­nee­ri­mi­seks saab ÜTK suu­rema osa in­fost roh­kem kui aas­ta ta­ga­si ka­su­tu­se­le võe­tud pi­le­ti­müü­gi­süs­tee­mist, mil­le töö­tas väl­ja AS Ri­dan­go: „See on nii hea süs­teem, et sel­le kau­du tu­leb väl­ja 99 prot­sen­ti kit­sas­koh­ta­dest. Näe­me ar­vu­ti­test reaa­la­jas, mis kell on buss väl­ju­nud, kui pal­ju on ta graa­fi­kust ees või ta­ga, mi­tu ini­mest on bus­sis. Meil on tööl spet­sia­list, kes teeb sel­le põh­jal ana­lüü­se ning an­nab ko­he mär­ku, kui mõ­ne lii­ni osas tu­leb te­ha muu­datu­si.“

Bus­sit­rans­port ja praa­mi­liik­lus
Maa­kon­da­des, kus ühis­trans­por­di­kes­ku­seid ei ol­nud, kor­ral­da­sid ava­lik­ku ühist­rans­por­ti maa­va­lit­su­sed. Kui um­bes aas­ta eest ha­ka­ti rää­ki­ma maa­va­lit­su­se kao­ta­mi­sest, aval­da­sid mit­med oma­va­lit­su­sed soo­vi lii­tu­da Har­ju ÜTK­ga.

„Si­su­li­selt käi­sid eel­mi­se aas­ta veeb­rua­rist lä­bi­rää­ki­mi­sed, kui­das ühist­rans­por­ti edas­pi­di kor­ral­da­da. Har­ju Ühist­rans­por­di­kes­ku­ses leid­si­me – meil on os­ku­si ja kom­pe­tent­si, et oma te­ge­vust laien­da­da,“ üt­les Vel­lo Jõ­gi­soo.

Kui Lää­ne, Rap­la ja Lää­ne-Vi­ru maa­kon­da­de oma­va­lit­su­sed pöör­du­sid ühi­ne­mis­soo­vi­ga Har­ju ÜTK poo­le, aru­ta­ti se­da nii ju­ha­tu­ses kui üld­koo­s­ole­kul: „Vas­ta­valt üld­koo­so­le­ku ot­su­se­le oli­me nõus moo­dus­ta­ma nel­ja maa­kon­na ühi­se ühist­rans­por­di­kes­ku­se.“

ÜTK te­gev­juht mär­kis, et lo­gis­ti­li­selt oli Lää­ne-Vi­ru, Lää­ne­maa ja Rap­la­maa liit­mi­ne Har­ju ÜTK­ga üs­na hõlp­sas­ti ühen­da­tav, ku­na ka nen­de ela­ni­ke jaoks on suu­rem tõm­be­kes­kus Tal­linn ning ühist­rans­port käib suu­res­ti lä­bi Har­ju­maa. Siis­ki ei pi­ken­da piir­kon­na suu­re­ne­mi­ne Har­ju­maa ava­lik­ke bus­si­lii­ne naa­ber­maa­kon­da­des­se.

„Ole­me need lii­nid üle võt­nud, suht­le­me kõi­gi ve­da­ja­te ja oma­va­lit­sus­te­ga ning püüa­me veen­du­da, ku­hu on lii­ni juur­de va­ja, kus po­le mõ­tet se­da hoi­da, ku­na rei­si­jaid po­le, kus on va­ja buss sõit­ma pan­na pilt­li­kult öel­des tei­selt poolt män­di,“ lau­sus Vel­lo Jõ­gi­soo.

Li­saks bus­si­liik­lu­se kor­ral­da­mi­se­le koor­di­nee­rib Har­ju ÜTK nüüd ka mand­ri ja Vorm­si saa­re va­he­list praa­mi­liik­lust: „Meie jaoks ei tä­hen­da see mi­da­gi vä­ga olu­li­selt uut. Praa­mi­de­ga sõi­dab eda­si AS Kih­nu Vee­teed, le­ping nen­de­ga kes­tab veel kaks aas­tat. Meie eral­da­me nei­le rii­gilt saa­dud ra­ha ja koos­kõ­las­ta­me praa­mi­de sõi­dug­raa­fi­kud – see on laias laas­tus kõik.“

Üh­te­gi uut han­get ei ole ÜTK-l laie­ne­mi­se tõt­tu tul­nud te­ha, kol­me uue lii­tu­nud maa­kon­na ava­li­ke bus­si­lii­ni­de le­pin­gud keh­ti­vad aas­ta­te­ni 2021-2026. Küll aga võe­ti seo­ses laie­ne­mi­se­ga juur­de kaks lii­nip­la­nee­ri­jat, üks Rap­la ja Lää­ne­maa, teine Lää­ne-Vi­ru­maa lii­ni­de­le. Se­ni oli Har­ju ÜTKs 8 töö­ta­jat, neist 2 on lii­ni­pla­nee­ri­jad.

Sõit­ja­te arv kas­vab
Har­ju Ühist­rans­por­di­kes­ku­se 2017. aas­ta ee­lar­ve oli 8 mil­jo­nit eu­rot. Sel­lest 35 prot­sen­ti ehk li­gi 2 mil­jo­ni eu­rot on rii­gi­do­tat­sioon ava­li­ke­le bus­si­lii­ni­de­le, 110 000 eu­rot ta­su­sid oma­va­lit­su­sed liik­me­mak­su­de­na, üle­jää­nud tee­ni­ti pi­le­ti­te ja oma­va­lit­sus­te­le õpi­las­kaar­ti­de müü­gist ning val­da­de-lin­na­de si­se­lii­ni­de kor­ral­da­mi­sest.

Lõp­pe­nud aas­ta pi­le­ti­tu­lu ja sõit­ja­te ar­vu po­le veel kok­ku löö­dud, kuid 2016. aas­tal tee­nis Har­ju ÜTK bus­si­pi­le­ti­te müü­gist 3,085 mil­jo­nit eu­rot. Võrd­lu­seks: 2010. aas­tal saa­di pi­le­ti­tu­lu 1,44 mil­jo­nit eu­rot. Peaae­gu ka­he­kord­seks kas­vas kuue aas­ta­ga ka sõit­ja­te arv – 1,8 mil­jo­nilt li­gi 3,2 mil­jo­ni­le.

Ava­li­ke lii­ni­de kõr­val sõi­du­ta­vad Har­ju­maa ini­me­si ka kom­merts­lii­nid, kuid nen­de arv vä­he­neb. Lii­ni­loa saa­vad kom­merts­lii­nid ÜTKlt, ka sõi­dug­raa­fi­kud tu­leb koos­kõ­las­ta­da.

Vel­lo Jõ­gi­soo kin­ni­tas, et ava­li­ke lii­ni­de pi­le­ti­tu­lu on tõus­nud ka tä­nu kaa­saeg­se­te­le sead­me­te­le bus­si­des. Um­bes pool aas­tat ta­ga­si ha­ka­ti bus­si­des­se pa­ne­ma kaa­me­raid, mil­le­ga jäl­gi­tak­se bus­si­ju­hi töö­tsoo­ni. Esi­me­sed 54 kaa­me­rat os­tis ÜTK maan­teea­me­ti eral­da­tud ra­ha eest ning nüüd­seks on need end pi­le­ti­tu­lu kas­vu­ga ju­ba ta­ga­si tee­ni­nud.

Mi­da roh­kem kas­vab pi­le­ti­tu­lu, se­da väik­se­maks jääb rii­gi do­tat­sioon, kuid Har­ju ÜTK saab rii­gi toe­tu­se­ga ke­nas­ti hak­ka­ma ning bus­si­pi­le­ti­te hin­da tõs­ta ei ka­vat­se. Kui on va­ja ava­da uu­si lii­ne, on saa­dud rii­gilt ra­ha ka juur­de. Näi­teks on sõl­mi­tud mõ­ned kol­me­pool­sed le­pin­gud rii­gi, ÜTK ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se va­hel, mil­le­ga le­pi­tak­se uue lii­ni pu­hul kok­ku – kui rii­gi toe­tus ja pi­le­ti­tu­lu ei ka­ta ku­lu­sid, mak­sab oma­va­lit­sus va­he kin­ni: „Üks­ki liin ei hak­ka end ära ta­su­ma esi­me­sest päe­vast. Näi­teks Peet­ri kü­la lii­ni­ga läks um­bes aas­ta en­ne, kui sealt hak­kas tu­le­ma ar­ves­ta­ta­vat tu­lu. Al­gul vald toe­tas, nüüd enam li­sa maks­ma ei pea.“

Mis saab su­vel, kui käi­vi­tub ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­riu­mi plaan ta­su­ta bus­si­sõi­dust ava­li­kel maa­kon­na­lii­ni­del?
„Kah­juks ei tea me tä­na­se­ni, mi­da see võiks tä­hen­da­da,“ tõ­deb Vel­lo Jõ­gi­soo ega os­ka ar­va­ta, kas sel ju­hul ÜTK enam pi­le­ti­müü­gi­ga ei te­ge­le ning ko­gu ava­li­ke bus­si­lii­ni­de käi­gus hoid­mi­seks va­ja­lik ra­ha an­tak­se rii­giee­lar­vest.