„Minu moto on – toetades teisi, toetad ka iseennast,“ ütleb Raasiku valla Pikavere-Mallavere külaelu eestvedaja ALICE SUURKUUSK.
Eelmisel nädalal valiti Pikavere piirkonna kogukonnaaktivist Alice Suurkuusk 27 kandidaadi seast Harjumaa 2018. aasta sädeinimeseks. Tema esitajad olid oma kogukonna naised. Nende esindaja Liis Sass põhjendas, et Alice Suurkuusk on piirkonna aktiivne ühendaja – kuigi tal on 3 poega ning ta on tegev neljas MTÜs, on vabatahtlik päästja ning Pikavere kooli hoolekogu esimees, leiab ta aega ja tahet arendada valla üht ääremaad.
Alice Suurkuuse algatusena nimetasid esitajad, et tema juhtimisel ja koostöös omavalitsusega loodi Pikavere mõisa kogukonnakeskuse kontseptsioon ning selle põhjal on mõisas ellu kutsutud palju erinevaid tegevusi: täiskasvanute huvitegevus, kultuuriüritused ja näitused, juuksuriteenus, perepäevad koos tasuta töötubadega, kogunemiste jaoks on remonditud mõisatuba, mõisapargis on kaks korda kuus külaturg. Alice Suurkuuse initsiatiivil on kogutud raha mõisa katuse remondiks, annetusi 1. klassi laste ranitsatoetuseks ning teise ringi riiete jagamiseks. Riideid müüakse tema eestvõttel mõisakeldrisse loodud poes „Leiukas“, tulu läheb kooli toetuseks. Ta on kirjutanud ja juhtinud rahvusvahelisi projekti laste ning kogukonna heaolu parandamiseks.
„Alice on väga innovaatiline, „kastist välja mõtleja”, kannab endas juhtimisoskust, suudab panna enda ümber olevad inimesed end hästi tundma, on kogukonnas väga austatud ja kallis inimene,“ kirjutas oma piirkonna elanike nimel Liis Sass.
Tallinnast külaelu arendama
Alice Suurkuusk kolis Raasiku valda Mallavere külla 15 aastat tagasi, läks sinna Tallinnast mehele. Ta ütleb, et külaelu eestvedajat ei saanud temast kohe, vaid nagu kogu Eesti, hakkasid ka väikesed kogukonnad arenema ja kodanikuaktiivsus kasvama samm-sammult: „Kui hakkasime Mallavere ja Pikavere rahvaga koos käima, mõistsime, et projektitoetuse või euroraha saamiseks on vaja MTÜd. Otsustasime selle luua kahe küla peale, väikestel naaberküladel on palju mõistlikum tegutseda koos. Seejärel hakkasime tasapisi toimetama.“
Elanike tõsisem aktiviseerumine toimus siis, kui vallamaja koosolekutel hakati kõnelema vajadusest Pikavere kool sulgeda. Viis aastat tagasi töötas kogukond Norra finantsabi ja kultuuriministeeriumi spetsialistide abil väga kogukonna kontseptsiooni. Kohalikud elanikud käisid vabatahtlikena koolitustel, tehti mitmeid mõttetalguid. Nende tulemusel valminud kava põhjal hakati Pikavere mõisast arendama haridus- ja kultuurikeskust, kus lisaks koolile ja lasteaiale toimuvad koolitused, huviringid ja meelelahutus täiskasvanutele, on juuksuriteenus ja üht-teist veel.
„Kui kogukond paneb õlad kokku ja ütleb, et me ei lase kooli kinni panna ega piirkonda välja suretada vabandusega, et see on liiga kulukas, siis seda teha ei saa,“ märgib maakonna sädeinimene.
Ta kinnitab, et mitu aastat tagasi paberile pandu tõesti toimib ning „Leiukasse“ või Pikavere pidudele tullakse ka teistest valdadest, isegi Tallinnast: „Oleme suutnud ellu viia selle, mida soovisime – ka mujal juba teatakse, et Raasiku valla äärealal on selline väike koht nagu Pikavere.“
Kui 6klassiline Pikavere kool muudeti mõne aasta eest 4klassiliseks, ei olnud kogukond sellele vastu.
„Mõnikord on vaja astuda üks samm tagasi, et saaks minna kaks sammu edasi,“ põhjendab Alice Suurkuusk.
Sellest õppeaastast on koolis taas 5. klass: „Kui kevadel otsustas volikogu ühehäälselt, et Pikavere kasvab uuesti 6klassiliseks kooliks, hakkasin tänutundest nutma. Minu jaoks on väga tähtis, et mu lapsed saaksid käia fantastilises mõisakoolis kodu lähedal. Kui väikesed koolid kaovad, kaob lõpuks ka maaelu ja siis imestatakse, miks lapsed arvavad, et piim tuleb poest ning raha august seinas. Meil on siin tohutu potentsiaal, mida saame üheskoos ära kasutada.“
Teist aastat töötab Alice Suurkuusk ka ise Pikavere mõisakoolis – on 2. ja 5. klassi õpetaja. Lähiajal saab Tallinna Ülikoolist I ja II astme klassiõpetaja tunnistuse. Kooli direktor Helju Kadakas, kes hoolekogu juhi õpetajaks kutsus, kiidab, et külaelu eestvedaja Alice Suurkuusk sobib ka sellesse ametisse väga hästi.
Tunnustus kogu piirkonnale
Alice Suurkuusk leiab, et maakonna sädeinimese tiitlit saada on tore, kuid tunnustama ei peaks üksnes teda, vaid kogu Pikavere piirkonna rahvast.
„Kõik siin toimib tänu sellele, et meil on tublid MTÜd, kes tegutsevad ühiselt piirkonna arengu nimel. Kui neid poleks, ei oleks ka minust kasu,“ sõnab ta ning nimetab Mallavere-Pikavere Külaseltsi, vilistlaste loodud MTÜd Elupuu, MTÜd Pikavere Mõis, kooli õpetajaid, lapsevanemaid, teisi elanikke.
Harjumaa sädeinimene tunnistab, et on endalt hiljem mitu korda küsinud, kuidas sattus oma kogukonna eest seisma.
Ta vastab: „Mulle on päritolu ja juured väga tähtsad ning mulle meeldib, et abikaasal ja lastel on selle piirkonnaga tugev nabanöör. Ja kindlasti ei toimetaks ma siin, kui poleks sellist kogukonda ja neid inimesi. See pole minu, see on meie töö. Nende inimestega võiksin minna kas või luurele, tean, et nad on alati olemas ja tulevad ilma palumata kaasa. Mul on hea meel, et ka Raasiku vald on võtnud meid partnerina ja saanud aru, mis on meie kogukonna missioon ja eesmärk.“
Maakonna sädeinimese tiitel on Alice Suurkuuse arvates ennekõike tunnustus Pikavere piirkonna kogukonnale ning ta on rõõmus, et selline tähelepanu langes neile aastal, mil tähistame Eesti riigi 100. sünnipäeva.
Kandidaadid Ida-Harjust
Harju aasta tegijate konkursile esitati 107 kandidaati: 8 küla, 27 sädeinimest, 17 tegu, 11 säravat ja 10 võimekat kodanikuühendust, 16 tervisetegijat ja 18 tervist edendavat ideed.
Sädeinimeseks esitati Anija vallast Eda-Mai Tammiste, Janne Kallakmaa, Piret Urmet ja Tanel Talve, Kuusalu vallast Erki Vaikre, Janne Kerdo ja Maila Velström. Tiitlile aasta tegu kandideerisid ka Anija Lüliti 2018, KiVa meeskonna tegevus Kuusalu keskkoolis, jõulumaa Pikavere mõisakoolis ning Raasiku MTÜ Tuulekell korraldatud suvelavastus „Armastus on ajaviide“ Ravila mõisas. Särava kodanikuühenduse kandidaadid olid Anija vallast Anija Aiaring, MTÜ Ingver ja MTÜ Voose Kõrts, Raasiku vallast Aruküla Kultuuriselts, MTÜ Pikavere Mõis ja MTÜ Tuulekell. Võimeka kodanikuühenduse tiitlile esitati Anija vallast Aegviidu Päästeselts ja Voose Külaselts, aasta küla tiitlile kandideeris Anija vallast Pikva-Arava külad.
Aasta terviseedendaja kandidaadid olid Anija vallast Anija valla lasteaiad, Jüri Voodla ja Milvi Mänd ning Raasiku vallast Pikavere mõisakool. Parimale tervist edendavale ideele kandideerisid Kuusalu vallast Heikki Kilksoni „Turje suusarada“ ja OÜ Loovstuudio Šaron „Parem vaimne ja füüsiline tervis loovmeetodite abil“ ning Raasiku vallast Aruküla Kultuuriseltsi „Vaimse tervise konverents“.
Harjumaa aasta tegijad 2018
Aasta särav kodanikuühendus: MTÜ Pakri Käsitöö ja Koduloo Koda (Lääne-Harju vald).
Aasta võimekas kodanikuühendus: MTÜ Noortekeskus Vihasoo (Kuusalu vald), eripreemia: MTÜ Riigikaitse Rügement (Harku vald).
Aasta küla: Suursoo (Rae vald).
Aasta sädeinimene: Alice Suurkuusk (Raasiku vald).
Aasta tegu: Viskla küla kiikla (Kose vald).
Aasta tervisetegija: AS Harju Elekter ja Tõnis Ross (mõlemad Keila linn).
Aasta tervist edendav idee: Martin Tohti „Lapsed liikuma!“ (Rae vald).