Hane­li­sed Ka­ha­la ümb­ru­se põl­du­del

572
Ränd­lin­nu­parv Ka­ha­la jär­vel. Fo­to Ma­ti Kon­ton

„Es­malt olid ha­ne­par­ved, siis tu­lid lag­led, lin­du­de rän­ne on kest­nud li­gi kaks kuud jär­jest, põl­lud on kah­jus­ta­tud,“ tõ­deb Lee­di­kõr­ve Tai­me­kas­va­tu­sü­his­tu juht JAA­NUS HEIN.

Kol­ga-Ka­ha­la piir­kon­nas te­gut­se­va Lee­di­kõr­ve Tai­me­kas­va­tu­sü­his­tu juht Jaa­nus Hein on koos et­te­võt­te töö­ta­ja­te­ga püüd­nud li­gi kaks kuud te­ha kõik sel­leks, et pe­le­ta­da põl­du­de­le tul­nud lin­nu­par­vi. Ta kom­men­tee­rib, et iga aas­ta­ga on läi­nud olu­kord hul­le­maks. Va­ra­se­ma­tel ae­ga­del len­da­sid ke­va­di­ti üle ük­si­kud ha­ne­par­ved, pea­tu­sid kor­raks ja suun­du­sid eda­si Ve­ne­maa poo­le. Vii­mas­tel aas­ta­tel on ke­va­di­si ränd­lin­de maan­du­nud ühis­tu põl­du­de­le söö­ma ai­na roh­kem, tä­na­vu on neid eri­ti pal­ju.

Ka üle­rii­gi­li­ses meedias rää­gi­tak­se põl­lu­mees­te mu­rest, et ränd­lin­nud on söö­nud kas­va­ma ha­ka­nud tai­me­de­ga vil­ja­põl­lud tüh­jaks. Pi­lootp­ro­jek­ti­na on Lõu­na-Ees­tis kol­mes piir­kon­nas ja­hi­mees­tel lu­ba­tud pi­da­da lin­nu­par­ve­de pe­le­ta­mi­seks tä­na­vu ke­va­del hoia­tus­jah­ti.

Jaa­nus Hein on se­da meelt, et jaht võiks ai­da­ta, ja li­sab, et pau­gu­ta­mist lin­nud kar­da­vad, ini­me­si enam mit­te: „La­ser­kii­red pe­le­ta­vad neid hommikul ja õhtul, aga igal põl­lul peaksid töötama la­ser­pe­le­tid ühel ajal. Olen sõit­nud põl­du­de teh­no­ra­da­del au­to­ga, et lin­nud mi­ne­ma len­dak­sid, kuid as­tu­vad ra­jalt kõr­va­le, ära ei lä­he. Ka niiöel­da her­ne­hir­mu­ti­sed ei mõ­ju, lin­nud hoia­vad neist um­bes meet­ri kau­gu­se­le. Va­ra­hom­mi­kul kuu­leb, kui­das suur lin­nu­parv ko­ha­le len­dab, es­malt süüak­se põl­lul, päe­val ol­lak­se Ka­ha­la jär­ve peal, õh­tul süüak­se põl­du­del uues­ti ja siis heal ju­hul len­na­tak­se eda­si. Järg­mi­sel hom­mi­kul saa­bub uus parv. Ha­ned vä­he­malt len­da­vad eda­si, kuid lag­led eda­si­len­nu­ga ei kii­rus­ta. Ühe päe­va­ga süüak­se põld la­ge­daks, saak jääb ke­si­seks. Ka meie kan­di hei­na­maa­del jääb esi­me­ne nii­de see­kord ära. Põl­lu­mees­te­le võiks an­da kesk­kon­na sõb­ra au­hin­na, meil on kal­lis ho­bi – toi­da­me ränd­lin­de.“

Te­ma hin­nan­gul kan­nab Lee­di­kõr­ve Tai­me­kas­va­tus­ühis­tu tä­na­vu suurt kah­ju. Rap­si on kül­va­tud 100 hek­ta­ri­le, ri­ku­tud on põl­du­dest um­bes 50 hek­ta­rit. Rap­si hind on põl­lu­me­he­le 350 eu­rot ton­ni eest, üks hek­tar an­nab saa­gi­na kesk­mi­selt 3 ton­ni rap­si. Kesk­kon­naa­met hü­vi­tab ränd­lin­du­de te­ki­ta­tud kah­just ühe­le et­te­võt­te­le 3200 eu­rot – kol­me hek­ta­ri pealt tee­ni­ta­va sum­ma. Üle­jää­nu osas jääb ühis­tu hü­vi­tu­se­ta. La­ser­pe­le­ti­te hind on Jaa­nus Hei­na sõ­nul 500 eu­rot, nen­de soe­ta­mi­seks ku­lu­vast ra­hast hü­vi­tab kesk­kon­naa­met poo­le.

Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus kesk­kon­naa­me­tilt Ka­ha­la piir­kon­na ränd­lin­nu­roh­ku­se koh­ta kom­men­taa­ri. Kesk­kon­na­ame­ti loo­dus­kait­se peas­pet­sia­list Tõ­nu Tal­vi üt­les, et põl­lu­ha­ri­ja on olu­kor­da kir­jel­da­des vii­da­nud ka­he­le pea­mi­se­le te­gu­ri­le, mis sel­lel ke­va­del on ker­gi­ta­nud rän­del pea­tu­va­te ha­ne­lis­te ja põl­lu­mees­te va­he­list konf­lik­ti: „Esi­teks on ke­vad ol­nud kül­lalt va­ra­ja­ne ja kest­nud kaua. Ha­ned-lag­led on Lää­ne-Eu­roo­pa tal­vi­tu­sa­la­delt jõud­nud mei­le va­ra­kult ko­ha­le ja siia jää­nud pi­ke­malt rän­de­pea­tu­se­le. Eda­si pe­sit­su­sa­la­de­le Loo­de-Ve­ne­maa­le ei ole il­mao­lud ja lin­du­de ko­ge­mu­sed või­mal­da­nud rän­net jät­ka­ta. Pa­ra­ku on Ees­ti nen­de pi­kal rän­de­teel vä­ga so­bi­lik puh­ka­mis- ja tur­gu­tu­sa­la, kus lei­dub pii­sa­valt nii toi­tu­mi­seks so­bi­lik­ke ro­hu- ja põl­lu­maid kui ka puh­ka­mi­seks tur­va­li­si mär­g­ala­sid.“

Tei­seks olu­li­seks soo­si­vaks te­gu­riks ni­me­tas ta üha suu­re­ne­va pin­da­la­ga ja ha­ne­lis­te­le vä­ga meel­di­va­te kul­tuu­ri­de­ga põl­lu­mas­sii­ve: „Lin­du­de­le meel­dib eri­ti pea­tu­da ta­li­rap­si põl­du­del ja seal, kus ke­va­del on kül­va­tud lib­li­kõie­li­si na­gu her­nes ja uba. Need on eri­ti toit­vad kul­tuu­rid ja üha suu­re­maks kas­va­vad väl­jad on toi­tu­mi­seks ka vä­ga tur­va­li­sed.“

Tõ­nu Tal­vi mär­kis, et prae­gu ei ole veel 2019. aas­ta ke­va­de lin­nu­kah­ju­de koh­ta täie­lik­ku üle­vaa­det, se­ni näib esi­ta­tud kah­ju­tea­tis­te põh­jal, et Har­ju­maal on pilt vii­mas­te aas­ta­te­ga suh­te­li­selt sar­na­ne. Vii­mas­tel aas­ta­tel on kesk­kon­naa­met Har­ju­maal hü­vi­ta­nud 7-8 et­te­võt­ja­le lä­bi­rän­da­va­te ha­ne­de-lag­le­de te­ki­ta­tud kah­jud.

Eelmine artikkelKeh­ra mä­lu­män­gu­sar­ja või­tis Mne­mo­siin
Järgmine artikkelLeaderi programmi koostöövõimalused