Filmilevisüsteemi muutus võib jätta maakohad uute filmideta

1917
Kultuuriseltsi juht GARINA TOOMINGAS osutab uutele ringheli-kõlaritele, mis tagavad parema kinoheli.

Üleminek blu-ray süsteemilt digikinole nõuab rahvamajadelt suuri investeeringuid, et kõik uuemad filmid oleksid endiselt kiiresti kättesaadavad.

Ida-Harju elanikud on kiitnud, et filmivaatamises  on  jõutud  luksuseni – Eesti filmid jooksevad samal ajal Tallinnas ja maarahvamajas, kus piletihind on tunduvalt taskukohasem. Väga sageli toimub kinoõhtuid Aruküla rahvamajas ning Anija mõisas, Pärispea seltsimajas, Kuusalus tegutseb kinokohvik, väiksematest rahvamajadest on olnud filminäitamises aktiivsed Kolgaküla, Alavere, Voose, kinoõhtuid korraldatakse sageli ka Kiiu lasteaias.Projektirahade abil on maakohtadesse ostetud filmitehnikat, et kvaliteet oleks võimalikult sarnane päriskinole.
Aruküla kultuuriselts soetas hiljuti 9000 euro eest uut tehnikat, et pakkuda lisaks kinole paremaid kontserte ning etendusi. Saali seinte ülaservadesse paigaldati 7 kõlarit, mis võimaldavad pakkuda surround-heli. Kultuuriseltsi juht Garina Toomingas selgitas, et see pakub kuulajale tõetruud kuulmiselamust. Varem näidati filme stereo-süsteemis.
Investeering oli Garina Toomingase sõnul väärtuslik, kuid selgus, et tehnika areneb liiga kiiresti ning sellega on raske sammu pidada: „Lisaks saime korraliku blu-ray aparaadi, millega on lihtne filme näidata. Hiljuti selgus aga, et mitmeid uuemaid linateoseid enam blu-ray süsteemis ei pakutagi, selle asemele tulevad digitaalsed filmiribad, mille näitamiseks meil võimalust pole.”
Ta lisas, et selline aparaat maksaks 5000 eurot ning praegu on see üle Eesti ainult 20 filminäitamiskohas: „Kinolevitajad arenevad kiiresti.”
Kultuurijuht märkis, et Aruküla rahval jääb näiteks nägemata uus komöödiafilm „Klassikokkutulek”, sest see on üks neist, mida blu-ray süsteemis näidata ei saa.
„Blu-ray on hea võimalus, kuidas tuua kino väikestele rahvamajadele lähemale, filme saab osta otse tootjalt ega pea seda tegema läbi Kinobussi,” märkis ta.
Aruküla rahvamajas näidatakse filme keskmiselt 2-3 korda kuus. Filme saab kultuuriselts otse tootjatelt, Kinobussist ja poest. Vanemate filmidega korraldab Garina Toomingas tasuta kinopäevi: „Ostan kultuuriseltsile filmi ning näitame seda esmalt suurelt ekraanilt, et vaatajad saaksid kinoelamuse. Pärast saab filmi uuesti vaadata noortekeskuses.”
Rahvamaja saal on tema sõnul kinonäitamiseks üsna ideaalne – tahapoole kõrgenev põrand ning 267 istekohta. Kinolina on küll aastakümneid vana ja veidi praguline, kuid Garina Toomingas sõnas, et eksperdid olid kinnitanud – Aruküla lina on väga hea võrreldes paljude teiste maarahvamajadega, ning kestab veel kaua.
Ta sõnas, et publikurekordeid on teinud filmid „Kertu” ja „1944”, kus kõik kohad saalis olid täis ning tuli tuua lisatoole: „Sugugi kõik filmid pole aga olnud nii populaarsed, näiteks dokumentaalfilmi „EuroEuforia”, mis kõneleb Eurovisiooni fännidest, ei tulnud vaatama mitte keegi. Kindla peale minek on filmid, mis on olnud filmilevi esikümnes. Dokfilme näitame koostöös kooliga, kutsume koolipere vaatama mõnda dok- või loodusfilmi.”
Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa tõdes, et ka neid kurvastab, et „Klassikokkutulek” Anijale ei jõua: „Tahtsime veel, et režisöör tuleks enne kinoõhtut sellest filmist kõnelema, kuid selgus, et film jääb üldse näitamata.”
Anija mõisas on kinoõhtuid tavaliselt 2 korda kuus – ühel korral näidatakse lastefilme, teisel täiskasvanutele või kogu perele mõeldud filme: „Oleme püüdnud ära näidata kõik uued Eesti filmid.”
2014. aastal soetati KOPi toetusega blu-ray süsteem, projektor ning puldiga reguleeritav kinolina, aasta lõpuks loodab arendusjuht saada mõisa uue helitehnika.
Ta märkis, et mõisa kinoõhtute publikurekordid kuuluvad filmidele „Mandariinid” ning „Supilinna salaselts”, mida käisid vaatamas vastavalt 101 ja 70 inimest. Saali mahub umbes 100 vaatajat.
Pärispea külavanem ja seltsimaja vabatahtlik Ingeldrin Aug lausus, et nende majas näidatakse praegu filme BR-plaadilt ja -mängijaga: „Kui olime aasta tegutsenud, saime selle Kinobussilt. Varem näitasime filme koduse DVD-mängijaga. Kuna seltsimajas helitehnikat pole, kasutame oma helisüsteemi, seni on hästi toiminud, kuigi on tüütu kodust kaasa tassida. Ekraan ja projektor on soetatud aastaid tagasi KOPi abil. Vaid vabatahtlikult tegutsedes pole seni jõudnud tehnika uuendamisega tegeleda. Kuna seltsimajas on nüüd kiire valguskaabliga internet, on osasid filme võimalik näidata tulevikus ka internetilingiga – ei ole vaja tegeleda plaatide logistikaga.”
Ta rääkis, et filmid tellivad nad Pärispeale Kinobussilt, kus on võrgustik Kinokoda: „Üldiselt kord kuus on film lastele, teine täiskasvanutele, mõlemad laupäeva õhtuti. Kinokoda on võrgustik, mis ühendab maapiirkondade väikekinosid. Pärispea seltsimaja liitus sellega, sest pidasime oluliseks maapiirkonnas kvaliteetse kultuurielamuse pakkumist ning ühtse võrgustikuna tegutsemist. Filmide näitamiseks ja produtsentidega läbirääkimiseks. Halvemad tingimused tekitab see, kui tegutsetakse individuaalselt. Võrgustikus on lihtsam, ei pea suhtlema otse levitajatega ega tegelema nii palju korralduspoolega.”
Seltsimaja saali mahub istuma umbes 60 vaatajat, „Kertu” ajal oli 100 inimest, siis jäi ruum kitsaks ja läks umbseks, istuti ka põrandal ja laudade peal.