EVE-LIIS REMMELGAS: „Kiviloo külakeskuse uksed on avatud“

3229
Külavanem EVE-LIIS REMMELGAS nimetab seltsimaja Kiviloo küla õnneks ja õnnetuseks.

Raasiku vallas asuva Kiviloo külakeskuse ruumid saavad korda ükshaaval.
Kiviloo külavanem Eve-Liis Remmelgas ütleb, et kunagine mõisavalitseja maja, kus tegutseb külakeskus, on ühtaegu nende õnn ja õnnetus. Õnn seetõttu, et ainukesena Raasiku valla  küladest on Kivilool olemas päris oma maja, kus koos käia. Õnnetus on see, et muinsuskaitse all olevat hoonet on teistest majadest oluliselt kulukam renoveerida.

Möödunud aastal valmis PRIA 60 000-eurose toetusega tehtud renoveerimistööde esimene etapp. Vahetati katus, ehitati uued korstnad ja remonditi fassaad.

Eve-Liis Remmelgas: „Kõige vajalikumad tööd on tehtud. Maja enam läbi ei saja ega lagune. Kui uued projektirahad avanevad, siis loodame, et õnnestub saada valmis ka teine etapp ja fassaad krohvida.“

Kiviloo Külakeskus MTÜ loodi 2002. aastal ning Raasiku vallavalitsuselt saadi enda käsutusse mõisavalitseja maja, milles kunagi asus kool. Pärast kooli sulgemist 1972. aastal jäid sinna raamatukogu ja postkontor. 1998. aastast seisis hoone tühjana. Majas on mitu suurt saali ja neli korterit. Kasutuses on üks saal ehk endine klassiruum ja kaks tuba korteritest. Teised korterid on tühjad.

„Remontinud  oleme järk-järgult. Klassiruumis, mida kasutame saalina, tehti 2003. aastal korda põrand. Aastal 2007 saime Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) toetusega majja internetiühenduse ja avasime netipunkti. Raamatukogu toa korrastasime oma jõududega. Riiulid ja laud tulid kultuuriministeeriumi toetusega riigieelarvest,“ jutustab külavanem.

Muinsuskaitse all oleva hoone korrastamiseks on kindlad eeskirjad. Seega läheks nõuetele vastava krohviga krohvimine ning uste ja akende renoveerimine kulukaks. Renoveerimist vajavad ka ahjud. Maja peab küll sooja, kuid vana ahjuga kütmine võtab aega.

Külakeskuse liikmed kavatsevad sisse seada väikese muuseumitoa. Eksponaate selleks on kogunenud ning Eve-Liis Remmelgas on otsinud materjali küla kohta kirikuraamatutest. „Loodame, et saame sügisel alustada, kui inimestel suvised toimetused tehtud,“ sõnab ta.

Kõige olulisemaks peab ta, et külakeskuse maja uksed ei jääks suletuks. Selleks peab edasi tegutsema raamatukogu, kuhu praegu otsitakse uut poole kohaga töötajat.

Eve-Liis Remmelgas: „Usun, et leiame kellegi. Üks oma küla inimene on ehk huvitatud. Kaugemalt ei hakka keegi siia sõitma, sest ei tasu ära.“

Lisaks hoonele on Kiviloo Külakeskus MTÜ tegelenud külaplatsi arendamisega. KOPi toetustega on hangitud külakiik, lava ja turnimisrada ning soetatud näiteks murutraktor.

„Külla oleks vaja ka bussipaviljone. Lume, vihma ja tuulega on lageda taeva all busse oodata ebamugav,“ selgitab Eve-Liis Remmelgas.

Kiviloo külakeskus korraldab igal aastal erinevaid üritusi, millest paljud on muutunud traditsiooniks. Kaks korda aastas on Kivilool laat – kevadlaat ja mihklilaat. Külas tähistatakse alati ka jaanipäeva, jõule ja võetakse üheskoos vastu uut aastat. Sügiseti on lõikuspidu. Möödunud talvel peeti Kivilool Harjumaa Omavalitsuste Liidu tali­spordipäeva. Augustis toimub sealsamas külaplatsil Raasiku valla suvespordipäev, mille jaoks saadi 1540 eurot toetust viimasest KOPi voorust.

Eraüritusteks kasutatakse keskuse maja harva. Põhjus selles, et hoones ei ole vett ega kanalisatsiooni. Hajaasustuse veeprogrammiga sai seltsimaja uue puurkaevu, kuid kas ja millal vesi ning kanalisatsioon majja tulevad, on tuleviku küsimus, räägib külavanem. Renditasu eraürituste eest keskus kehtestanud ei ole.

„Vahel on vallavalitsus teinud siin oma ürituse, keegi kohalikest pidanud saalis sünnipäeva või peiesid. Välja me seda ei rendi ja inimesed annetavad külaseltsile südametunnistuse järgi. Väike lootus on, et ehk saab kunagi KIKi projektiga kanalisatsiooni ja maakütte,“ sõnab Eve-Liis Remmelgas.

Kiviloo külas on 75 elanikku.