President, siseminister ja päästeameti peadirektor tunnustasid Pärnus aumärgiga kokku 70 elupäästjat.
MTÜ Salmistu Paadimees vabatahtlikud merepäästjad Madis Praks ja Kaupo Parve ning Aruküla elanik Piia Mai Rühka ja Kurgla küla elanik Veiko Volar olid teisipäeval, 22. septembril kutsutud Pärnu kontserdimajja, et neile üle anda Elupäästja medal vapruse eest inimese elu päästmisel.
President Kersti Kaljulaid, siseminister Mart Helme ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tunnustasid seal päästeteenistuse aumärgiga 112 inimest, Elupäästja medali said neist 70.
Pärnus käisid ka MTÜ Raasiku Tuletõrje Ühing vabatahtlik päästja Harri Aljasmäe ja MTÜ Aegviidu Päästeselts vabatahtlik päästja Reimo Noor. Nemad said päästeteenistuse medali päästetöödel üles näidatud vapruse ja teenete eest pääste-alal.
Merepäästesündmus Kolga lahes
Madis Praks pälvis Elupäästja II klassi medali ning Kaupo Parve ja Veiko Volar said Elupäästa III klassi medali tänu kiirele tegutsemisele mullu 5. augustil. Nad aitasid kaldale tuua mehe, kelle kajak oli läinud Pedassaare-Salmistu madaliku lähedal ümber, mees ei saanud enam paati.
Seda märkas Salmistu sadamas purjelauga merelt sõitmast tulnud Veiko Volar, kes helistas varem Salmistu sadamat hallanud OÜ Salmistu Sadam juhile Märt Praksile. Tema kaudu jõudis info Salmistu vabatahtliku merepäästja Madis Praksini, kes kutsus kaasa Kaupo Parve.
Soorinna külavanem Madis Praks meenutab, et sel päeval puhus tugev tuul, 12-15 meetrit sekundis: „Sain isalt telefonikõne, võtsin kodust varustuse ja hakkasin sõitma Salmistu poole. Meil on päästepaat kärule valmis seatud, et vajadusel kiiresti kaasa võtta. Helistasin teel olles merepäästerühma meestele, et kes saaks appi tulla. Kaupo Parve oli koju jõudmas, võttis varustuse, sõitsime koos edasi. Kui olin teel sadamasse, sain teate ka merevalvekeskuselt. Esimesest kõnest kulus sadamasse jõudmiseni pool tundi“
Sadamas oli neil vastas Veiko Volar, seljas kalipso. Mehed sõitsid kolmekesi merehädalist päästma. Tõmbasid tema ja kajaki paati, tõid kaldale.
Madis Praks märkis, et 50ndates eluaastates mees oli merele läinud õhuke särk seljas, peal päästevest. Seetõttu oli ta külmunud, värises: „Temani jõudmiseks kulus 15 minutit, tagasi sadamasse sama palju, vees oli ta 45 minutit. Küsisime, kas kutsume kiirabi või vajab esmaabi, kuid mees ütles, et pole vaja, saab oma autos end soojendada. Andsime merevalvekeskusele teada, et kiirabi pole tarvis kutsuda. Meest ma ei tundnud ja pole teda rohkem näinud,“ rääkis ta ja lisas, et ilma kalipsota kajakiga merele minna sellise tuulise ilmaga ei olnud hea mõte.
Kuusalu valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks on merepäästega tegelenud aastaid. Elupäästjana on teda tunnustatud ka 11 aastat tagasi, kui sai Elupäästja III klassi medali koos kahe kohaliku mehega. Nad päästsid 2009. aasta juunis kümme noorukit, kelle aerupaat oli ümber läinud Salmistu ja Pedassaare vahel kilomeetri kaugusel rannast.
Madis Praks on MTÜ Salmistu Paadimees asutaja ja projektijuht. MTÜ loodi 2007. aastal. Seitse aastat tagasi sõlmis MTÜ Salmistu Paadimees politsei- ja piirivalveametiga lepingu, et on 24/7 merepäästevalves. Enne seda käidi hädalisi aitamas siis, kui tuttavad helistasid ja palusid abi. Salmistu Paadimehe kümmekond vabatahtlikku merepäästjat, kes on läbinud vastava koolituse, on merepäästjatena valves kogu laevatatava aja – kuni Salmistu sadam talvel kinni jäätub.
MTÜ Salmistu sadam juhataja, Kuusalu vallavalitsuse liige Kaupo Parve Salmistu külast sõnas, et tema jaoks oli juhtunu esimene väljasõit, kus aitas inimest päästa: „See oli õnnelik õnnetus. Just see ongi vabatahliku merepääste riikliku toetamise mõte – et sadamates oleksid päästjad, kes jõuaksid vajadusel kohale võimalikult kiiresti. Riik toetab varustusega, mida hoiame kodus, et ruttu appi minna.“
Raasiku valla Kurgla küla elanik, firma ABB käidujuht Veiko Volar kõneles, et on Salmistu sadamat kasutanud merele minekuks viimased 15 aastat: „Olen ühel Raasiku valla külapäeval öelnud, et Kurgla on valla kõige merepoolsem küla, Salmistule on sealt vaid 30 kilomeetrit. Teatud tuultega on see kõige lähem koht, kust purjelauaga sõitma minna. Kui märkasin kaldalt, et mees läks kajakiga ümber ja alusele tagasi ei saanud, võtsin kõne Märt Praksile, keda tunnen aastaid. Kajakiga merehädas olnud mehe tunnustuseks tuleb öelda, et tal oli telefon veekindlas kotis kaasa võetud, ta ise ka helistas 112 ja kutsus abi. Läksin vabatahtlike merepäästjatega kaasa, et vajadusel aidata. Olen ennegi sõpru veest välja tirinud, kui nad juhtunud purjelauaga hädas olema.“
Ta toonitas, et eelkõige tuleks tunnustada perekond Praksi: „Nii isa Märt kui ka poeg Madis on järjepidevalt hädasolijaid merel aidanud, osad sündmused on kindlasti jäänud avalikkuse ees märkimata. Mina sattusin seekord olema õigel ajal õiges kohas. Merekogemusele tuginedes võib aru saada, millal on inimene hädas ja tuleb tegutseda. Pigem sellises olukorras vahel ka üle reageerida, kui ükskõikseks jääda.“
Meesterahva elustamine
Aruküla elanik, Mayeri Industries turundusjuht Piia Mai Rühka sai Elupäästja III klassi medali selle eest, et tegutses kiiresti ja elustas Tallinnas Haabersti linnaosas tervisejooksu teinud meesterahvast.
See sündmus toimus tänavu 2. jaanuaril Merirahus, kui Piia Mai Rühka läks külla oma sõbrannale, Arukülast pärit Mirjam Paapsile.
Piia Mai Rühka: „Ma ei käi seal eriti tihti, aga sel päeval külastasin Mirjamit. Ta oli tookord neljakuuse beebiga kodus. Kui hakkas last magama panema, heitis pilgu teise korruse korteri aknast välja, siis vaatas teist korda uuesti ja nägi meest maas lamamas. Ütles, mine vaata. Panin riidesse, võtsin telefoni, jooksin õue. Mees oli higine, näha oli, et just sporti teinud. Helistasin 112, mees ei hinganud, siis tegi minu ees viimase kõõksu, nägu läks lillaks. Teeäär oli kõrge, proovisin ta jalgu tõsta, siis lähenes auto, kutsusin appi, naine tuli, hakkas elustama, kui mina veel meest sättisin. Elustasime kordamööda, tänapäeval enam suust suhu hingamist ei tehta, pumpasime südant. Häirekeskusest juhendati, kuni kohale jõudis kiirabi.“
Kiirabi tegeles mehega samas kohas tema sõnul veel pool tundi, nemad koos Mirjam Paapsiga jälgisid aknast. Siis tõsteti mees kiirabiautosse, masin seisis mõnda aega, hakkas liikuma, vilkurid pandi tööle.
Piia Mai Rühka proovis kiirabis töötava tuttava kaudu teada saada, kas mees jäi ellu. Kaks nädalat hiljem sai temalt kõne, et palju õnne, mees on elus, kaks inimest andsid väga head esmaabi.
„See mees on mind tänanud Facebookis ja loodan, et kohtume, siis saan silme eest ära pildi tema surnud näost. Päästetu oli Lääne-Tallinna Keskhaigla arst Neeme Somma, kelle päästmisest kirjutas hiljuti Eesti Ekspress, kuigi appi rutanud teise naise pilgu läbi. Kunagi ei tea, mis võib juhtuda, seepärast tuleks kõigil endale selgeks teha, kuidas inimest elustada. Igaüks asuks appi, kui on tarvis tegutseda, tuleb olla tähelepanelik ja hoolida,“ lausus ta.
„Ju mul on külma närvi, et tegutseda, ja lihtsalt juhtub, et satun sellistesse olukordadesse,“ tõdes Piia Mai Rühka, kelle kohta oleme aastaid tagasi Sõnumitoojas kirjutanud, kuidas ta teismelise tüdrukuna tõmbas Arukülas lähenenud rongi eest ära rööbastele kukkunud mehe.