Elu­pääst­ja me­da­li said MA­DIS PRAKS ja KAU­PO PAR­VE Kuu­sa­lu val­last, PIIA MAI RÜH­KA ja VEI­KO VO­LAR Raa­si­ku val­last

1362
Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li päl­vi­nud KAU­PO PAR­VE ja Elu­pääst­ja II klas­si me­da­li saa­nud MA­DIS PRAKS Kuu­sa­lu val­last ning Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li­ga au­ta­sus­ta­tud VEI­KO VO­LAR Raa­si­ku val­last. Fo­tod Ene Naa­ber

Pre­si­dent, si­se­mi­nis­ter ja pääs­tea­me­ti pea­di­rek­tor tun­nus­ta­sid Pär­nus au­mär­gi­ga kok­ku 70 elu­pääst­jat.

MTÜ Sal­mis­tu Paa­di­mees va­ba­taht­li­kud me­re­pääst­jad Ma­dis Praks ja Kau­po Par­ve ning Aru­kü­la ela­nik Piia Mai Rüh­ka ja Kurg­la kü­la ela­nik Vei­ko Vo­lar olid tei­si­päe­val, 22. sep­temb­ril kut­su­tud Pär­nu kont­ser­di­maj­ja, et nei­le üle an­da Elu­pääst­ja me­dal vap­ru­se eest ini­me­se elu pääst­mi­sel.

Pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid, si­se­mi­nis­ter Mart Hel­me ja pääs­tea­me­ti pea­di­rek­tor Ku­no Tam­mea­ru tun­nus­ta­sid seal pääs­te­tee­nis­tu­se au­mär­gi­ga 112 ini­mest, Elu­pääst­ja me­da­li said neist 70.

Pär­nus käi­sid ka MTÜ Raa­si­ku Tu­le­tõr­je Ühing va­ba­taht­lik pääst­ja Har­ri Al­jas­mäe ja MTÜ Aeg­vii­du Pääs­te­selts va­ba­taht­lik pääst­ja Rei­mo Noor. Ne­mad said pääs­te­tee­nis­tu­se me­da­li pääs­te­töö­del üles näi­da­tud vap­ru­se ja tee­ne­te eest pääs­te-a­lal.

Me­re­pääs­te­sünd­mus Kol­ga la­hes
Ma­dis Praks päl­vis Elu­pääst­ja II klas­si me­da­li ning Kau­po Par­ve ja Vei­ko Vo­lar said Elu­pääs­ta III klas­si me­da­li tä­nu kii­re­le te­gut­se­mi­se­le mul­lu 5. au­gus­til. Nad ai­ta­sid kal­da­le tuua me­he, kel­le ka­jak oli läi­nud Pe­das­saa­re-Sal­mis­tu ma­da­li­ku lä­he­dal üm­ber, mees ei saa­nud enam paa­ti.

Se­da mär­kas Sal­mis­tu sa­da­mas pur­je­lau­ga merelt sõitmast tulnud Vei­ko Vo­lar, kes he­lis­tas va­rem Sal­mis­tu sa­da­mat hal­la­nud OÜ Sal­mis­tu Sa­dam ju­hi­le Märt Prak­si­le. Te­ma kau­du jõu­dis in­fo Sal­mis­tu va­ba­taht­li­ku me­re­pääst­ja Ma­dis Prak­si­ni, kes kut­sus kaa­sa Kau­po Par­ve.

Soo­rin­na kü­la­va­nem Ma­dis Praks mee­nu­tab, et sel päe­val pu­hus tu­gev tuul, 12-15 meet­rit se­kun­dis: „Sain isalt te­le­fo­ni­kõ­ne, võt­sin ko­dust va­rus­tu­se ja hak­ka­sin sõit­ma Sal­mis­tu poo­le. Meil on pääs­te­paat kä­ru­le val­mis sea­tud, et va­ja­du­sel kii­res­ti kaa­sa võt­ta. He­lis­ta­sin teel ol­les me­re­pääs­te­rüh­ma mees­te­le, et kes saaks ap­pi tul­la. Kau­po Par­ve oli ko­ju jõud­mas, võt­tis va­rus­tu­se, sõit­si­me koos eda­si. Kui olin teel sa­da­mas­se, sain tea­te ka me­re­val­ve­kes­ku­selt. Esi­me­sest kõ­nest ku­lus sa­da­mas­se jõud­mi­se­ni pool tun­di“

Sa­da­mas oli neil vas­tas Vei­ko Vo­lar, sel­jas ka­lip­so. Me­hed sõit­sid kol­me­ke­si me­re­hä­da­list pääst­ma. Tõm­ba­sid te­ma ja ka­ja­ki paa­ti, tõid kal­da­le.

Ma­dis Praks mär­kis, et 50nda­tes eluaas­ta­tes mees oli me­re­le läi­nud õhu­ke särk sel­jas, peal pääs­te­vest. See­tõt­tu oli ta kül­mu­nud, vä­ri­ses: „Te­ma­ni jõud­mi­seks ku­lus 15 mi­nu­tit, ta­ga­si sa­da­mas­se sa­ma pal­ju, vees oli ta 45 mi­nu­tit. Kü­si­si­me, kas kut­su­me kii­ra­bi või va­jab es­maa­bi, kuid mees üt­les, et po­le va­ja, saab oma au­tos end soo­jen­da­da. And­si­me me­re­val­ve­kes­ku­se­le tea­da, et kii­ra­bi po­le tar­vis kut­su­da. Meest ma ei tund­nud ja po­le te­da roh­kem näi­nud,“ rää­kis ta ja li­sas, et il­ma ka­lip­so­ta ka­ja­ki­ga me­re­le min­na sel­li­se tuu­li­se il­ma­ga ei ol­nud hea mõ­te.

Kuu­sa­lu val­la tee­de- ja ma­jan­duss­pet­sia­list Ma­dis Praks on me­re­pääs­te­ga te­ge­le­nud aas­taid. Elu­pääst­ja­na on te­da tun­nus­ta­tud ka 11 aas­tat ta­ga­si, kui sai Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li koos ka­he ko­ha­li­ku me­he­ga. Nad pääst­sid 2009. aas­ta juu­nis küm­me noo­ru­kit, kelle ae­ru­paat oli üm­ber läi­nud Sal­mis­tu ja Pe­das­saa­re va­hel ki­lo­meet­ri kau­gu­sel ran­nast.

Ma­dis Praks on MTÜ Sal­mis­tu Paa­di­mees asu­ta­ja ja pro­jek­ti­juht. MTÜ loo­di 2007. aas­tal. Seit­se aas­tat ta­ga­si sõl­mis MTÜ Sal­mis­tu Paa­di­mees po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­me­ti­ga le­pin­gu, et on 24/7 me­re­pääs­te­val­ves. En­ne se­da käi­di hä­da­li­si ai­ta­mas siis, kui tut­ta­vad he­lis­ta­sid ja pa­lu­sid abi. Sal­mis­tu Paa­di­me­he küm­me­kond va­ba­taht­lik­ku me­re­pääst­jat, kes on lä­bi­nud vas­ta­va koo­li­tu­se, on me­re­pääst­ja­te­na val­ves ko­gu lae­va­ta­ta­va aja – ku­ni Sal­mis­tu sa­dam tal­vel kin­ni jää­tub.

MTÜ Sal­mis­tu sa­dam ju­ha­ta­ja, Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se lii­ge Kau­po Par­ve Sal­mis­tu kü­last sõ­nas, et te­ma jaoks oli juh­tu­nu esi­me­ne väl­ja­sõit, kus ai­tas ini­mest pääs­ta: „See oli õn­ne­lik õn­ne­tus. Just see on­gi va­ba­tah­li­ku me­re­pääs­te riik­li­ku toe­ta­mi­se mõ­te – et sa­da­ma­tes olek­sid pääst­jad, kes jõuak­sid va­ja­du­sel ko­ha­le või­ma­li­kult kii­res­ti. Riik toe­tab va­rus­tu­se­ga, mi­da hoia­me ko­dus, et rut­tu ap­pi min­na.“

Raasiku valla Kurgla küla elanik, firma ABB käidujuht Veiko Volar kõneles, et on Salmistu sadamat kasutanud merele minekuks viimased 15 aastat: „Olen ühel Raasiku valla külapäeval öelnud, et Kurgla on valla kõige merepoolsem küla, Salmistule on sealt vaid 30 kilomeetrit. Teatud tuultega on see kõige lähem koht, kust purjelauaga sõitma minna. Kui märkasin kaldalt, et mees läks kajakiga ümber ja alusele tagasi ei saanud, võtsin kõne Märt Praksile, keda tunnen aastaid. Kajakiga merehädas olnud mehe tunnustuseks tuleb öelda, et tal oli telefon veekindlas kotis kaasa võetud, ta ise ka helistas 112 ja kutsus abi. Läksin vabatahtlike merepäästjatega kaasa, et vajadusel aidata. Olen ennegi sõpru veest välja tirinud, kui nad juhtunud purjelauaga hädas olema.“

Ta toonitas, et eelkõige tuleks tunnustada perekond Praksi: „Nii isa Märt kui ka poeg Madis on järjepidevalt hädasolijaid merel aidanud, osad sündmused on kindlasti jäänud avalikkuse ees märkimata. Mina sattusin seekord olema õigel ajal õiges kohas. Merekogemusele tuginedes võib aru saada, millal on inimene hädas ja tuleb tegutseda. Pigem sellises olukorras vahel ka üle reageerida, kui ükskõikseks jääda.“

Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li­ga tun­nus­ta­tud PIIA MAI RÜH­KA Aru­kü­last.

Mees­te­rah­va elus­ta­mi­ne
Aru­kü­la ela­nik, Mayeri In­dust­ries tu­run­dus­juht Piia Mai Rüh­ka sai Elu­pääst­ja III klas­si me­da­li sel­le eest, et te­gut­ses kii­res­ti ja elus­tas Tal­lin­nas Haa­bers­ti lin­nao­sas ter­vi­se­jook­su tei­nud mees­te­rah­vast.

See sünd­mus toi­mus tä­na­vu 2. jaa­nua­ril Merirahus, kui Piia Mai Rüh­ka läks kül­la oma sõb­ran­na­le, Arukülast pärit Mir­jam Paap­si­le.

Piia Mai Rüh­ka: „Ma ei käi seal eri­ti tih­ti, aga sel päe­val kü­las­ta­sin Mir­ja­mit. Ta oli too­kord nel­ja­kuu­se bee­bi­ga ko­dus. Kui hak­kas last ma­ga­ma pa­ne­ma, hei­tis pil­gu tei­se kor­ru­se kor­te­ri ak­nast väl­ja, siis vaa­tas teist kor­da uues­ti ja nä­gi meest maas la­ma­mas. Üt­les, mi­ne vaa­ta. Pa­nin rii­des­se, võt­sin te­le­fo­ni, jook­sin õue. Mees oli hi­gi­ne, nä­ha oli, et just spor­ti tei­nud. He­lis­ta­sin 112, mees ei hin­ga­nud, siis te­gi mi­nu ees vii­ma­se kõõk­su, nä­gu läks lil­laks. Teeäär oli kõr­ge, proo­vi­sin ta jal­gu tõs­ta, siis lä­he­nes au­to, kut­su­sin ap­pi, nai­ne tu­li, hak­kas elus­ta­ma, kui mi­na veel meest sät­ti­sin. Elus­ta­si­me kor­da­möö­da, tä­na­päe­val enam suust su­hu hin­ga­mist ei teh­ta, pum­pa­si­me sü­dant. Häi­re­kes­ku­sest ju­hen­da­ti, ku­ni ko­ha­le jõu­dis kii­ra­bi.“

Kii­ra­bi te­ge­les me­he­ga sa­mas ko­has te­ma sõ­nul veel pool tun­di, ne­mad koos Mir­jam Paap­si­ga jäl­gi­sid ak­nast. Siis tõs­te­ti mees kii­ra­biau­tos­se, ma­sin sei­sis mõn­da ae­ga, hak­kas lii­ku­ma, vil­ku­rid pan­di töö­le.

Piia Mai Rüh­ka proo­vis kiirabis töö­ta­va tut­ta­va kau­du tea­da saa­da, kas mees jäi el­lu. Kaks nä­da­lat hil­jem sai te­malt kõ­ne, et pal­ju õn­ne, mees on elus, kaks ini­mest and­sid vä­ga head es­maa­bi.

„See mees on mind tä­na­nud Fa­ce­boo­kis ja loo­dan, et koh­tu­me, siis saan sil­me eest ära pil­di te­ma surnud näost. Pääs­te­tu oli Lää­ne-Tal­lin­na Kesk­haig­la arst Nee­me Som­ma, kel­le pääst­mi­sest kir­ju­tas hil­ju­ti Ees­ti Eksp­ress, kui­gi ap­pi ru­ta­nud tei­se nai­se pil­gu lä­bi. Ku­na­gi ei tea, mis võib juh­tu­da, see­pä­rast tu­leks kõi­gil en­da­le sel­geks te­ha, kui­das ini­mest elus­ta­da. Igaüks asuks ap­pi, kui on tar­vis te­gut­se­da, tu­leb ol­la tä­he­le­pa­ne­lik ja hoo­li­da,“ lau­sus ta.

„Ju mul on kül­ma när­vi, et te­gut­se­da, ja lihtsalt juhtub, et satun sel­lis­tes­se olu­kor­da­des­se,“ tõ­des Piia Mai Rüh­ka, kel­le koh­ta ole­me aas­taid ta­ga­si Sõ­nu­mi­too­jas kir­ju­ta­nud, kui­das ta teis­me­li­se tüd­ru­ku­na tõm­bas Aru­kü­las lä­he­ne­nud ron­gi eest ära röö­bas­te­le kuk­ku­nud me­he.

Eelmine artikkelRaasiku Paju tänava remondib InfraRoad
Järgmine artikkelArukülas kaldus kütuseveok kraavi