Pedassaare aiandusühistu maaomanike ja Kuusalu vallavalitsuse diskussioon uute planeeringute algatamise üle on kujunenud kohati väga ägedaks.
Neljapäeva, 31. jaanuari õhtul Kuusalu vallamajas toimunud Salmistu-teemaline koosolek ajendas külavanem Toivo Lepikut saatma reede hommikul Kuusalu vallavanemale Urmas Kirtsile e-kirja.
Külavanem nõudis, et vallaarhitekt vabandaks külaelanike ees ning soovitas enne valimisi Salmistu küla Männi-Tülli, Kivisaare ja Metsa-Annukse detailplaneeringuid mitte algatada: „Kui valla ametnikud peaksid otsima parimat kompromissi külaelanike ja arendaja soovide vahel, siis selgelt olid eile nii Raudsepp (valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp – toim) kui arhitekt (vallaarhitekt Tiina Skolimowski – toim) ainult arendajate poolel, mis ei ole päris õige. Võib öelda, et meid mõnitati, tänitati ja osatati ennekuulmatul viisil.“
Vallaarhitekt Tiina Skolimowski oli kirjast kuulda saades löödud: „Loomulikult olen pettunud. Olen aastaid puutunud planeeringute arhitektina kokku erinevate arutelude ja vaidlustega paljudes omavalitsustes, kuid midagi sellist pole oma töös seni kogenud. Detsembris ja jaanuaris toimunud koosolekud olid emotsionaalsed ja valjuhäälsed, osa Salmistu elanikest kaitsevad oma seisukohti aktiivselt.“
Naaberkruntide elanike ärevate reageeringute ja vastukirjade põhjustaja on mereäärses Salmistu külas Pedassaare ja Laane aiandusühistute vahele jääv 20hektariline mets, mis on jaotatud neljaks ligi 5hektariliseks kinnistuks. Arendajad kavatsevad muuta sihtotstarbe elamumaaks ning kolmele kinnistule teha praeguse seisuga kokku kuni 25 elamukrunti. Kinnistud on hajaasustuse alal, kus kruntide minimaalseks suuruseks vastavalt üldplaneeringule saab olla 3600 ruutmeetrit.
Vaidlus käib selle üle, kas algatada kinnistute detailplaneeringud või mitte.
Kogu olukorra teeb omapärasemaks asjaolu, et ühistud asuvad endisel talumaal, mille õigustatud subjekt, Salmistu elanik Malle Aasmäe, on Metsa-Annukse kinnistu omanik. Lihtsamalt öeldes – arendustegevuse vastased on suuresti need inimesed, kes on nõukogude ajal ehitanud oma elamised tema suguvõsale kuulunud maale. Männi-Tülli ja Kivisaare kinnistud on vahetanud omanikke, neid arendab Frantius Grupp OÜ.
Mets kasvab uus, ehitamine on pöördumatu
Laane aiandusühistu rajas Salmistule oma töötajatele Kuusalu tehas, seal on 36 krunti. Pedassaare tekkis 80ndate aastate keskel Kuusalu kolhoosi rahvale, sinna tehti 110 krunti.
Nüüd on osad endised suvilad ehitatud ümber kodudeks. Üks esimesi püsielanikke oli Sirje Potisepp oma perega, temast on saanud planeeringute vastase selgitustegevuse üks peamisi eestvedajaid. Sirje Potisepa kodu on üks neist, mis piirneb vaidlusaluse metsaga.
„Tuleks mõelda ja arutada, kuidas olemasolevatele ja ka uutele elanikele tagada inimväärne elukeskkond. Siin on väga ilus mets, kui asendatakse elamukruntidega, muudab see täielikult Salmistut. Enne, kui algatada uued detailplaneeringud, tuleks teha Salmistu osaüldplaneering,“ rõhutab Sirje Potisepp.
Naabrite ja ka Salmistu külakogu kirjalikes vastuväidetes tehakse vallavalitsusele ettepanek keelduda planeeringute algatamisest põhjendusega, et see ei arvesta majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja loodusliku keskkonna pikaajaliste suundumuste ega vajadustega. Välja tuuakse liigvee probleem ning toonitatakse, et kindlasti oleks vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Olemasolevad teed on halvas olukorras. Palutakse ilma osaüldplaneeringu kehtestamiseta külasse uusi elamualasid mitte kavandada.
Sirje Potisepp: „Kõnealuste kinnistute sihtotstarve on praegu maatulundusmaa. Valla üldplaneeringus on märgitud valge alana, mille sihtotstarvet ei muudeta muidu kui erandkorras. Mis on see erihuvi, et vallavõim peab vajalikuks muuta need looduskeskkonna arvelt elamumaaks? Eriti kerkib see küsimus, kui vaadata, kuidas on olukord Salmistul muude planeeringutega. Näiteks Uuetoa – metsad üles songitud, teed välja ehitamata, osad kinnistud on müüdud, ehitatud ainult kaks maja. Külas on palju vabu krunte, milleks vaja veel uusi?“
Ka tema leiab, et valla spetsialistid on oma kirjades ja ka koosolekutel seisnud aktiivsemalt arendajate poolel: „Kergekäeliselt öeldakse, et ajame kiusu, aga kaitseme oma elukeskkonda, me ju elame seal. Meile anti neljapäeval sisuliselt mõista, et igal juhul detailplaneeringud algatatakse. Kui seda tõesti tehakse, tuleb vallavalitsusel arvestada, et põhjendused peavad olema juriidiliselt pädevad.“
Ta märkis, ehkki arendajad on saanud osale metsaalale lageraieload, ei muuda see naabrite seisukohta: „Kui raieküpsed puud võetakse maha, kasvab uus mets peagi sinna tagasi, aga elamuehitus on pöördumatu.“
Vald peab kaitsma kõigi huve
Vallaarhitekt Tiina Skolimowski arvas, et ehk tõlgendati tema väljaütlemisi erapoolikusena, kuna püüdis koosolekul arendajaid külaelanike süüdistuste ees kaitsta: „Tahtsin selgitada teise poole seisukohti, sest neid ei soovitud kuulda võtta. Vald seisab kõigi elanikegruppide huvide eest, seda nimetatakse võrdse kohtlemise printsiibiks. Vaidlusaluste küsimuste puhul tuleb püüda leida osapooli rahuldav kompromiss. Me ei tegutse ühe poole kasuks, teise kahjuks. Kohustus on järgida seadusi.“
Ta selgitas, et õigustatud subjektidele tagastatud maa on enamasti sihtotstarbelt maatulundusmaa. Kui omanikul on soov arendada, muudetakse detailplaneeringuga sihtotstarvet.
„Seadus ei nõua, et enne planeeringute algatamist toimuksid kooskõlastamised krundinaabrite ja teiste asjasthuvitatud isikutega. Reeglina arutab Kuusalu vallas detailplaneeringu algatamist vallavalitsuse planeeringutekomisjon, algatamise otsustab vallavolikogu või -valitsus. Seekord tegime teisiti, kuna on teada, et Salmistu küla aktiiv soovib planeerimistegevuses kaasa rääkida. Tahtsime eelnevalt viia arendajate esindajad ja külainimesed omavahel kokku, et jõutaks põhimõttelise kokkuleppeni,“ rääkis vallaarhitekt.
Ta lisas, et Salmistu rahvas on valesti aru saanud, nagu oleks detailplaneeringu algatamisega kõik otsekui otsustatud. Algatamise küsimust arutab veel volikogu arengukomisjon ja algatamise otsustab volikogu.
„Midagi ei ole kindel, ka kruntide arv pole täpselt teada. Kõike hakatakse arutama seadusest tulenevas järjekorras. Ei saa keelduda detailplaneeringute algatamisest seetõttu, et kohalikud elanikud on alustanud valjuhäälset vastuseisu,“ lausus ta.
Kompromiss oleks võimalik?
Vallaarhitekti sõnul on arendajad otsinud sobivaid lahendusi, kavandanud krunte ja elamute asukohti mitmel moel: „Vallavalitsuse planeeringute komisjonile esitati kolm varianti, valisime selle, kus elamud on koondatud gruppidesse ning nende vahele jäävad rohealad. Tutvustasime esimesel koosolekul eskiise külarahvale ja ootasime kirjalikke ettepanekuid väljapakutud lahenduste osas. Teisel koosolekul tehti ettepanek krunte vähendada ja algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine.“
Salmistu alasid kimbutava liigvee kohta ütles ta, et elanikega on kokku lepitud, et nad ise kaardistavad probleemsed alad ja teemaga tegeletakse eraldi: „Liigveest hakati rääkima seoses viimaste lumerohkete talvede ja suurte vihmadega.“
Küsimusele, kas kompromiss oleks võimalik, vastas Sirje Potisepp, et seda võiks kaaluda: „Ei saa öelda nii, et ise tulite teiste maale ja nüüd uusi elanikke ei taha. Inimesed on oma kruntide eest maksnud sel ajal küsitud hinda, miks panna meid otsekui karmavõlga kandma. Samas, kui meiega räägitaks põhjendatult ja mõistvalt, siis võiks kaaluda kruntide tegemist nii, et säiliks keskkond, kus praegused ja potentsiaalsed uued elanikud sooviksid elada. See eeldaks võimalikult suure osa metsa säilitamist, et kaitsta karmide meretuulte eest. Kõige tähtsam oleks enne uute otsuste langetamist analüüsida põhjalikult Salmistu külla tehtud või kavandatavate arenduste olukorda ning tulevikuväljavaateid.“
