Meie kõigi majad

1072

INGELDRIN VILJAK, Pärispea seltsimaja vabatahtlik

Rahva-, seltsi-, ja külamajad on olnud ja on eesti rahvakultuuri järjepidevuse kandjad läbi aegade ning olenemata riigikorrast.
See aeg, mil neis majades toimuva „kultuuriteo“ panid võimud toimima propaganda tööriistana, on õnneks möödas. Tol ajal toimis kultuurielu tegelikult riigilt kinnimakstuna ja hoopis varjatud rahvusliku vastupanuliikumisena. Neil majadel on tänapäevalgi meie hinges koht, sest nad on justkui meie kõigi omad ning sealses sündmustikus oleme tegevad, olgu siis tarbijana või korraldajana.

Tänapäeva rahvamaja peab olema midagi palju mitmekülgsemat kui lihtsalt maja, kus peetakse jõulupidu ning kus külamees saab juubelit pidada. Lisaks neile võimalustele peaks rahvamaja vajadusel olema ka noortekeskus, muuseum, info- ja internetipunkt, raamatukogu, aga miks mitte veel kaugtöökeskus, lasteaed, kohvik, kohaliku kraami pood, eakate päevakeskus. Ta peab olema see, mille järele tuntakse nõudlust vastavalt paikkonnale, sealsele vajadusele ja maja võimalustele.

Ja mitte ainult nõudluse rahuldamiseks, vaid ka tulu teenimiseks rahvamaja haldavale seltsile, on vaja teha lisategevusi ja hoida mitut rauda tules.

Mul on tunne, et kui vald andis rahvamajad mittetulundusühingutele hallata, siis tegelikult visati need vastse ühingu liikmed vette tundmatus kohas. Nad läksid justkui paadiga merele ilma, et oleks kaasa antud aerusid. Tuli luua MTÜ, need samad memmed, kes enne käisid rahvamajas lihtsalt tantsu keerutamas, olid äkki asutaja- ja juhatuse liikmed, nad pidid tegelema raamatupidamise ja aastaaruande koostamisega.

Viibisin kord ühe vabaühenduse üldkoosolekul ning teema oli ühingule tulu teenimise võimaluste leidmine, kui kostus liikmeskonna seast segaduses hääl: „Aga mittetulundusühing ei või ju arveid esitada.“ See seik ei juhtunud kaua aega tagasi, kõigest mõni aasta. Tõepoolest oli arvamus, et raha teenida ei saa, sest meie ühingul on eesliide „mittetulundus“.

Kui tahame, et meie rahvamajad oleksid jätkusuutlikud ja uuendusmeelsed ning täis tegevust, siis maju haldavad ühingud peavad teadlikult ja järjest enam ette planeerima nii oma arengut kui rahaasju.

Ühendused peavad õppima oma tegevust planeerima alates kas või lihtsalt sõnastamisest: miks me oleme, kuhu jõuda tahame, kuidas sinna jõuame ja kuidas oma edu (ja loodame, et mitte ebaedu) hindame. Te küsite, miks seda lapsemängu vaja on? Ikka selleks, et rahvamaja tegevusi pikemalt planeerida.

Selle aasta üheks märksõnaks seoses rahvamajadega võiks olla „areng“. Mitte vaid sellepärast, et koostame üheskoos Kuusalu valla kultuurivaldkonna arengukava, aga võiksime iga rahva-, seltsi- ja külamaja peale mõelda, sõnastada nende tulevik. Tehkem seda kõik – nii vaba­ühendused, kes maju haldavad, maja kasutajad kui ka omavalitsus, kes neid, meie kõigi maju, omab.