„Plaan on ühendada jõud Soome suursaatkonnaga, korraldada Hõimumarssi kahel pool lahte, aga eri aegadel,“ ütleb Ekströmi marsi peakorraldaja ERKI VAIKRE.
Seekordne Ekströmi marss tõi Kolga mõisa juurde Vabadussõja-aegse soomusauto Estonia, mille on taastanud Saaremaa mees, kaitseliitlane, Front Line Eesti liige Margus Sinimets. Kuna Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike rügement kolonel Martin Ekströmi juhtimisel ei kasutanud oma rännakul soomusautot, ei etendatud Kolgas temaga seotut, vaid näidati, milline oli vaenlase vastu võideldes tol ajal soomusauto kasutamise taktika. Taas tegid kaasa Front Line Eesti kohalikud ja kaugemalt tulnud liikmed, ka grupp entusiaste Narvast, kes mängisid punakaardi võitlejaid.
Kuusalu vallas Kolgas toimuva Ekströmi marsi korraldajad reklaamivad seda liikumisharjumust edendava ja sõjaajalugu tutvustava kogupere-üritusena. Möödunud laupäeval, 25. jaanuaril oli marss kuuendat korda ja kujunes senistest kõige rahvarohkemaks – hinnanguliselt oli 7-, 17- ja 30kilomeetrisel rajal matkajaid ning näidislahingu jälgijaid kokku 4000 ringis, kahel varasemal aastal oli umbes 2500. Taas oli palju lastega peresid, ka vanavanemaid. Traditsiooniliselt osalesid liitlased Tapalt ja ka Soome ratsaväe pärimusühingu Raakunakilta vabatahtlikud Kolgaküla talli hobustel.
Peakorraldaja, MTÜ Estlander juht Erki Vaikre ütles mõisa peahoone ees: „Tere tulemast viimasele Ekströmi marsile! Kuigi marss ei kao, vaid muudab nime, mis teeb kandepinna laiemaks, hakkab ulatuma ka teisele poole Soome lahe kallast.“
Erki Vaikrel oli rinnas Soome Vabadusõja Pärimusliidu teenetemärk Sinine Rist, mille ta sai päev varem pidulikul vastuvõtul. Seda teenetemärki jagati Vabadussõjas osalenutele ja nüüd saavad riigikaitsesse olulise panuse andnud isikud. Erki Vaikrele omistati teenetemärk relvavendluse pärandi hoidmise eest.
Ta lausus marsi avakõnes, et teenetemärk anti küll temale, kuid selle on välja teeninud
kogu mitmekümneliikmeline meeskond, kes igal aastal aitab vabatahtlikuna marssi korraldada, ning kõik Ekströmi marsis osalejad.

Teist aastat tervitas Ekströmi marsile kogunenuid Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi ja jagas Soome käsilippe: „On suur rõõm ja au seista siin Soome Vabariigi esindajana. Teie meenutate seda, kuidas meie poisid tulid sõja ajal siia üle lahe. Venelaste peatamine on oluline ka meile, soomlastele. Kui Tallinn oleks läinud vaenlase kätte, ei tea, kuidas oleks meil Helsingis läinud. Meie turvalisus oli, on ja jääb ka tulevikus ühiseks.“
Ta selgitas hiljem Sõnumitoojale, et edaspidi on plaan hakata marssima Soome lahe mõlemal kaldal ja rõhutada sellega, et kaks riiki vajavad teineteist, nagu vajasid ammustel aegadel. Hõimumarsiga on soov meenutada ka soomepoisse, kes läksid 1940ndatel aastatel Eestist soomlastele appi.
Erki Vaikre lisas, et Hõimumarsiga saab hõlmata kogu Eesti-Soome koostöö alates Kalevala aegadest ja Põhjasõjast kuni tänapäeva kaitseliitlaste ja kaitseväelasteni. See annab võimaluse muuta Kolgas toimuvat marssi atraktiivsemaks – suuremaks koostööks muuseumidega, väljapanekuteks ja ka näidislahingute läbiviimiseks. Kuidas kõik olema hakkab, on algavate arutelude teema. Kindel on, et marss ei toimu korraga kahes kohas, vaid eri aegadel.
Ta lubas, et Ekströmi nimi ei kao – kui seni kutsuti radasid roheliseks, kollaseks ja punaseks, siis edaspidi hakkab kõige pikem, 30kilomeetrine rada kandma nime Ekströmi rada.
Ekströmi marsi korraldustoimkonnas on viimasel kolmel aastal olnud lisaks Erki Vaikrele ja Brigitta Vaikrele ka Liis Burk ja Roland Burk. Vabatahtlikke abilisi oli 43 – MTÜ Estlander liikmeid ja kaitseliitlasi.






