
Õppetöö algab uues juurdeehituses teisipäeval, 28. oktoobril, lubab Kuusalu keskkooli direktor MAIA ALUMAA.
„Kui kuus aastat tagasi oleks vallavolikogu uskunud hoiatusi, et arvutused ei võimalda vallal Kuusalu koolile uusi ruume ehitada, poleks praegu seda uut hoonet ega ka kolm ja pool aastat tagasi valminud Täpitiiba. Peale julguse meil ka vedas ja nii-öelda põhisüüdlane, õigemini abiline oli Covid – riik tõstis omavalitsuste laenukoormuse piirmäära ja koroonapaanika langetas ehitusvaldkonna hindu,“ kommenteeris Sõnumitoojale Kuusalu vallavolikogu liige Urmas Kirtsi pärast liginullenergiahoone piduliku üleandmise tseremooniat. Ta oli Kuusalu vallavanem, kui vallavolikogu otsustas 2019. aasta kevadel korraldada Kuusalu keskkooli juurdeehituse ideekonkursi.

„Detsembris lõpetab ehitaja allesjäänud koolitiiva rekonstrueerimistööd ja saame korras koolikompleksi, millele kokku on kulunud ligi kümme miljonit eurot. Kool on kogukonna arengu võti. Olen veendunud, et hea vorm loob ka hea sisu, siin õpetavad head õpetajad ja lapsed saavad hea hariduse,“ lisas Urmas Kirtsi.
Liginullenergiahoone piduliku üleandmise aktus toimus neljapäeva, 16. oktoobri lõuna ajal Kuusalu koolimaja sisehoovis, mis on moodustunud tänu juurdeehitusele. Kooliperest olid kohal peale juhtkonna veel osad õpetajad, kooli lastekoor ja 2. klassi õpilaste ansambel.
Kutsutud külalistest osalesid avamisel Kuusalu vallavalitsuse, ehitusfirma Tesron Ehitus OÜ, ehitusjärelevalve, arhitektuuribüroo Kauss Arhitektuur OÜ ja Kuusalu koguduse esindajad. Lastekoor laulis Taavi Esko juhendamisel esmalt Kuusalu kooli hümni, mille autor on Kuusalu valla aukodanik, kunagine koolijuht Laine Kadajas.
Sõna võtsid Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, vallavolikogu esimees Ulve Märtson, Kuusalu keskkooli direktor Maia Alumaa ja Tesron Ehitus OÜ juhatuse liige Kaspar Viks, kes andis vallavanemale üle sümboolse võtme.
„Kuusalu koolis on lõppemas me tööde esimene etapp, mis lühikese ajagraafiku tõttu oli algusest peale väljakutsuv. Aga hoone on kenasti valmis. Arhitektid on teinud ilusa asja, mis meile on valmistanud paraja peavalu, jätkame teise etapiga ja kohtume jälle, kui ka selle anname üle,“ lausus Kaspar Viks võtit kinkides.
Ta lisas hiljem Sõnumitoojale, et mitmesugused puitdetailid, nurgatagused ja puidust ribistik ehitise väliskujunduses on nõudnud erilahenduste leidmist: „Kauss Arhitektuur on lugupeetud firma ega tee lihtsaid asju.“
Ehitaja leidmiseks korraldatud riigihanke võitnud Tesron Ehitus alustas liginullenergiahoone rajamist mullu novembris, maja valmimise tähtaeg oli 11 kuud alates lepingu sõlmimisest – oktoobri lõpp 2025. Vallavalitsuse ja kooli soov on, et õppetöö saaks uues hoones alata pärast käesoleva õppeaasta esimest koolivaheaega – oktoobri viimasel nädalal. Pikka aega oldi ehitustöödega graafikust ees, kuid vahele tuli suvine vihmaperiood. Kaspar Viks rääkis, et katust ei saanud vett pidama, see oli tehniliselt keeruline ja võttis aega.
Lõpus läks eriti kiireks, ka tema oli paaril viimasel päeval ise abis: „Kui eesmärk on paigas, siis tuleb tegutseda. Kokku oli siin viimastel nädalatel tööl 50-60 inimest – tuli leida maalreid, üldehitajaid.“
Ka pidulikul üleandmispäeval käisid veel ehitustööd liginullenergiahoone viimases osas, mis rajati vana võimla asemele tänavu kevadel. Klassiruumid olid valmis, seal monteeriti mööblit ja tehnikat.
Küsimusele, miks tehti pidulik üleandmine juba nüüd, mitte koos kooliperega pärast vaheaega, vastas Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, et ajastuse tingis lepingus kokku lepitud tähtaeg.
Vallavanem tõdes oma kõnes, et tööde tempo on olnud pingeline, ning tänas kogu kooliperet koostöövalmiduse ja mõistva suhtumise eest, ja ka kõiki Kuusalu valla elanikke, tänu neile saavad sellised projektid teoks: „Tänapäevane haridustaristu on kahtlemata üks oluline motivaator, et elada meie vallas. See on positiivne sõnum noortele peredele tulevikuotsuste tegemiseks ja märk kogukonna jätkusuutlikkusest.“
Volikogu esimees Ulve Märtson ütles oma sõnavõtus, et unistus on saanud teoks, ja tänas samuti nii omaaegseid volikoguliikmeid, kellel oli visioon ja kodanikujulgus sellesse projekti uskuda, ning kooliperet, kes sai väljakutsetega hakkama: „Õppimise korraldus tingimustes, kus üks ja siis ka teine maja on lammutatud, on paras katsumus. Mul on hea meel, et õnnestub teha korraga valmis nii liginullenergiahoone kui ka rekonstrueeritav osa. Ei kujuta ette, et oleksime teinud siia ajutisi lahendusi ning alustanud kevadel jälle ehitustöödega.“
Direktor Maia Alumaa tänas ka koostööpartnereid, kelle kaasabil said algklassid õppida asenduspindadel vallamajas, rahvamajas, kunstide koolis ja einestada pastoraadis.
Ta rääkis lehele, et koolivaheajal jätkuvad mööbli paigaldustööd ning õpetajad hakkavad klasse sisustama. Uues hoones on 16 klassiruumi ning avatud raamatukogu. Esmaspäev, 27. oktoober on õpilastele iseõppe päev. Teisipäevast, 28. oktoobrist alustatakse tundidega ka liginullenergiahoones. Alglassid on siis kolinud oma Täpitiiba tagasi. Kuni rekonstrueerimistööde lõpuni ehk ligi kaks kuud on Täpitiivas ka ajutised klassiruumid. Direktori sõnul saavad suurema koormusega õpetajad statsionaarsemad klassid, teised õpetajad on liikuvamad ja kasutavad edasi ka Täpitiiva ajutisi klasse.
Kuusalu vald sai liginullenergiahoone ehitamiseks riigilt toetust 2,16 miljonit eurot, ehitus läks maksma koos käibemaksuga 3 387 798,86 eurot.
Rekonstrueeritavas osas tehakse juurde veel 18 klassiruumi. Riik toetab rekonstrueerimistöid 1,18 miljoni euroga, kogumaksumus on 3 084 097,76 eurot koos käibemaksuga. Kuusalu vallavalitsus on võtnud mõlema projekti omaosaluseks laenu.




