EGNE AAVIK: „Kutsuge Kuusalu Almakeskuse kliente abitöödele.”

3700

Kuusalu Almakeskuse 8 klienti nimetatakse rahvasuus Usinateks.

Kuusalu Almakeskuse ees pingil istuvad puuetega inimeste spetsialist EGNE AAVIK ja tegevusjuhendaja ANNE MÖLDER. Maja on väike ja teinekord puupüsti rahvast täis.
Kuusalu Almakeskuse ees pingil istuvad puuetega inimeste spetsialist EGNE AAVIK ja tegevusjuhendaja ANNE MÖLDER. Maja on väike ja teinekord puupüsti rahvast täis.

Kuusalu Usinad on tõepoolest usinad – nad koristavad aleviku bussipeatusi ja teisi rahvarohkemaid kohti, ka peatänavaäärset kõnniteed ning tervisekeskuse esist platsi.

Almakeskuse paarikümneruutmeetrine majake kirikuaias Kuusalu tee ääres on sageli rahvast puupüsti täis, seistakse püsti otsekui linnaliinibussis. Kunagisse kirikusauna loodud Almakeskus  täidab puuetega ja sotsiaalsete inimeste vajadustega rehabilitatsioonikeskuse, Ida-Harju Invaühingu kontori, seenioride kogunemiskoha ning riide- ja ka ELi toiduabi jagamispaiga rolle.  

Almakeskuse kitsukestes ruumides töötavad Kuusalu valla puuetega inimeste spetsialist Egne Aavik Soodlast ja tegevusjuhendaja Anne Mölder Kolgakülast.

Egne Aavik on ametis aprilli algusest, Anne Mölder tänavu jaanuarist. Varem puuetega inimeste spetsialisti ametis olnud Agnes Valgiste jäi koju lapsepuhkusele. Egne Aavik on hariduselt sotsiaaltöö magister. Ta on olnud Tallinna haiglas sotsiaaltöötaja. Harju maavalitsuses töötas tervise edendamise spetsialistina. Enne Kuusallu tööletulekut oli ta Kehra lasteaias Lastetare õpetaja.

Usinad tulevad Almakeskusesse tööpäevadel, mõni sõidab liinibussiga ka päris kaugelt, et saada omavahel kokku, teha tööd ning suhelda. See käib nende rehabilitatsiooniplaani juurde. Sageli võetakse ette mõni väljasõit või matk. Näiteks jalgrattamatk Tülivere tamme juurde, kus teel räägiti ajaloost ja tammega seotud legendidest.

Jalgrattaid Almakeskusel endal ei ole, seetõttu pidi üks kaugemal elav klient matkast maha jääma – talle ei leitud jalgratast. Egne Aavik sõnab, et hea meelega võtaks vastu kingituseks jalgrattaid, kui mõnel on koju seisma jäänud ning ei näe sellele rakendust, võiks teada anda telefonil 607 2447 või see ise Almakeskusesse tuua. Almakeskuse klientidele oleksid need abiks ka poeskäigu hõlbustamiseks. Kuna majakeses on väike kööginurk, tehakse kokkusaamispäevadel süüa, toidukraami tuuakse poest ning jalgrattaga saaks kiiremini ja kaupa oleks tuua kergem. Samuti oleks jalgratas abiks, kui on vaja mõni pakk valla abivajajaile edastada.

Egne Aavik jutustab, kuna maja asub otse Kuusalu peatänava ääres ning aknast on näha, kuidas mõni vallaelanik suure raske kotiga mööda astub, lähevad ta kliendid teinekord kiiresti uksest välja ning asuvad appi. Mõned kohalikud inimesed juba teavad seda ja lausa kutsuvad Almakeskuse poisse (nii nimetab Egne Aavik oma meeskliente) raskeid kaubakotte kandma. On abistatud möödujat jalgrattaketi tagasipanekul, käidud kodudes puid ladumas. Praegu jagatakse Almakeskusest Euroopa Liidu toiduabi ning sageli aidatakse abipakid koju kanda. Käiakse ka koostöös Kuusalu valla heakorraspetsialisti, Virve Haabsaarega ümbruskonda koristamas.

„Kohalikud ettevõtted võiksid meie kliente endale appi kutsuda, kui on tarvis teha koristustöid või midagi lihtsamat pakkida. Meie jaoks on oluline, et tagataks transport kohale ja tagasi. Me eesmärk on, et inimesed, kes Almakeskuses igapäevaselt käivad, kogevad enda elu tähenduslikkust, leiavad rakendust ja tuge ning saavad ise midagi teistele anda,” sõnab Egne Aavik.

Et klientide elu oleks mitmekülgsem, korraldatakse sageli meelelahutuslikke ettevõtmisi. Sel suvel käidi Eestis ainulaadse puuetega inimeste kalapüügiplatvormi avamisel Oxforellis. Hiljuti tehti neile liiklusõpe, et osataks alevi vahel liigelda, ja on korraldatud esmaabikursus ning loenguid, kuidas rästikuhammustuse korral käituda või raha planeerida. Oli matk Majakivi juurde, mitmele poole on mindud piknikku pidama. Kindlasti osaletakse invaühingu spordivõistlustel. Lauritsapäeval on plaanis korraldada Kuusalu kiriku õuel ja Almakeskuses üritus, kus tutvustatakse puuetega inimeste abivahendeid, jagatakse nõuandeid ja teabematerjali sotsiaalvallas.

Veidi aega tagasi analüüsis Astangu Puudealase Teabe- ja Abivahendite Keskuse töötaja Kaidi Rämman, kuidas on Kuusalu valla ametiasutustes ja muudes avalikes kohtades tagatud puuetega inimeste ligipääs. Valla ainukesed ehitusstandarditele vastavad kaldteed ratastooliga inimestele on Kuusalu uues spordikeskuses ja Viinistu kunstimuuseumis. Analüüsile on lisatud, kui palju läheks ligipääsude rajamine maksma.

Egne Aavik räägib oma plaanist, mille esitas EELK konsistooriumi korraldatud ideekonkursile – teha Kuusalu pastoraadimajast elulaadikeskus, kus pakutakse abistavaid tegevusi sotsiaalsete erivajadustega inimestele ning oleks kokkusaamiskoht majanduslikes raskustes inimestele, töötutele, eakatele. Esialgsete hinnangute järgi läheks pastoraadihoone kordategemine maksma umbes 5 miljonit krooni.

Ideekonkursi tulemused antakse teada augusti lõpus. Parimate projektide autoritele võimaldatakse täiendõpe, kuidas Euroopa Sotsiaalfondist toetusraha taotlemiseks projekti koostada.   

Eelmine artikkelMaastiku põleng Kolgakülas
Järgmine artikkel13aastane HEROL RIIBERG Raasikult võib pääseda Hispaania jalgpalliklubisse FC Barcelona