Ees­ti Met­sa Abiks teeb et­te­pa­ne­ku pii­ra­ta la­ge­raieid La­he­maal

744

Es­mas­päe­val väl­jas­tas ko­da­ni­keü­hen­dus Ees­ti Met­sa Abiks pres­si­tea­te, et esi­tas seo­ses raie­te­ge­vu­se kont­rol­li­mi­se­ga La­he­maal kesk­kon­nains­pekt­sioo­ni­le rik­ku­mis­kaht­lus­tu­sed ning kesk­kon­naa­me­ti­le et­te­pa­ne­kud La­he­maa kait­se-ees­kir­ja pa­ran­da­mi­seks.

Va­ba­taht­li­ke ak­ti­vis­ti­de toel möö­du­nud lau­päe­val lä­bi vii­dud ope­rat­sioo­ni „La­he­maa röö­bas“ tu­le­mu­se­na esi­ta­tud et­te­pa­ne­ku­tes on kir­jas, et sa­ni­taar­raie võiks rah­vus­par­gis olla väik­se­ma­ma­hu­li­ne ehk mit­te üle 15 ti­hu­meet­ri 1 hek­ta­ri koh­ta. Prae­gu raiu­tak­se ko­da­ni­kuü­hen­du­se hin­nan­gul sa­ni­taar­raie­te käi­gus väl­ja loo­dus­kait­sea­la öko­süs­tee­mi ri­kas­ta­vaid puid. Kee­lus­ta­da tu­leks la­ge­raie ja aeg­järk­ne raie rah­vus­par­gi kuu­si­ku­tes, sel­le ase­mel ka­su­ta­da häil­raiet või veer­raiet. Tur­be­raie­ga raiu­ta­va lan­gi pin­da­la ei to­hiks ol­la suu­rem kui üks hek­tar raiu­tud pin­da­last. 10 aas­ta jook­sul võiks eri raie­te­ga lu­ba­da lä­bi raiu­da pool kin­nis­tul asu­vast met­sa­maast – sel vii­sil on EMA ar­va­tes või­ma­lik ta­ga­da rah­vus­par­gi loo­dus­lik mit­me­ke­si­sus, jät­tes sa­mas maao­ma­ni­ku­le või­ma­lu­se tee­ni­da met­salt tu­lu.

Ka teeb EMA et­te­pa­ne­ku pea­ta­da eri­lu­ba­de väl­jas­ta­mi­ne ajaks, kui pin­nas ei ole kül­mu­nud, sest raie­te kont­rol­li­mi­sel on sa­ge­li lei­tud pin­na­se­kah­jus­tu­si. Prae­gu saab La­he­maal raiu­mi­seks aas­ta­ring­se eri­loa. „La­he­maa rah­vus­par­gi hal­da­ja väl­jas­tab neid (eri­lu­ba­sid – toim.) ker­ge­käe­li­selt, ar­ves­ta­ma­ta fak­ti­ga, et va­le­de il­mas­ti­kuo­lu­de­ga teos­ta­tud raie­te käi­gus te­hak­se met­sa­le tõ­si­seid pin­na­se­kah­jus­tu­si. Mär­ke pin­na­se­kah­jus­tus­test võis lei­da peaae­gu igalt lan­gilt, kus­juu­res kont­rol­li teos­ta­nud ak­ti­vis­tid tä­hel­da­sid li­saks veel la­ge­raie­lan­ki­de soos­tu­mi­se efek­ti, mis on se­le­ta­tav ve­si­se pin­na­se ja ras­ke met­sa­teh­ni­ka koos­mõ­ju­ga. Sel­lis­te soos­tu­va­te lan­ki­de taas­tu­mis­po­tent­siaal lan­geb kaht­lu­se al­la ning va­jab kind­las­ti ka eda­sist jäl­gi­mist.“

EMA koor­di­naa­tor, 13 aas­tat met­san­du­ses töö­tav Ma­ti Sepp kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et lau­päe­val, 27. oktoobril sõi­de­ti lä­bi ko­gu La­he­maa rah­vus­par­gi ran­na­pool­ne ala Lää­ne-Vi­rus ja Har­ju­maal: „Kont­rol­li­si­me pis­te­li­selt, väljas­ta­tud met­sa­tea­tis­te alu­sel. Pal­ju­des koh­ta­des oli silt „Era­maa“, sin­na me min­na ei toh­ti­nud. See, mi­da nä­gi­me, oli šo­kee­riv, me ei ol­nud sel­leks val­mis, ar­va­si­me, et mi­da­gi eri­list ei avas­ta. Kui­gi rah­vus­par­gi kait­se-ees­ki­ri lu­bab met­saöid te­ha kül­mu­nud pin­na­se­ga ja pin­na­se­kah­jus­tus­te kor­ral tu­leks tööd pea­ta­da, on raiu­tud soo­ja­de il­ma­de­ga ja vä­ga pal­ju­des koh­ta­des te­ki­ta­tud sü­ga­vad röö­pad. Osa­des koh­ta­des olid röö­pad ha­ka­nud ju­ba soos­tu­ma.“

Ta sel­gi­tas, et nii val­lan­dub lu­me­pal­lie­fekt – la­ge­raie­ko­had an­na­vad või­ma­lu­se tuu­le­mur­du­de tek­keks, siis lõi­ga­tak­se ka need alad pal­jaks. Niis­kust ko­gu­ne­vad röö­pad ja soo­jal ajal raiest tek­ki­nud kän­nud an­na­vad suu­re­ma tõu­ke puu­de seen­hai­gus­te tek­keks, ha­ka­tak­se ot­si­ma või­ma­lust, kui­das oma mä­da­ne­vat met­sa pääs­ta. Mis oma­kor­da suu­ren­dab seen­hai­gus­test mä­da­ni­ke kii­ret le­vi­kut ter­ve­na pü­si­nud met­saa­la­de­le.

Ma­ti Sepp mär­kis, et hull olu­kord on La­he­maal just era­met­sa­des, sa­mas kõr­val on ma­jan­da­mi­sest täies­ti puu­tu­ma­ta RMK rii­gi­mets siht­kait­se­vöön­dis kor­ras, ilus ja püs­ti: „See näi­tab, et La­he­maal on või­ma­lik met­sa mõis­tli­kult ma­jan­da­da, nii ta­gab aas­ta­te jook­sul olu­li­selt suu­re­ma tu­lu. Ma­jan­da­mi­ne peab toi­mu­ma tal­vel ja hoo­le­ga lä­bi­mõel­dult. Prae­gu on olu­kord rah­vus­par­gis sel­li­ne, et täies­ti ma­jan­da­ma­ta RMK mets on ter­ve ja elu­jõu­li­ne, sa­mas era­maa­oma­ni­kud võit­le­vad tor­mi­mur­du­de, seen­hai­gus­te ja ula­tus­li­ku soos­tu­mi­se­ga. “

Ta tõ­des, et met­sa­fir­mad on leid­nud La­he­maal või­ma­lu­se, kui­das pui­tu kät­te saa­da – es­malt te­hak­se sa­ni­taar­raie, ku­jun­da­tak­se puis­tu kuu­si­kuks, järg­neb sea­dus­lik la­ge­raie. Va­rem ei ol­nud la­ge­raie La­he­maal lu­ba­tud, kuid uue kait­se-ees­kir­ja­ga võib se­da kuu­si­ku­tes tea­tud tin­gi­mus­tel te­ha.

„Kui ko­ha­li­kud met­sao­ma­ni­kud ei muu­tu tar­ge­maks ja müü­vad lan­gid met­sa­fir­ma­de­le, kes ko­gu kin­nis­tu lä­bi raiu­vad, ei tun­ne küm­ne aas­ta pä­rast enam La­he­maad ära. Rah­vus­park kao­tab oma mõt­te,“ en­nus­tab Ma­ti Sepp.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, EMA ettepanekuid kontrollitakse, enamikul juhtudel pole EMA-lt esitatud kaebustel olnud alust.

Eelmine artikkelKo­mis­jon Kuu­sa­lu val­la ha­ri­du­se aren­gu­ka­va koos­ta­mi­seks
Järgmine artikkelAla­ve­res po­le enam kaug­küt­te­piir­kon­da