Esmaspäeval väljastas kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks pressiteate, et esitas seoses raietegevuse kontrollimisega Lahemaal keskkonnainspektsioonile rikkumiskahtlustused ning keskkonnaametile ettepanekud Lahemaa kaitse-eeskirja parandamiseks.
Vabatahtlike aktivistide toel möödunud laupäeval läbi viidud operatsiooni „Lahemaa rööbas“ tulemusena esitatud ettepanekutes on kirjas, et sanitaarraie võiks rahvuspargis olla väiksemamahuline ehk mitte üle 15 tihumeetri 1 hektari kohta. Praegu raiutakse kodanikuühenduse hinnangul sanitaarraiete käigus välja looduskaitseala ökosüsteemi rikastavaid puid. Keelustada tuleks lageraie ja aegjärkne raie rahvuspargi kuusikutes, selle asemel kasutada häilraiet või veerraiet. Turberaiega raiutava langi pindala ei tohiks olla suurem kui üks hektar raiutud pindalast. 10 aasta jooksul võiks eri raietega lubada läbi raiuda pool kinnistul asuvast metsamaast – sel viisil on EMA arvates võimalik tagada rahvuspargi looduslik mitmekesisus, jättes samas maaomanikule võimaluse teenida metsalt tulu.
Ka teeb EMA ettepaneku peatada erilubade väljastamine ajaks, kui pinnas ei ole külmunud, sest raiete kontrollimisel on sageli leitud pinnasekahjustusi. Praegu saab Lahemaal raiumiseks aastaringse eriloa. „Lahemaa rahvuspargi haldaja väljastab neid (erilubasid – toim.) kergekäeliselt, arvestamata faktiga, et valede ilmastikuoludega teostatud raiete käigus tehakse metsale tõsiseid pinnasekahjustusi. Märke pinnasekahjustustest võis leida peaaegu igalt langilt, kusjuures kontrolli teostanud aktivistid täheldasid lisaks veel lageraielankide soostumise efekti, mis on seletatav vesise pinnase ja raske metsatehnika koosmõjuga. Selliste soostuvate lankide taastumispotentsiaal langeb kahtluse alla ning vajab kindlasti ka edasist jälgimist.“
EMA koordinaator, 13 aastat metsanduses töötav Mati Sepp kommenteeris Sõnumitoojale, et laupäeval, 27. oktoobril sõideti läbi kogu Lahemaa rahvuspargi rannapoolne ala Lääne-Virus ja Harjumaal: „Kontrollisime pisteliselt, väljastatud metsateatiste alusel. Paljudes kohtades oli silt „Eramaa“, sinna me minna ei tohtinud. See, mida nägime, oli šokeeriv, me ei olnud selleks valmis, arvasime, et midagi erilist ei avasta. Kuigi rahvuspargi kaitse-eeskiri lubab metsaöid teha külmunud pinnasega ja pinnasekahjustuste korral tuleks tööd peatada, on raiutud soojade ilmadega ja väga paljudes kohtades tekitatud sügavad rööpad. Osades kohtades olid rööpad hakanud juba soostuma.“
Ta selgitas, et nii vallandub lumepalliefekt – lageraiekohad annavad võimaluse tuulemurdude tekkeks, siis lõigatakse ka need alad paljaks. Niiskust kogunevad rööpad ja soojal ajal raiest tekkinud kännud annavad suurema tõuke puude seenhaiguste tekkeks, hakatakse otsima võimalust, kuidas oma mädanevat metsa päästa. Mis omakorda suurendab seenhaigustest mädanike kiiret levikut tervena püsinud metsaaladele.
Mati Sepp märkis, et hull olukord on Lahemaal just erametsades, samas kõrval on majandamisest täiesti puutumata RMK riigimets sihtkaitsevööndis korras, ilus ja püsti: „See näitab, et Lahemaal on võimalik metsa mõistlikult majandada, nii tagab aastate jooksul oluliselt suurema tulu. Majandamine peab toimuma talvel ja hoolega läbimõeldult. Praegu on olukord rahvuspargis selline, et täiesti majandamata RMK mets on terve ja elujõuline, samas eramaaomanikud võitlevad tormimurdude, seenhaiguste ja ulatusliku soostumisega. “
Ta tõdes, et metsafirmad on leidnud Lahemaal võimaluse, kuidas puitu kätte saada – esmalt tehakse sanitaarraie, kujundatakse puistu kuusikuks, järgneb seaduslik lageraie. Varem ei olnud lageraie Lahemaal lubatud, kuid uue kaitse-eeskirjaga võib seda kuusikutes teatud tingimustel teha.
„Kui kohalikud metsaomanikud ei muutu targemaks ja müüvad langid metsafirmadele, kes kogu kinnistu läbi raiuvad, ei tunne kümne aasta pärast enam Lahemaad ära. Rahvuspark kaotab oma mõtte,“ ennustab Mati Sepp.
Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader ütles, EMA ettepanekuid kontrollitakse, enamikul juhtudel pole EMA-lt esitatud kaebustel olnud alust.