Ees­ti ja Soo­me kait­se­mi­nis­ter Valk­la la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val

Kõr­ged kü­la­li­sed ase­ta­sid pär­jad Kuu­sa­lu kal­mis­tul Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­sam­ba­le ja Soo­me va­ba­taht­li­ku AU­KUS­TI TUO­MI­NE­NI süm­bool­se­le haua­le.

Nel­ja­päe­val, 3. jaa­nua­ril, Ees­ti Va­ba­dus­sõ­ja Valk­la pöör­de­la­hin­gu 100. aas­ta­päe­val tä­his­ta­ti Valk­la ki­vi juu­res, Kuu­sa­lu kal­mis­tul ning ki­ri­kus Va­ba­dus­sõ­jas võidelnu­te mä­les­tus­päe­va.

Valk­la ki­vi juur­de ko­gu­nes paar­küm­mend ini­mest, sõ­na võt­tis val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, pa­ni ki­vi juur­de pär­ja.

Kuu­sa­lus olid ko­hal rii­gi­ko­gu asee­si­mees Enn Ees­maa, Ees­ti kait­se­mi­nis­ter Jü­ri Luik ja Soo­me kait­se­mi­nis­ter Jus­si Nii­nis­tö, Soo­me suur­saa­dik Ees­tis Ti­mo Kan­to­la, Eesti ja Soome kaitseväelaste au­vaht­konnad ja li­pu­toim­konnad, oli ar­vu­kalt Ees­ti ja Soome kait­se­väela­si, eruoh­vit­se­re, kaitseliitlasi, kau­ge­malt ja ko­ha­lik­ku rah­vast. Män­gis Ees­ti kait­se­väe or­kes­ter Ind­rek Toom­pe­re ju­ha­ta­mi­sel.

Rii­gi­ko­gu asee­si­mees Enn Ees­maa tun­nus­tas oma sõ­na­võ­tus Va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res Ees­ti ja Soo­me kait­se­alast koos­tööd. Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas osa­le­sid Soo­mest kok­ku üle 3500 va­ba­taht­li­ku.

Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tu­seks ase­ta­ti mä­les­tus­sam­ba ja­la­mi­le pär­jad.

Ühes­koos min­di rong­käi­gu­ga esi­me­se Soo­me va­ba­taht­li­ku­na lan­ge­nud Au­kus­ti Tuo­mi­ne­ni haua­ki­vi juur­de. Or­kes­ter män­gis süm­bool­selt „Po­ri­las­te mars­si“, mil­le­ga 100 aas­tat ta­ga­si võe­ti Ees­tis vas­tu Soo­mest tul­nud va­ba­taht­lik­ke, kes saa­bu­sid ma­jor Mar­tin Ekst­rö­mi pa­tal­jo­nis.

„Meil on au ja ko­hus­tus tul­la rea­me­he juur­de, kes jäi 95 aas­taks tund­ma­tuks sõ­du­riks,“ lau­sus Soo­me suur­saat­kon­na Ees­tis pres­si­nõu­nik Han­ne­le Val­kee­nie­mi.

„Oku­pat­sioo­ni ees­märk oli kus­tu­ta­da mä­lu. Au­kus­ti Tuo­mi­nen on ot­se­kui unus­ta­mi­se süm­bol ning võib öel­da, et ta su­ri kaks kor­da, es­malt rin­del li­gi sa­da aas­tat ta­ga­si ja ka siis, kui ta unus­ta­ti. Nüüd on ta mä­leta­mi­se süm­bol, ku­na­gi po­le lii­ga hil­ja.“

Ta tä­nas sõ­jaa­ja­loo­la­si Ma­ti St­raus­si ja Ain Kril­lot ning haua­ki­vi val­mis­ta­mist ja pai­gal­da­mist kor­ral­da­da ai­da­nud Pee­ter Pae­nur­me, tä­nu nei­le on nüüd Va­ba­duse Ris­ti ka­va­le­ri Au­kus­ti Tuo­mi­ne­ni mä­les­tus jääd­vus­ta­tud.

Kat­te ee­mal­da­sid haua­ki­vilt Soo­me suur­saa­dik Ti­mo Kan­to­la ja kait­sea­ta­šee Ant­ti Hau­va­la.

Mä­les­tus­pal­ve lu­ges 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di kap­lan Pee­ter Pae­nurm. Kait­se­mi­nis­ter Jus­si Nii­nis­tö lau­sus kal­mis­tul, et Au­kus­ti Tuo­mi­nen oli üks rohkem kui tuhandest va­ba­taht­li­kust, kes tu­lid Ees­tis­se 1918. aas­ta lõ­pus ja 1919 alguses, et as­tu­da vas­tu bol­še­vi­ke­le. Ta oli 150st lan­ge­nud soom­la­sest esi­me­ne, kes sai Va­ba­dus­sõ­jas sur­ma.

Haua­ki­vi juu­res võt­tis sõ­na ka Au­kus­ti Tuo­mi­ne­ni jä­rel­tu­li­ja, te­ma tüt­re po­ja­poeg Heik­ki Knoo­ka­la, kes tõ­des, et pe­re­kond sai va­na­va­nai­sa saa­tu­sest tea­da li­gi kuu ae­ga ta­ga­si, no­vemb­ris, kui saa­de­ti saat­kon­nast sõ­num. Aas­ta­küm­neid tea­ti le­gen­di, et vaa­ri­sa oli Soo­mest ära läi­nud Amee­ri­kas­se. Ta tä­nas, et nüüd on täp­selt tea­da, mis Au­kus­tist sai.

Heik­ki Knoo­ka­la oli Kuu­sa­lus koos abi­kaa­sa Ter­hi­ga. Nad kin­ni­ta­sid, et kind­las­ti ha­ka­tak­se edas­pi­di käi­ma Kuu­sa­lu kal­mis­tul, tu­le­vad ka tei­sed pe­re­liik­med, kes ei saa­nud see­kord tse­re­moo­nial osa­le­da.

Kuu­sa­lu kal­mis­tult lii­gu­ti eda­si Kuu­sa­lu ki­ri­kus­se, kus toi­mus oi­ku­mee­ni­li­ne mä­les­tus­tee­nis­tus. Jut­lu­se pi­das pea­piis­kop Ur­mas Viil­ma, tee­ni­sid Ida-Harju p­raost Mar­gus Kir­ja, Kuusalu koguduse õpe­ta­ja Jaa­nus Ja­la­kas, eme­riit­pea­piis­kop And­res Põ­der, pas­to­rid Er­ki Tamm, Taa­vi Holl­man, Alur Õun­puu, Toi­vo Kaa­sik, Ruu­di Lei­nus ja ülemp­rees­ter Alek­san­der Sa­ra­pik.

Kõ­ne­de­ga esi­ne­sid kait­se­mi­nist­rid Jü­ri Luik ja Jus­si Nii­nis­tö. Ore­lil män­gis And­res Ui­bo. Järg­nes Tal­lin­na Üli­koo­li mees­koo­ri kont­sert Ind­rek Viiar­di di­ri­gee­ri­mi­sel, so­list oli Kal­le Sepp.

Pi­kem lu­gu sel­lest, kui­das Au­kus­ti Tuo­mi­nen mae­ti 1919. aas­ta jaa­nua­ri al­gu­ses tund­ma­tu sõ­du­ri­na Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le, te­ma ni­me tu­vas­ta­mi­sest, haua­ki­vi sün­ni­loost il­mu­s 20. det­semb­ri 2018 Sõ­nu­mi­too­jas.

Pä­rast mä­les­tus­tee­nis­tust tea­tas Si­gu­la ela­nik Rein Rii­berg Sõ­nu­mi­too­ja­le ja Au­kus­ti Tuo­mi­ne­ni pe­re­liik­me­te­le, et on kuul­nud oma äialt täp­se­maid mä­les­tu­si, kui­das Soo­me va­ba­taht­lik lan­ges.

Mih­hail (Mih­kel) Vin­gal, kes oli sün­di­nud 1903. aas­tal, rää­kis oma las­te­le, kui­das nen­de Lõ­pe ta­lu maa­le endises Kiiu vallas Kosu külas sat­tus Soo­me va­ba­taht­li­ke luu­re­salk. Se­da täp­selt ei tead­nud, kas soom­la­sed tu­lid mõ­ni ki­lo­mee­ter ee­mal asu­vast Pris­kest või Pii­be maan­teelt. Üks soom­la­ne sat­tus ük­si ees mi­ne­ma, pu­na­väe­las­te salk tu­lis­ta­s te­da.

Kuu­sa­lu kal­mis­tul ja ki­ri­kus toi­mu­nud pi­du­lik­ku mä­les­tust­se­re­moo­niat olid jääd­vus­ta­mas pal­jud te­le­ka­na­lid ja mee­dia­väl­jaan­ded.