Direk­tor TÕ­NU VALD­MA: „Kol­ga kool on ko­gu­kon­na­kool.“

34
TÕ­NU VALD­MA on ol­nud Kol­ga koo­li di­rek­to­ri ame­tis 20 aas­tat.

Kol­ga koo­li di­rek­tor TÕ­NU VALD­MA, ole­te 20 aas­tat juh­ti­nud Kol­ga koo­li. Kui­das neid aas­taid hin­da­te?
„Olen ol­nud Kol­gas koo­li­di­rek­tor tões­ti kok­ku 20 aas­tat, prae­gu käib 21. õp­peaas­ta. Te­ge­li­kult tu­lin Kol­ga koo­li di­rek­to­riks 22 aas­tat ta­ga­si – 2002. aas­ta sü­gi­sel, kui kut­su­ti di­rek­to­ri ko­ha­le kan­di­dee­ri­ma. Aas­ta töö­ta­sin Kol­gas, siis töö­ta­sin ühe aas­ta Sa­ku koo­lis, aas­tal 2004 tu­lin ta­ga­si Kol­ga koo­li­ju­hiks ja olen jät­ka­nud sel­les ame­tis tä­ni­ni. Need paar­küm­mend aas­tat on läi­nud ül­la­ta­valt kii­res­ti. On ol­nud kee­ru­li­si ja liht­sa­maid aas­taid. Kol­lek­tiiv on ol­nud toe­tav.

Ko­roo­na aas­tad pa­nid elu teist­moo­di vaa­ta­ma. Õpe­ta­ja­tel tu­li lei­da õp­pe­tööks uu­si la­hen­du­si, sai­me sel­lest ajast ke­nas­ti üle. Õpi­la­si mõ­ju­tas Co­vi­di pe­riood vast roh­kem, osa­del on võt­nud ae­ga, et õp­pe­har­ju­must ta­ga­si saa­da.“

Kol­ga koo­li 160. sün­ni­päe­va­peol kõ­las sõ­na­võt­tu­des lau­se, et Kol­ga kool on la­he maa­kool.
„See on meie koo­li tun­nus­lau­se ehk slo­gan ajast, kui me kool oli veel 12klas­si­li­ne – ai­nus güm­naa­sium La­he­maal, Lok­sa linn on La­he­maa rah­vus­par­gi pii­ri­dest väl­jas. Meie tun­nus­lau­ses on sõ­nad sea­tud nii, et saab väl­ja lu­ge­da vii­det La­he­maa­le.

Kol­ga kool sa­mas on­gi la­he kool. Meil on kok­ku­hoi­dev koo­li­pe­re, suht­lus õpi­las­te ja õpe­ta­ja­te va­hel on soe ja va­he­tu. Meie ma­jas on pal­ju loo­vust ning te­gut­se­mis­lus­ti. Lä­bi aja on kest­ma jää­nud tra­dit­sioo­ni­li­sed üri­tu­sed – igal aas­tal vä­ga oo­da­tud jõu­lu­peod ning öö­kool. Meil on mit­meid to­re­daid ühi­seid et­te­võt­mi­si, ku­hu on kaa­sa­tud lap­se­va­ne­mad, ko­ha­li­kud et­te­võt­ted ja asu­tu­sed. Või­me uh­ku­se­ga öel­da, et ole­me ko­gu­kon­na­kool.“

Kol­ga kesk­koo­list sai põ­hi­kool Teie juh­ti­mi­se ajal. Kui kee­ru­li­ne see aeg oli ja kui pal­ju on te koo­lie­lu muu­tu­nud seo­ses sel­le­ga?
„Kui asu­sin Kol­ga kesk­koo­li juh­ti­ma, siis oli õpi­la­si paar­sa­da. Kui güm­naa­siu­mio­sa­ga lõ­pe­ta­si­me küm­me aas­tat ta­ga­si, 2014. aas­tal, oli õpi­la­si 125. Sel­les ajaks oli güm­naa­siu­mi­klas­si­des­se jää­nud al­la küm­ne õpi­la­se. Keh­ti­ma oli ha­ka­nud güm­naa­siu­mio­sa kol­me õp­pe­suu­na nõue ja ha­ka­tud ra­ja­ma rii­gi­güm­naa­siu­me.

Aru­ta­si­me koo­lis kol­lee­gi­de­ga ja leid­si­me, et õi­gem on jät­ka­ta põ­hi­koo­li­na. Kart­si­me, et õpi­las­te arv lan­geb see­tõt­tu olu­li­selt, aga nii ei juh­tu­nud, meil on õpi­la­si ise­gi roh­kem – ole­ne­valt aas­tast 150-160. Käe­so­le­val õp­peaas­tal on 155 õpi­last.“

Va­ra­se­ma­tel aas­ta­tel oli Kol­ga koo­lis õpi­la­si Lok­salt ve­ne­keel­se­test pe­re­dest. Lok­sa koo­lis on vii­mas­tel õp­peaas­ta­tel algk­las­si­de kee­le­kümb­lusk­las­sid, kas te koo­li tu­leb jät­ku­valt Lok­sa lap­si?
„Jah, ka tä­na­vu tu­li me koo­li õpi­la­si Lok­salt. Kui klas­sis ruu­mi on, siis on või­ma­lik õp­pi­da meie koo­lis. Näi­teks me en­dis­te õpi­las­te lap­sed õpi­vad Kol­ga koo­lis. Aga Lok­salt on ka pä­ris uu­si pe­re­sid, kes pa­ne­vad lap­se Kol­ka õp­pi­ma. Ja mit­te ai­nult algk­las­si­des­se, ka põ­hi­koo­li tul­lak­se. Kol­ga kool on Lok­sa osa­de noor­te seas pä­ris popp.

Ve­ne või muu ko­du­kee­le­ga noo­rel po­le liht­ne alus­ta­da ees­ti­keel­set õpet, aga ole­me hak­ka­ma saa­nud, toe­ta­nud. Mui­du­gi tu­leb ka jäl­gi­da, et lii­ga pal­ju tei­se ko­du­kee­le­ga õpi­la­si ei oleks ühes klas­sis.“

Kas kõi­ki­des­se klas­si­des­se enam õp­pi­ma ei ma­hu te koo­lis?
„Koo­li­ma­ja val­mis 1986. aas­tal, ehi­ta­ti põ­hi­koo­liks. Klas­si­ruu­mid on üs­na väi­ke­sed, ma­hu­ta­vad ku­ni 20 õpi­last. Meil on klas­se, ku­hu roh­kem õpi­la­si ei ma­hu. Üt­lek­sin nii, et sel­li­sel ju­hul me soo­vi­tak­si­me pan­na Kol­gast või lä­hi­piir­kon­nast kau­ge­mal elav õpi­la­ne mõn­da naa­ber­koo­li.

Kui oli­me kesk­kool, oli meil ruu­mi­puu­dus, kolm algk­las­si õp­pi­sid las­teaia ruu­mi­des. Nüüd on kõik klas­sid koo­li­ma­jas, li­saks on ruu­mid väi­kek­las­si­de­le, va­bu klas­si­ruu­me po­le.“

Vii­ma­sel ajal on pä­ris pal­ju rää­gi­tud Kol­ga koo­li­ma­ja keh­vast sei­sust. Mil­li­seid re­mon­di­töid oleks va­ja te­ha?
„Tä­na­vu su­vel teh­ti koo­li­ma­ja­le eks­per­tiis, ma­hu­ka ak­ti jär­gi on ko­gu hoo­nes va­ja te­ha vä­ga pal­ju eri­ne­vaid re­mon­di­töid. Vun­da­ment va­jub, sein­tes on praod, väl­ja on va­ja ehi­ta­da ven­ti­lat­sioon ja te­ha pal­ju muid re­mon­di­töid, näi­teks kesk­küt­te­süs­tee­mi re­no­vee­ri­mi­ne.

Loe­te­lu on pikk, et mi­da kõi­ke peaks te­ge­ma. Sa­mas kin­ni­tab eks­per­tii­si tu­le­mus, et kool võib sel­les ma­jas jät­ka­ta, kin­ni pan­na po­le va­ja. Jäl­gi­me ma­ja olu­kor­da, tee­me liht­sa­maid re­mon­di­töid.

Oleks to­re, kui tu­leks Kol­ga koo­li­ma­ja tee­mal põh­ja­lik aru­te­lu ja saaks ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ta­san­dil kok­ku lep­pi­da, mil­li­sed tööd ja mis jär­je­kor­ras et­te võe­tak­se edas­pi­di. Mi­na ar­van, et alus­ta­da tu­leks vun­da­men­dist ja ka sa­de­ve­te ära­juh­ti­mi­ne tu­leks kor­da te­ha.“

Kui liht­ne või kee­ru­li­ne on Kol­ga koo­li lei­da õpe­ta­jaid?
„See on sa­ma kee­ru­li­ne, na­gu on pal­ju­des koh­ta­des Ees­tis. Liht­ne ei ole, õn­neks ole­me töö­le leid­nud tub­li­sid ini­me­si. To­re on see, et meil töö­tab pä­ris pal­ju oma koo­li vi­list­la­si.

To­re on ka see, et me koo­lis õpib ar­vu­kalt vi­list­las­te lap­si, ke­da on um­bes poo­led õpi­las­test – see kõik toe­tab oma ko­gu­kon­na ja koo­li­pe­re tun­net.“

Kas li­saks koo­li juh­ti­mi­se­le an­na­te ka ai­ne­tun­de?
„Jah, olen ka õpe­ta­ja. Pean õi­geks, et koo­li­di­rek­tor peaks and­ma oma koo­lis kas või mõ­ned ai­ne­tun­nid, et ta­ju­da lä­he­dalt ko­gu se­da võ­lu ja va­lu – et ei võõr­duks, oleks va­he­tult seo­tud õpe­ta­mi­se prot­ses­si­ga. Ka siis, kui olin Võ­su val­la­va­nem, and­sin Võ­su koo­lis tun­de.

Kol­ga koo­lis olen õpe­ta­nud ühis­kon­naõ­pe­tust, aja­lu­gu ning loo­du­sõ­pe­tust, mis on sis­se­ju­ha­tus kee­mias­se ja füü­si­kas­se. Olen ka väi­kek­las­si­de loo­du­sai­ne­te õpe­ta­ja.“

Ole­te ol­nud val­la­va­nem, kus veel en­ne Kol­ga koo­li töö­ta­si­te?
„Olen pä­rit Lõu­na-Ees­tist, Tõr­vast. Lõ­pe­ta­sin Tõr­va kesk­koo­li, isa oli õp­pea­la­ju­ha­ta­ja, ema õpe­ta­ja. Pä­rast sõ­ja­vä­ge õp­pi­sin Tal­lin­na Pe­da­goo­gi­li­ses Ins­ti­tuu­dis üld­teh­ni­li­si dist­sip­lii­ne ehk töö­õpe­tu­se õpe­ta­jaks.

Esi­me­ne töö­koht oli 1988. aas­tal Lok­sa kesk­koo­lis. Ela­si­me pe­re­ga koo­li kõr­val en­di­ses in­ter­naa­di­ma­jas, mi­da enam ei ole. Aas­tal 1992 ko­li­si­me Võ­su­le kor­ter­maj­ja, kui mind va­li­ti seal val­la­va­ne­maks. Juh­tus nii, et läk­sin uu­ri­ma, kas Võ­su koo­lis oleks töö­koh­ta, sain pak­ku­mi­se val­la­va­ne­ma ko­ha­le, olin sel­les ame­tis ku­ni järg­mis­te va­li­mis­te­ni, vo­li­ko­gu liik­me­na jät­ka­sin seal ko­ha­li­kus po­lii­ti­kas veel pä­ris mi­tu aas­tat.

Aas­ta­tel 1995-2002 olin Kun­da kesk­koo­li di­rek­tor. Seal juu­ru­ta­si­me siis me­re­ha­ri­du­se and­mist.

Ela­me en­di­selt Võ­sul sa­mas ko­has. Mul on al­les ka Tõr­va lap­se­põl­ve­ko­du ja su­ved vee­da­me seal.“

Kui­võrd on koo­li­di­rek­to­ri töö aas­ta­te­ga muu­tu­nud?
„Suu­res pil­dis ei ole muu­tu­nud, kõi­ge täht­sam on hoi­da töö­ra­hu, nii õpi­las­te­le kui ka õpe­ta­ja­te­le. Sa­mas on kool muu­tuv, na­gu ko­gu me elu on pi­de­vas muu­tu­mi­ses.

Ajad on kee­ru­li­se­maks läi­nud – Co­vid, Uk­rai­na sõ­da, ma­jan­dus­lan­gus, lõ­pu­tud ha­ri­dus­re­for­mid. Kee­ru­lis­tel ae­ga­del, kui ühis­kond on va­ra­se­mast ebas­ta­biil­sem, on olu­li­ne, et sõ­nu­mid olek­sid sel­ged ja ühe­selt mõis­te­ta­vad.

Püüa­me koo­lis muu­tu­va elu­ga kaa­sas käia. Nu­tia­jas­tu mu­re on see, et noo­red on pal­ju ar­vu­tis või nu­ti­te­le­fo­nis, neid on üha ras­kem mil­le­ga­gi in­nus­ta­da, vai­mus­ta­da. Ena­mik noo­ri ei tar­bi sa­ma mee­diat, mi­da täis­kas­va­nud. Noo­red on Tik­To­kis, muu­des ne­ti­kesk­kon­da­des, sil­ma­ring ki­pub see­tõt­tu jää­ma kit­sa­maks ning laiast maail­mast, Ees­tis ja ko­du­kan­dis toi­mu­vast tea­tak­se kah­juks see­tõt­tu vä­hem.

Mul­le en­da­le vä­ga meel­dib jäl­gi­da maail­mas toi­mu­vat laie­malt, uu­rin mit­me­su­gu­seid mee­dia­ka­na­leid ja püüan saa­da ül­di­se­mat maail­ma­pil­ti. Meel­dib ka lu­ge­da ja mõn­da raa­ma­tut võin lu­ge­da kor­du­valt, näi­teks Ki­vi­räh­ki raa­ma­tuid.“

Eelmine artikkelAas­ta pui­te­hi­ti­se kon­kur­sil kan­di­dee­ri­vad ka Kuu­sa­lu Tä­pi­tiib ja Kuu­se elamusma­jad Kõr­ve­maal
Järgmine artikkelKol­ga kool tä­his­tas 160. sün­ni­päe­va vi­list­las­te peo­ga „Juu­red“