Direk­tor AR­GO AUG: „Lok­sa õpe­ta­ja­te­ga saab te­ha äge­dat koo­li.“

Lok­sa güm­naa­siu­mi di­rek­tor AR­GO AUG, Teil on lõp­pe­mas esi­me­ne õp­peaas­ta koo­li­ju­hi­na. Kui­das on sel­les ame­tis läi­nud ja kas va­lik oli õi­ge?
„Ma po­le kor­da­gi ka­het­se­nud, et tu­lin koo­li töö­le. Ai­ma­sin, et tööd on pal­ju, aga mit­te, et nii pal­ju. Töö­päe­vad ku­ju­ne­sid esial­gu 12tun­nis­teks. Juh­tus ka se­da­si, et vii­sin lap­se las­teaiast ko­ju ja sõit­sin koo­li ta­ga­si. Sü­ve­ne­sin tee­ma­des­se, taht­sin aru saa­da, mi­da ma teen.

Koo­li­ju­hi töö võib ja­ga­da ka­heks. Üks on st­ra­tee­gi­li­ne pla­nee­ri­mi­ne – ana­lüü­si­da, mi­da ot­su­sed too­vad kaa­sa aas­ta­te pers­pek­tii­vis, kui ta­ha­me are­ne­da ja õpi­tin­gi­mu­si pa­ran­da­da. Tei­ne on koo­li­juh­ti­de kõ­nep­ruu­gis ol­me­mud­ru ehk jooks­vad tee­mad, olu­kor­rad, kus õpe­ta­ja ot­sib tu­ge, või õpi­las­te­ga seo­tud mu­red ning suht­le­mi­ne lap­se­va­ne­ma­te­ga. Sü­gi­sel võt­tis oma­ja­gu ae­ga see, et meid kü­las­ta­sid de­le­gat­sioo­nid, ka Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent koos kaas­kon­na­ga.

Me kool pü­sib tu­ge­va mis­sioo­ni­tun­de­ga ini­mes­tel – pea­le õpe­ta­ja­te on meil pü­hen­du­nud abi­per­so­nal. Kõi­ge ti­he­dam tööa­la­ne kok­ku­puu­de on mul koo­li sek­re­tä­ri, õp­pea­la­ju­ha­ta­ja ja ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja­ga. Kõik nad töö­ta­vad in­ten­siiv­selt. Imet­len nen­de või­met eri tee­ma­de va­hel het­ke­ga üm­ber lü­li­tu­da ja se­da küm­neid kor­di päe­vas.“

Te töö­ta­si­te en­ne Ter­vi­se­kas­sas, ole­te Tar­tu Üli­koo­li ma­gist­rik­raa­di­ga pro­vii­sor.
„Jah. Üld­ha­ri­dus­koo­li­ga ma pol­nud va­rem sel­li­sel ta­san­dil kok­ku puu­tu­nud. Kan­di­dee­ri­da koo­li juh­ti­ma oli jul­gus ja võiks öel­da, et ka jul­tu­mus. Sa­mas on mul 9 aas­tat töö­ko­ge­must ava­li­kus sek­to­ris, Ter­vi­se­kas­sas, kus tu­li te­ha rii­gi esin­da­ja­na kee­ru­li­si ot­su­seid eri hu­vig­rup­pi­de, ars­ti­de, pat­sien­ti­de ja ra­vi­mi­toot­ja­te va­hel. Kee­ru­lis­te olu­kor­da­de la­hen­da­mi­ne ei ole mul­le uus ja neid tu­leb koo­lis et­te.

Õhu­ke, aga siis­ki juh­ti­mis­ko­ge­mus on ol­nud Pä­ris­pea Va­ba­taht­li­ku Pääs­te­selt­si üles ehi­ta­mi­ne. Kool on mõ­ne ko­ha pealt ül­la­ta­valt sar­na­ne MTÜ­ga. Inim­suh­ted ja toe­tav koos­töö on kõi­ge alus ja edu pant. Ka väi­ke, kuid pü­siv prob­leem su­he­tes mõ­jub na­gu ki­vi­ke mat­ka­saa­pas – lä­heb üha va­lu­sa­maks, ku­ni se­da ei la­hen­da.“

Kui pal­ju on Lok­sa güm­naa­siu­mis õpi­la­si ja õpe­ta­jaid?
„Pe­da­goo­ge on kok­ku 40, täis­ko­ha­ga töö­tab neid vä­hem. Koos muu per­so­na­li­ga on töö­ta­jaid koo­lis kok­ku 60.

Õpi­la­si on 223. Neist on Kuu­sa­lu val­la kü­la­dest prae­gu­se sei­su­ga 55, peaae­gu vee­rand õpi­las­test.

Hiil­geae­ga­del oli Lok­sa lin­na ja val­la õpi­la­si poo­leks. Kui mi­na 2004. aas­tal lõ­pe­ta­sin Lok­sa kesk­koo­li, oli meie koo­lis um­bes 300 õpi­last, li­saks ve­ne koo­li õpi­la­sed. Aas­tal 2010 ees­ti ja ve­ne kool lii­de­ti, ve­ne kool too­di üle meie koo­li­maj­ja.“

Ju­hi­te kaks­keel­set koo­li või kui­das on õi­ge sõ­nas­tus?
„Meil on ees­ti­keel­ne kool, as­jaa­ja­mi­ne on ees­ti kee­les. Ko­gu pe­da­goo­gi­li­ne per­so­nal peab os­ka­ma rii­gi­keelt. Õpe­ta­ja­te rii­gi­kee­le os­kus on pa­ra­ne­nud ja uuel õp­peaas­tal on kõi­gi õpe­ta­ja­te ees­ti kee­le os­kus nõu­tud ta­se­mel.“

Kui­das klas­sid jao­tu­vad õp­pe­kee­le jär­gi?
„Lok­sa koo­lis on um­bes poo­led õpi­las­test mit­te-ees­ti­keel­se ema­kee­le­ga – ve­ne, uk­rai­na, aser­baidžaa­ni ko­du­kee­le­ga.

Me koo­lis on mi­tu eri­ne­vat õp­pe­ka­va. Ees­ti ema­kee­le­ga klas­sid on 1.-12. klass, va­ra­se kee­le­kümb­lu­se klas­sid 1.-4. klass, uuel õp­peaas­tal ka 5. klass. For­maa­dis 40 prot­sen­ti õpet ve­ne- ja 60 prot­sen­ti ees­ti kee­les oli lõp­pe­val õp­peaas­tal 6.-9. klas­sis ning kesk­koo­lis 11. ja 12. klas­sis, järg­mi­sel aas­tal on kesk­koo­lis vaid 12. klas­sis.

Tu­le­val õp­peaas­tal pea­vad 10. klas­si as­tu­jad ar­ves­ta­ma, et õpe toi­mub täie­li­kult ees­ti kee­les. Ve­ne ja muu ko­du­se kee­le­ga õpi­la­sed saa­vad to­hu­tu aju­tree­nin­gu.

Tä­na­vu­sel õp­peaas­tal hak­kas ve­ne­keel­se õp­pe­kee­le­ga 8. klass kee­miat õp­pi­ma ees­ti kee­les. See üle­mi­nek läks pä­ris ras­kelt. Käi­sin 8. klas­si lap­se­va­ne­ma­te koo­so­le­kul, mis oli pin­ge­li­ne ja üs­na emot­sio­naal­ne. Klass oli siis õp­pi­nud kee­miat ees­ti kee­les paar kuud. Me koo­lis ju­ba nä­gi­me edu­sam­me, ko­du­des oli veel pin­ge­li­ne. Sa­mas po­le õp­pe­kee­le tee­ma me koo­lis kõi­ge kee­ru­li­sem. Õpe­ta­jad saa­vad lõi­mi­tud ai­ne- ja kee­le­õp­pe osas täiend­koo­li­tu­si.“

Kui­das on õp­pe­kee­le­ga uuel aas­tal?
„Esi­me­sed ja tei­sed klas­sid kok­ku ei lä­he, jää­vad ees­ti klas­sid ja kee­le­kümb­lusk­las­sid. Ühi­ne ees­ti­keel­ne 1. klass tu­leb kõ­ne al­la siis, kui las­teaiast hak­ka­vad mei­le tu­le­ma üht­sed ees­ti kee­les õp­pi­nud rüh­mad.

Te­gi­me aga ot­su­se, et uuel õp­peaas­tal hak­ka­vad loo­du­s­õpe­tust koos õp­pi­ma nel­jan­dad klas­sid. Pa­ne­me kok­ku 9 ees­ti ja 6 kee­le­kümb­lu­se klas­si õpi­last. Nad on ju­ba koos ol­nud ees­ti­keel­ses loo­dus­rin­gis. Kee­le­kümb­lu­se klas­sist lä­he­vad 3 õpi­last väi­kek­las­si.

Sel­li­ne üm­ber­kor­ral­dus te­ki­tas lap­se­va­ne­ma­tes um­bus­ku. Ole­me nen­de­ga koh­tu­nud, aru­ta­nud ja sel­gi­ta­nud. Ol­les ise lap­se­va­nem, ar­van mõist­vat, miks tao­li­sed muu­da­tu­sed äre­vaks tee­vad. Sa­mas usun, et ehi­tus­kü­si­mus­tes on mõist­lik usal­da­da in­se­ne­ri, ter­vi­se­kü­si­mus­tes mee­di­kut ning pe­da­goo­gi­lis­tes kü­si­mus­tes õpe­ta­jat.

Lok­sa koo­li eri­pä­ra on pal­ju­rah­vu­se­li­sus, olu­li­ne on ku­jun­da­da see meie tu­ge­vu­seks. Osa­len alus­ta­va­te koo­li­juh­ti­de aren­gup­rog­ram­mis, kus on 21 uut koo­li­juh­ti üle Ees­ti. Saa­me tu­ge õp­pe­jõu­du­delt ning va­he­ta­me ko­ge­mu­si kol­lee­gi­de­ga, et kui­das ku­jun­da­da iga­ü­he aren­gut toe­ta­vat õpi­kesk­kon­da ning ka se­da, kui­das lap­se­va­ne­ma­te­le ja õpi­las­te­le kõi­ke se­da sel­gi­ta­da.

Ees­ti­keel­se­le õp­pe­le üle­mi­ne­kut on 30 aas­tat eda­si lü­ka­tud. Kõ­lab küü­ni­li­selt, aga Uk­rai­na sõ­da on pan­nud ühis­kon­nas pal­ju as­ju pai­ka, muu­keel­se­te lap­se­va­ne­ma­te suh­tu­mi­ne on po­si­tiiv­selt muu­tu­nud.“

Lok­sa güm­naa­siu­mi kol­mes kesk­koo­lik­las­sis on tä­na­vu kok­ku 22 õpi­last. Lin­na­pea tea­tas, et ku­ni esi­ta­tak­se kas või üks aval­dus kesk­koo­li, siis güm­naa­siu­mio­sa jääb. Kui pal­ju õpi­la­si tu­leb 10. klas­si uuel õp­peaas­tal?
„Aval­du­si on 10. klas­si esi­ta­tud prae­gu 13. Kui suur tu­leb klass te­ge­li­kult, näe­me sü­gi­sel. Meie hu­vi on, et güm­naa­siu­mis­se vas­tu võe­tav õpi­la­ne suu­dab sel­le edu­kalt lä­bi­da.

Tä­na­vu­si abi­tu­rien­te on 11. Kui kõik 13 soo­vi­jat alus­ta­vad me koo­lis 10. klas­sis, oleks güm­naa­siu­mio­sa kol­mes klas­sis kok­ku 24 õpi­last.

Tu­le­val õp­peaas­tal on meie õp­pe­ka­vas va­lik­kur­su­seid, mi­da pa­ku­vad üli­koo­lid.

Üks uus va­li­kai­ne on koos­töös Pä­ris­pea me­re­pääs­teü­hin­gu­ga väi­ke­lae­va­ju­hi koo­li­tus. Kes sel­le edu­kalt lõ­pe­tab, saab väi­ke­lae­va­ju­hi tun­nis­tu­se. “

Lok­sa güm­naa­sium on amet­li­kult ka Kuu­sa­lu val­la piir­kon­na­kool, bus­sid too­vad nel­jast kan­dist õpi­la­si kü­la­dest ja vii­vad ta­ga­si. Kui­das tee­te koos­tööd Kuu­sa­lu val­la­ga?
„Koos­tööd tee­me pä­ris pal­ju. Eri­ti sa­ge­li suht­le­me val­la juh­ti­va ha­ri­duss­pet­sia­lis­ti Anu Kirs­ma­ni­ga, sest koo­li­bus­si­de lii­nid on üht­lus­ta­tud Kuu­sa­lu val­la koo­li­de­ga. Kui meil on õp­pe­töös üm­ber­kor­ral­du­si ja koo­li­bus­si­de sõi­duae­gu va­ja muu­ta, tu­leb nen­de lii­ku­mi­ne üm­ber kor­ral­da­da. Sa­mu­ti on üm­ber­kor­ral­du­si bus­si­de lii­ku­mi­ses siis, kui te­hak­se õp­pe­töös üm­ber­kor­ral­du­si Kuu­sa­lu val­la koo­li­des.

Tee­me ka si­su­list koos­tööd. Õpi­las­tel on ühi­sed üri­tu­sed, näi­teks et­te­võt­lus­päev ja eri­ne­vad õpi­toad Kuu­sa­lus.

Meie kool kor­ral­dab ka maa­kond­lik­ku ühi­sü­ri­tust – pois­te joo­nis­tus­võist­lust.“

Kas Lok­sa kool on hea kool?
„Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Liit te­gi koos­töös Hel­ge koo­li­ga pro­jek­ti, mil­les uu­ri­ti maa­kon­na 7. ja 9. klas­si­de õpi­las­te vaim­set heao­lu. Meie koo­li 7.a, 9.a ja 9.b olid Har­ju ti­pus. Uu­ri­ti, mil­li­ne on noor­te ene­se­hoid, kur­na­tus, toi­me­tu­lek koo­lis, kes­ken­du­mi­ne, tun­ded, füü­si­li­ne ene­se­tun­ne, suh­ted.

Vii­ma­se PI­SA tes­ti tu­le­mu­sed te­gid mei­le pal­ju rõõ­mu – Lok­sa koo­li õpi­las­te tu­le­mu­sed olid üle Har­ju ja Ees­ti kesk­mi­se. Mi­nu mee­lest on need ilm­sel­ged mär­gid, et meie koo­lis on tub­lid ja töö­kad lap­sed ning heal ta­se­mel kol­lek­tiiv. Meil on vah­vaid õpe­ta­jaid, kel­le­ga te­ha äge­dat koo­li. Sü­gi­seks tu­leb mei­le kolm uut pe­da­goo­gi, li­saks tu­gis­pet­sia­lis­tid. Ees­ti­keel­set lo­go­pee­di veel po­le, aga ot­si­me.”

Ole­te va­ba­taht­lik me­re­pääst­ja, kas on veel ho­bi­sid?
„Me­ren­dus pae­lub kõi­ge roh­kem. Kuu­lun Pä­ris­pea pääs­te­selt­si ju­ha­tus­se, ol­nud selt­si koor­di­naa­tor ja eest­kõ­ne­le­ja ning hak­ka­sin te­ge­le­ma väi­ke­lae­va­juh­ti­de koo­li­ta­mi­se­ga.

Kolm aas­tat ta­ga­si as­tu­sin Kait­se­lii­tu. Pä­rast aja­tee­nis­tust olin re­ser­vis. Kui in­ten­siiv­ne re­ser­vis­tiaeg sai lä­bi, ot­sus­ta­sin, et jät­kan rii­gi­kait­ses­se pa­nus­ta­mist kait­se­liit­la­se­na.“