AUGUS­TE PAU­LUS Keh­rast tä­his­tas 100. sün­ni­päe­va

11
„Mi­nu elu on ol­nud kir­ju, kõi­ke on juh­tu­nud. Aga nüüd olen siin oma kodus nagu los­sis ja olen ra­hul. Mu lap­sed on mi­nust ala­ti lu­gu pi­da­nud ja tu­lid kõik ka mi­nu sün­ni­päe­va­le,“ üt­leb 100aas­ta­ne keh­ra­la­ne AU­GUS­TE PAU­LUS.

„Olen ko­gu aeg ini­mes­te­ga su­hel­nud,“ üt­leb Keh­ras elav Au­gus­te Pau­lus, kes sai 27. ap­ril­lil 100aas­ta­seks.

Se­da, et on ol­nud pi­de­valt rah­va kes­kel ja ak­tiiv­ne te­gut­se­ja, kes on ala­ti kõi­gest osa võt­nud, peab ta oma pi­kaea­li­su­se üheks põh­ju­seks. Sa­mu­ti tah­te­jõu­du: „Iga­su­gu as­ju on elus juh­tu­nud, ol­nud vä­ga kee­ru­li­si ae­gu, aga olen ala­ti väl­ja si­pel­nud.“

Siia­ni elab ja toi­me­tab 30 aas­tat ta­ga­si le­seks jää­nud Au­gus­te Pau­lus Keh­ras Põr­gu­põh­ja lin­na­o­sas oma ma­jas ük­si. Lä­he­da­sed too­vad poest toi­du­kraa­mi ja post­kas­tist aja­le­he ning ai­ta­vad, mil­le­ga va­ja, kuid mit­te roh­kem kui va­ja, et au­väär­ses eas ema pü­siks toi­me­ka­na.
„Pe­sen ise pe­su ja teen süüa. Siin on mi­nu ku­ning­riik,“ lau­sub Au­gus­te Pau­lus ja li­sab, et kuigi ter­vi­se­mu­re­sid on tal ol­nud küll, ei ole ta prae­gu­sel elul mi­da­gi vi­ga.

„Nae­ran ik­ka, et tril­lal­laa-trul­la­laa, mis on pen­sio­nä­ril vi­ga ela­da. Päe­vad lä­he­vad kii­res­ti. Vaa­tan te­le­kat ja loen aja­leh­ti va­hel kel­la kol­me­ni öö­sel. Mul on ka kaks sõb­ran­nat, nen­de­ga ik­ka he­lis­ta­me.“

Au­gus­te Pau­lus on pä­rit Leht­sest, sün­dis 1926. aas­tal, oli oma va­ne­ma­te kol­mest tüt­rest kesk­mi­ne. Õed, üks te­mast kolm aas­tat va­nem ja tei­ne sa­ma pal­ju noo­rem, läk­sid pä­rast Leht­se koo­li Tal­lin­nas­se. Au­gus­te Pau­lus lõ­pe­tas Leht­ses 6. klas­si 1939. aas­tal, see­jä­rel õp­pis 3 aas­tat Ta­pa kesk­koo­lis. Pä­rast 9. klas­si läks ko­ju ta­ga­si, jäi ema­le-isa­le ap­pi ta­lu­töid te­ge­ma.

Sel­lest ajast, na­gu ka ko­gu hi­li­se­mast elust mä­le­tab ta pal­ju. Näi­teks kui ve­ne­la­sed sõ­ja-ajal tää­ki­de­ga nen­de puu­rii­ta­dest mi­da­gi ot­si­sid. Või kuu­li­pil­du­ja­te va­lan­guid, kui ta viis loo­mad ko­dust ee­ma­le met­sa ja neid ve­ne len­nu­ki­telt mär­ga­ti. Ere­dalt on Au­gus­te Pau­lu­sel mee­les see­gi, kui te­da 18aas­ta­se­na kä­su­kor­ras Leht­se val­la­maj­ja ar­ve­a­met­ni­kuks ka­man­da­ti.

„Val­las oli 1200 ma­ja­pi­da­mist, kõi­gi­le tu­li ar­ves­ta­da mak­sud. Töö­ta­sin seal ne­li aas­tat. Siis teh­ti pal­jud ku­la­kuks ja hak­ka­sin mõt­le­ma, kui­das mi­ne­ma saa­da,“ rää­gib ta.

Val­la­töölt lah­ku­mi­ne õn­nes­tus 1948. aas­tal, kui Au­gus­te Pau­lus abiel­lus. Tu­le­va­se abi­kaa­sa­ga oli saa­nud tut­ta­vaks tä­nu töö­le – kui käis kü­la­nõu­ko­gu­des mak­se ko­gu­mas ja pi­di ka öö­sel ra­ha täis kot­ti­de­ga ta­ga­si Leht­ses­se jõud­ma: „Te­ma oli ol­nud sak­sa ar­mees ja is­tu­nud sel­le eest ve­ne van­gis ning pä­rast va­ba­ne­mist küt­tis Ta­pa mõi­sas kat­laid. Ke­da­gi teist pol­nud võt­ta, te­ma tu­li mind saat­ma. Mä­le­tan, et tal oli sõ­du­ri­si­nel sel­jas, si­ne­li põõn ta­gant kat­ki. Ja­lgsi läk­si­me te­ma juur­de Joot­me mõi­sa juur­de, sealt eda­si ho­bu­se­ga Leht­ses­se. Nii see pea­le hak­kas­ki – kui mul oli va­ja, siis ta jäl­le tu­li oma ho­bu­se­ga. Tal oli hea ho­bu­ne, oh ju­mal, kui ta sel­le­ga tu­li, siis ho­bu­ne hüp­pas üle kar­tu­li­kuh­ja­de.“

Leht­sest ko­lis noor­paar esial­gu Aeg­vii­tu, sealt Rak­ver­re ning 1957. aas­tal üh­te tup­pa Keh­ras Ko­se maan­teel. Sel­leks ajaks kas­va­sid pe­res kaks last – 1950. aas­tal sün­di­nud tü­tar ja 1955. aas­tal sün­di­nud poeg. 1966. aas­tal hak­kas abi­kaa­sa Põr­gu­põh­ja ma­ja ehi­ta­ma, seal ko­dus elab Au­gus­te Pau­lus ala­tes 1970nda­te al­gu­sest siia­ni.

Keh­ras töö­tas ta esial­gu raa­ma­tu­pi­da­ja­na, paa­di­lae­nu­ta­ja­na ning rah­va­ma­ja kas­sa­pi­da­ja­na. 1962. aas­tal sai me­heõe kau­du töö­ko­ha Tal­lin­nas­se toot­mis­koon­di­ses­se Lem­bi­tu, kus val­mis­ta­ti pea­mi­selt kü­ba­raid. Esial­gu oli Au­gus­te Pau­lus seal praa­ker, hil­jem meis­ter. Kok­ku töö­tas Lem­bi­tus 30 aas­tat – 1992. aas­ta­ni.

Ala­tes 1970. aas­tast lau­lis Au­gus­te Pau­lus Keh­ra se­ga­koo­ris He­lin, käis koo­ri­ga ka 83aas­ta­se­na 2009. aas­ta lau­lu­peol ning osa­les rah­va­ma­ja lau­luk­lu­bis veel li­gi 90aas­ta­se­na. 2015. aas­ta­ni ehk 89aas­ta­selt käis Au­gus­te Pau­lus ka rah­va­ma­ja mem­me­de võim­le­mis­rin­gis: „Tal­vel roo­ki­sin lu­me eest, hüp­pa­sin kel­gu­le ja läk­sin.“

Äs­ja toi­mu­nud 100. sün­ni­päev tä­his­ta­mi­ne oli Au­gus­te Pau­lu­se sõ­nul na­gu su­gu­las­te kok­ku­tu­lek – ko­hal olid kõik ta lä­he­da­sed. Te­ma tüt­rel Mar­ju Vaht­ra­mäel ja pojal Ri­ho Pau­lu­sel on kok­ku 7 last. Li­saks on Au­gus­te Pau­lus 16kord­ne va­na­va­nae­ma ning ühe­le tüd­ru­ku­tirt­su­le ka va­na­va­na­va­nae­ma.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu vald ja ka ela­ni­kud vaid­lus­ta­sid Lee­gi­ran­na ot­su­se rii­gi­koh­tus