ARVI KAROTAM, asusite enne jõule juhtima Anija valda. Kui palju olete jõudnud end kohaliku eluga kurssi viia?
Anija vallavanem ARVI KAROTAM: „Tublisid inimesi võiks rohkem tunnustada.“
„Praegu on kuues tööpäev ja vallamajast väljapoole veel jõudnud ei ole. (Intervjuu toimus 3. jaanuaril – toim). Sel nädalal kohtusin ja vestlesin vallavalitsuse töötajatega. Rõõm on tõdeda, et enamik töötajaid on pikaajalise kogemusega ja pädevad. Järgmisel nädalal jõuan ka vallamajast väljapoole. Nädalavahetusel ja uue nädala alguses on plaanis kohtumised allasutuste juhtidega ja tutvuda külade esindajatega.
Hakkan tegutsema selle nimel, et vallaelanikega rohkem suhelda ja kommunikatsiooni parandada. Anija valla elanikud peavad saama pöörduda oma küsimustega vallavalitsusse ning tundma, et nende muredega igapäevaselt ka tegeletakse.“
Olete töötanud juhtivatel ametikohtadel nii era- kui avalikus sektoris, kohalikku omavalitsust juhite esmakordselt. Kas vallavanema amet vastab Te ettekujutusele?
„Olen tegelenud 30 aastat eraettevõtete ja riiklike asutuste juhtimisega. Vallavanema töö on samuti inimeste ja protsesside juhtimine ning vaatamata KOVi eripäradele, kehtivad siingi juhtimise üldised põhimõtted.
Anija vallavalitsuses on palju häid spetsialiste. Minu ülesanne on motiveerida kolleege tulemuslikult tegutsema, et igaühel oleks selge arusaam oma vastutusalast ja ülesannetest. Olen kohaliku omavalitsusjuhtide hulgas uus inimene ning mul on visioon, kuidas vallaelanike elu paremaks muuta. Soovin oma ametis võimalikult palju suhelda valla rahvaga, et saada teada elanike soovidest ja ootustest vallamajas pakutavatest teenustest.“
Kandideerisite Anija vallavanemaks, kuna soovisite asuda elama endisesse kodukanti. Lapsepõlve veetsite Raasiku alevikus. Kas Te ei kaalunud Raasiku vallavanemaks kandideerimist?
„Oleksin ebaaus, kui ütleksin, et ei kaalunud seda varianti. Pärast Anija valla arenguplaaniga tutvumist leidsin, et siinne töökeskkond pakub mulle suuremaid väljakutseid. Oma ametis tahan kindlasti teha tihedat koostööd Raasiku, Kuusalu ja Aegviidu vallaga, et kaasa aidata kogu endise kodukandi piirkonna arengule.“
Kas Teil elab siin sugulasi?
„Sugulasi pärast ema surma enam siinkandis ei ole. Tuttavaid on küll, palju endiseid kooliõdesid ja -vendi. Mõned on ka juba õnnitlenud vallavanemaks saamise puhul.“
Kuidas on uue kodu otsingud edenenud ja kas olete end juba valla kodanikuks registreerinud?
„Kuna aasta lõpp läks väga kiireks, siis ei ole uut kodu veel leidnud. See on käesoleva aasta eesmärk. Sissekirjutamine jääb ka selle aastanumbri sisse. Plaan on leida oma perele vallas talukoht. Oleme abikaasaga mõlemad maatööga sina peal. Meie kodu juurde kuulub alati roosiaed ja tulevikus tahaksin tegelda ka turismiettevõtlusega. Kuna mul on kaks täiskasvanud poega, siis võiks see olla koht, kus tulevikus saaksid lapselapsed ringi joosta ja mängida.“
Teie pere iluaianduse harrastuse kohta on internetis mitu artiklit. Kuidas sellise hobi enda jaoks avastasite?
„Kuna kasvasin maal, siis on juba lapsepõlvest peale olnud niiöelda näpud mullas. 10aastaselt teenisin esimese taskuraha suvel Peningi sovhoosis Kehra tüdrukutega kapsapõllul võidu rohides. Selle eest sain osta kooliriideid ja muud vajalikku. Käisin mitmel suvel sovhoosis tööl. Sealt see harrastus külge jäigi.
Arstist abikaasa Ülle on samuti suur aiandushuviline, kes hiljuti lõpetas ka cum laude Räpina aianduskooli. Meil on olnud iluaiad nii Tartus, Pärnus kui Tallinnas elades. Peame end aianduses heaks tiimiks. Tema planeerib ja minu peal on füüsiline töö. Aiandusega käib kaasas hoolsus ja kohustus oma kodu ümbruse eest hoolitseda.
Ka Anija vallas võiks juurutada kodukaunistamise traditsiooni, kus nii majaelanikud kui ka külakogukonnad saaksid kaasa lüüa. Kaunid kodud väärivad tunnustust. Tegelikult arvan, et tegusaid ja tublisid inimesi, kes valla arengusse oma panuse annavad, võiks märksa rohkem tunnustada. Alati ei pea sellega kaasnema rahalist preemiat. Inimestele on tähtis, kui nende panust märgatakse.“
Teie teine hobi on koorilaul ning juhite Eesti Meestelaulu Seltsi. Kas jõuate seda ametit vallavanema töö kõrvalt edasi pidada?
„Meil oli just EMLSi juhatuse koosolek, kus andsin nõusoleku esimehena jätkata. Kahtlemata on valla juhtimine prioriteet ja hobiga tuleb tegeleda töövälisel ajal. Kuna EMLSil on tubli juhatus, siis saan seltsi ürituste korraldamist jagada.
Kontsertide ajad vallavanema tööajaga tavaliselt ei kattu. Vanad laulumehed on rääkinud, et sõjaeelses Eestis olid meestelaulu juhid ka avaliku elu tegelased, sealhulgas vallavanemad ja linnapead. Pärast päevatööd on rõõm minna laulumeeste sekka.
Praegu laulan kõrvuti oma kaksikutest poegadega Eesti Teaduste Akadeemia Meeskooris. Kindlasti saavad ka Anija valla elanikud tulevikus heast mees- ja poistekoori laulust osa.“
Praegu Te ühegi erakonna liige ei ole, kuid 2011. aastal astusite Keskerakonda ja kandideerisite riigikokku. Millal ja miks Te erakonnast lahkusite?
„2011. aastal enne riigikogu valimisi kutsuti mind mitmesse erakonda, kuna tuttavaid on enamikes parteides ja eks ma olin avaliku elu tegelasena neile silma jäänud. Mõtlesin, kas kandideerida. Pidasin perega nõu ja tutvusin kõikide erakondade programmidega. Kuna Keskerakonna oma tundus mulle kõige inimkesksem, siis liitusin ja kandideerisin riigikokku. EMLS on apoliitiline organisatsioon ning hea tava kohaselt ei ole selle juht oma ametis ühegi erakonna liige. Kui otsustasin riigikokku kandideerida, astusin EMLSi esimehe kohalt tagasi. Kuna ma ei osutunud riigikokku valituks, siis valis EMLSi volikogu mind tagasi seltsi juhtima. Pidasin selles ametis olles õigeks ja eetiliseks erakonnast välja astuda.“
Olete töötanud Brüsselis Euroopa Liidu juures. Millised olid seal Te ülesanded ja kuidas rakendate välismaal töötamise kogemust vallajuhina?
„Brüsseli periood oli väga huvitav ja meenutan seda kui ühte väga huvitavat ja õpetlikku etappi oma elus. Kui olin kolm aastat riigikogu alaline esindaja Euroopa Parlamendi juures, korraldasin riigikogu kõikidele komisjonidele õppereisid Brüsselisse koos kohtumistega Euroopa Parlamendi vastavate komisjonidega. Kokku oli liikmesriikide peale suhete arendamiseks miljon eurot. Mul õnnestus sellest 200 000 kasutada riigikogu liikmete ja ametnike koolituseks.
Olen püüdnud oma eelnevates ametites kasutada ära kõiki olemasolevaid võimalusi, et saada raha oma haldusalasse. Püüan seda maksimaalselt rakendada ka Anija vallavanemana. Loodan, et kui 2014. aastal avanevad ELi uued taotlusvoorud, siis õnnestub sealt saada toetusi ka Anija vallale.“
Olete tegelenud aastaid turismiettevõtluse juhtimisega. Milles näete Anija valla peamist potentsiaali turisminduses?
„Suurim potentsiaal on Anija valla loodus ja külakogukondade aktiivsus. Turist, kes tuleb Tallinna pikemaks ajaks, tahab kindlasti nautida puhast õhku ja puutumata loodust. See on Anija vallas olemas, tuleb arendada uusi tooteid ja parandada oskusi külalisi vastu võtta.
Soovin anda oma panuse ka Anija mõisa renoveerimisele. Turismiettevõtjad peaksid panustama meie piirkonna ainulaadsusele. Teiseks on tähtis, et me teeksime oma turismitoodete arendamisel koostööd naabervaldadega. Turustamiskulud on kallid ning mõistlik on kulusid jagada. Positiivne on, et Ida-Harju Koostöökoda tegi kogu piirkonna turismikaardi. Kavatsen toetada Anija valla turismiarenguplaani koostamist.“
