ARVI KAROTAM, aprilli alguses täitus Teil 100 päeva Anija vallavanemana. Kuidas on Teie arvamus Anija vallast selle aja jooksul muutunud?
ARVI KAROTAMI arvates ei ole valla heakorrastamisel esmatähtis raha, vaid töötahe.
„Arvamus on muutunud iga päevaga positiivsemaks. Siin on elukeskkonna paremaks muutmiseks palju väljakutseid ja tegevust jagub aastateks. Pean end eesmärkidele pühendunud inimeseks ning loodan, et jõuan oma ametiajal Anija vallas elavate inimeste heaks midagi sellist ära teha, mida aastaid on oodatud.“
Olete esmakordselt kohaliku omavalitsuse juht. Mis on selle ameti juures teisiti, kui ette kujutasite?
„Olen töötanud mitmetel juhtivatel ametikohtadel. Juhi töö tähendab inimeste ja protsesside juhtimist ning ei ole olulist vahet, kas teha seda eraettevõttes või kohalikus omavalitsuses. Valla juhtimisel on iga tööpäev erinev. Väärtustan kohtumisi inimestega, kuulan nende muresid ja ettepanekuid. Et tekiks vastastikune usaldus, püüan anda kohe tagasisidet. Iga vallaelaniku lahendatud probleem või mure annab energiat uuteks tegudeks.“
Mida peate 100 päeva suurimateks kordaminekuteks?
„Olen saanud meeskonna enam-vähem toimima. Koostöö volikoguga on hea ning prioriteetides oleme kokku leppinud. Pean tähtsaks investeeringuid teedesse, sest korraliku taristu olemasolul tekivad uued investeeringud ja töökohad. Olulised on investeeringud haridus-, kultuuri ja sotsiaalvaldkonda.
Kolmas prioriteet on Anija mõisa arendamine. Mõisa haldava sihtasutuse nõukogu esimehena on mul missioon teha mõisast kultuuri- ja perepuhkuse tempel. Vallarahva kogukonnatunde tugevdamiseks on oluline ühisürituste korraldamine. Kehras tuleb sel aastal jälle jaanituli.“
Mis tundub Teile oma töö juures kõige raskem?
„Palju energiat on kulunud mõtteviiside muutmiseks. Vallavalitsuses on enamik pädevad ja oskustega töötajad. Tähtis on, et nende oskustega kaasneksid ka tulemuslikud teod. Tunnen vastutust elanike ees, kes ootavad uuelt vallavanemalt ettevõtmisi, mis parandaks nende elukvaliteeti. Kuna ma ei ole seotud siinse kogukonna huvigruppidega, vaatan paljudele asjadele eemalseisja pilguga. Unistada tuleb suurelt, siis on oodata ka tulemusi.“
Te ei ole vallavalitsuse töötajaid ja ametnikke seni vahetanud?
„Ei. Ma ei pea vajalikuks vahetada välja inimesi, kellel on kompetents, uuendusmeelsus ja teotahe. Olen seadnud eesmärgi võtta vallavalitsuses otsuseid vastu konsensuslikult ja seda toetab hea meeskonnatöö.
Tuleb tunnistada, et meeskonnas on tugevamaid ja nõrgemaid lülisid. Soovin, et inimesed on valmis uute tegevuste ja uue mõtlemisega kaasa tulema. Esimene aasta näitab, kellega koos edasi minna. Minu põhimõte on, et tööalane lahkuminek toimub väärikalt ning vastastikusel kokkuleppel.“
Mida tähendab „uus mõtlemine“?
„Vallavalitsuse prioriteet on vallaelanike hea teenindamine, mille juurde kuulub korrektne ja avalik suhtlemine. Kipume unustama, et meid peavad üleval maksumaksjad ja neil on õigus nõuda vallavalitsuselt probleemidele lahendusi ning küsimustele õigeaegseid vastuseid. Kohustusi tuleb täita ja lubadusi pidada. Selleks me siin ametis oleme ja vastutame vallaelu arendamise eest.
Inimeste paremaks teenindamiseks kolime mai alguseks vallamajas töötavad valdkondade juhid oma meeskonna lähedusse. Esimesele korrusele tuleb infolett, mille töötaja on külalistele abiks vallamajast saadavate teenuste osutamisel. Vallavanemgi tuleb kolmandalt korruselt teisele, elanikele lähemale.“
Kui palju olete vallaelanikega kohtunud?
„Vallavalitsusel oli kohtumine Alavere elanikega. Kohtusin sotsiaalkeskuses eakatega ning hiljuti Põrgupõhja inimestega. Samuti oli esimene kokkusaamine külade esindajatega ning sel nädalal kortermajade haldajate ja ühistute esindajatega. Olen kohtunud inimestega valla ürituste raames nagu vabariigi aastapäeva tähistamine, raamatu „Kehra lood“ esitlus ja Anija mõisa talgud.
Jätkame ka tulevikus vallavalitsuse kohtumiste korraldamist oma elanikega. Inimeste enda initsiatiiv selleks on igati teretulnud. Kui kutsutakse, siis tulen hea meelega.“
Ametisse asudes rõhutasite turismi tähtsust. Nüüd, kui olete vallaga põhjalikumalt tutvunud, milliseid väljavaateid selles valdkonnas näete?
„ Algatasime Anija valla turismi arengukava koostamise, see valmib juunis. See on osa Kõrvemaa turismi arengukavast ning loomulikult kuulub sinna ka Anija mõisa arendamine. Juba sel aastal saame tehtud pargi hoolduskava.
Oleme alustanud pargi ja mõisa rekonstrueerimiskavade ettevalmistamist. Mõisapargi ja hoonete tulevikuplaanide tegemisse olen kaasanud oma ala parimad asjatundjad: 60aastase kogemusega mõisaarhitekt Fredi Tomps ja Kadrioru pargi direktor Ain Järve. Kogu edasine tegevus sõltub sellest, kas meie soove toetavad lähiajal avanevad Euroopa Liidu fondid.
Pargitalgud näitasid, et paljud kohalikud elanikud on valmis appi tulema ning neile on mõisa tulevik kogukonna keskusena väga tähtis. Kutsun oma valla inimesi üles andma ideid mõisas toimuvate tulevaste tegevuste planeerimisel. Turismiettevõtlus pakub Anija mail piiramatuid võimalusi perekeskseks väikeettevõtluseks. Vaja on pealehakkamist ja julgust, olgu selleks siis mahetooraine tootmine, majutus, toitlustus või seiklus- ja matkarajad.“
Olete võtnud Anija valla heakorra oma südameasjaks. Mida olete selles valdkonnas juba teha jõudnud ja mis on kavas?
„Pean kahjuks tõdema, et üle mitme aastakümne Kehrasse tagasi tulles, hakkas silma palju korrastamata majaümbrusi ja lagunenud hooneid. Kehra kesklinna lagunenud hoonete omanikega võtan juba lähipäevil ühendust ja püüame läbirääkimistega olukorda muuta. Kui ei õnnestu, tuleb rakendada seadustest tulenevaid meetmeid.
Kutsun valla kõiki elanikke üles oma majade ümbrusi korrastama. Soovin, et kodude ja suurte kortermajade ees ja rõdudel oleks rohkem lilleilu.
Tegime kolleegidega esmase heakorraplaani ja hakkame seda ellu viima. Uued lillepotid ja peenrad pakuvad kindlasti rõõmu. Kehra aiandusringile, kelle loomises kaasa lõin, pakume välja teha kevadiste koolituste lõputööna ühe kauni lillepeenra. Arboristilt tellime ekspertiisi pargipuude olukorra hindamiseks, et seejärel vanad ja haiged puud maha võtta.
Kogu valda saab kaunimaks muuta, kui muutuvad inimeste hoiakud. Inimene on oma loomult laisk ja mugav, aga kui näeb, et naaber teeb enda kodu ümbruse ilusaks, siis hakkab ka pingutama. Niimoodi naabrilt naabrile levibki kodukaunistamise kultuur.“
Ametisse asudes oli Teil plaan leida sobiv elukoht Anija vallas. Kuidas on otsingud edenenud?
„Oleme perega seda plaaninud ja teame, mida otsime. Usun, et aasta jooksul leiame midagi sobivat, aga praegu ei ole tahtnud vallajuhtimise kõrvalt endale koduotsinguga kaasnevaid lisamuresid võtta. Kui pühendud vallavanema ametisse, siis kestab töö 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Püüan kohal olla ka nädalavahetustel toimuvatel valla üritustel.“
