
Anija vallavanem ARVI KAROTAM, volikogu kinnitas 9. veebruaril tänavuse eelarve, kuidas olete sellega rahul?
„Lõpptulemusega olen rahul. 2017. aasta vallaeelarve sündis väga põhjaliku töö tulemusena. Alustasime selle koostamist juba hilissuvel ning ma ei liialda, kui ütlen, et vallavalitsuses oli eelarve-teemadel vähemalt kümme nõupidamist – nii põhjalikku finantsanalüüsi pole meil eelarve koostamisel varem olnud.
Tänavune eelarve on pigem konservatiivne ja tulevikku vaatav. Kavandame üksikisiku tulumaksu tõusu 4 protsenti – eelarvesse on tulumaksu planeeritud 4,1 miljonit eurot. Tulude pool kokku on üle 6,4 miljoni euro, eelmisel aastal oli ligi 6,1 miljonit. Loodame, et tegelikud tulud on aasta lõpuks suuremad.
Analüüsisime eelmise aasta kulusid ning et luua eelarves rohkem võimalusi investeeringuteks ja projektide kaasfinantseerimiseks, vähendasime üldvalitsemis- ja majandamiskulusid võrreldes möödunud aastaga 5 protsenti. Kahjuks ei võimaldanud selle aasta eelarve kõikidele meie tublidele töötajatele palgatõusu. Palgafond küll suureneb, kuid seoses miinimumpalga, õpetajate alampalga ja lasteaia õpetajate abide palgatõusuga.“
2016 oli Anija vallale suur investeeringute aasta. Mis on 2017. aasta eelarve peamised märksõnad?
„Eelmiste aasta investeeringute maht oli 3,6 miljonit eurot ehk kuus korda rohkem kui varasematel aastatel. See summa võimaldas investeerida 27 objekti, millest suurim oli Kehra raudteepeatuse parklate ja ühendusteede rajamine, mille kogumaksumus oli 892 000 eurot. Tegime eelnevalt kaks aastat sihikindlat eeltööd, et need investeeringuid ellu viia. 2017 on järgmiste suurte investeeringute ettevalmistamise aasta, see kajastub ka eelarves – kavandatud on raha Kehra tervisekeskuse ja Alavere lasteaia renoveerimise projektidele ning valla tänavavalgustuse uuendamise ehitusprojekti tegemiseks.“
Nii et suuresti on 2017 projekteerimiste aasta?
„Jah, see on võrreldav 2015. aastaga. Tookord planeeritust viisime eelmisel aastal ellu kõik ja veel rohkemgi, kuna suutsime eelarve ja toetuste raha väga efektiivselt kasutada. Eelmisel aastal korraldasime 29 ehitus- ja projekteerimishanget, neist ei vaidlustatud mitte ühtegi ning ühegi objekti puhul ei kasutanud me väljastpoolt tellitud projektijuhtimist. Saime oma kogenud meeskonnaga suurepäraselt hakkama.“
Kui palju on sel aastal kavas investeerida?
„Eelarves on investeeringuteks 600 700 eurot, millest 144 000 eurot taotleme Euroopa Liidu fondidest ja riigilt, 207 000 kavandame oma tuludest ning 250 000 euro ulatuses on kavas kaasata laenuraha.
Üks suurem investeeringuobjekt on Kehra sotsiaalmaja, mille renoveerimiseks kulub 125 900 eurot. Voose rahvamaja saali põranda, Alavere rahvamaja lava ja köögi ning Alavere kooli tütarlaste käsitööklassi renoveerimiseks on kokku planeeritud 50 000 eurot.
Nagu ütlesin, kulub suur osa investeeringutest projekteerimistele. Kehra tervisekeskuse rekonstrueerimise ehitusprojektile on planeeritud 40 600 eurot, tänavavalgustuse uuendamise ehitusprojektile 25 000 eurot. Alavere lasteaia renoveerimise projektile 30 000 eurot, Kehra gümnaasiumi õueala projekteerimiseks 15 000 eurot ning Kehra jäätmejaama eelprojektile ligi 10 000 eurot.
Teedeinvesteeringuteks kulub 261 000 eurot, sellest suuremad on Parila-Salumäe tee – 70 000 eurot ning Pillapalu-Aegviidu tee – 34 000 eurot. Koostöös maanteeametiga rekonstrueerime sel aastal Kehras Keskuse tänava Jägala-Kose maanteest kuni kaubanduskeskusteni, valmib ka kergliiklustee Kooli tänavast kuni Kose maanteeni. Kavas on ka Kooli tänava rekonstrueerimine, milleks on eelarves 42 000 eurot. Kevadel teeme koostöös kogukondadega vallateede uue auditeerimise. Kohalikud inimesed teavad kõige paremini, kui suur on nende teel liiklustihedus ja kui palju on kasusaajaid elanikke. Auditi tulemused on edaspidi aluseks teede investeeringute ja teehoiukava koostamisel. Teede kordategemine on üks tulevaste investeeringute prioriteet, samas nõuab see palju raha – lisaks teekatete uuendamisele tuleb korda teha ka kraavid, truubid ja mahasõidud.“
Mitu aastat loodetud Kehra noortekeskuse esine asfaldiremont jäi eelarvest välja?
„See oli eelarveprojektis sees, kuid volikogu leidis, et praegu peame panustama rahvamajade kordategemisele. Kui hangete tulemusena selgub, et raha jääb üle, võtame noortekeskuse esise platsi asfalteerimise kindlasti veel sel aastal plaani.
Selle aasta eelarvesse ei ole planeeritud ka uute elamuarenduste toetamist. Kui tahame valda uusi elanikke, kes toovad meile oma maksutulu, siis peame ka omalt poolt panustama uute elurajoonide teede ja tänavavalgustuse väljaehitamisse. Loodame, et uute elurajoonide taristu väljaehitamiseks vajalikud summad saame planeerida järgmise aasta eelarvesse.“
Eelarvesse on kavandatud 314 000 eurot ka projektide kaasfinantseerimiseks.
„Jah, kuna meie MTÜd on kirjutanud edukaid projekte ning saanud Leader-programmist toetust, toetab vald neid projekte omaosalusega. Kehra Raudteejaam sai jaamahoone renoveerimiseks ja Vabadussõja muuseumi rajamiseks 80 000 eurot, vald on sinna valmis omaosalusena panustama kuni 181 000 eurot. Voosele ENSV hoone rajamiseks kavandame vallapoolseks omaosaluseks 25 900 eurot, Anija mõisaparki loodusõpperaja rajamise omaosaluseks on ligi 24 000 eurot.“
Eelmisel aastal saite investeeringuteks päris palju abi Euroopa Liidu toetusfondidest. Milleks on tänavu kavas euroabi taotleda?
„Tõsi, oleme olnud päris tublid projektikirjutajad, pole jätnud ühtegi võimalust kasutamata. Ainus suurem eelmisel aastal toetuseta jäänud projekt oli mõeldud Anija mõisa arendamiseks – taotlesime selleks ligi 2 miljonit eurot. Sel kevadel on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusprogrammi teine taotlusvoor, täiendame projekti ja äriplaani ning esitame uue taotluse. Anija mõisast saab mõisakultuuriajastu keskus, mis on väravaks teistele Eestimaa mõisatele.
Ligi 2 miljonit eurot taotleme KIKilt valla tänavavalgustuse uuendamiseks. Kehra sotsiaalmaja renoveerimiseks loodame saada 80 000 eurot toetust regionaalsete investeeringute programmist.“
Ütlesite, et kavas on ka laenu võtta. Mille jaoks?
„Saime eelmisel aastal palju ehitada ka tänu sellele, et meil on võimekus võtta laenu. Sel aastal planeerime laenuraha ennekõike tulevastele suurtele investeeringuobjektidele – tänavavalgustuse, Alavere lasteaia ja Kehra tervisekeskuse ehitusprojekti jaoks.“
Kinnitasite, et üldist palgatõusu eelarvesse kavandatud ei ole. Lasteaiajuhid soovisid, et lisaks õpetajate abidele tõuseksid ka õpetajate palgad.
„Oleme koos volikoguga otsustanud, et lasteaia õpetajate palgatõus sel aastal kindlasti tuleb. Haridusministeerium on planeerinud omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgatõusuks 4 miljonit eurot, ootame selle jaotamise aluseid. Kevadeks peaks olema teada, kui palju riik panustab ja kui palju tuleb meil endal juurde panna. Usun, et volikogu otsustab lasteaiaõpetajate palgatõusu veel enne suve.“
Kas eelarvet on mõjutanud see, et sügisel on liitumine Aegviiduga?
„Aasta lõpuni töötame Aegviiduga eraldi eelarvetega, ühine eelarve tuleb alates 1. jaanuarist 2018. Pikaajaliste investeeringute kavas oleme arvestanud ühinemisega kaasneva toetusega. Arvan, et ühinemistoetust võiksime tuleval aastal kasutada nii tänavavalgustuse uuendamiseks kui tervisekeskuse rekonstrueerimiseks. See oleks õiglane otsus, sest need mõlemad investeeringud on ju kõigi vallaelanike jaoks.“