Aru­kü­las esit­le­ti LIIA KOT­KA­SE jõu­lu­näi­den­di­te ko­gu­mik­ku koos eten­du­se­ga

Pü­ha­päe­val, 8. det­semb­ril eten­dus Aru­kü­la rah­va­ma­ja par­ke­ti­saa­lis jõu­lu­näi­dend „Pä­ka­pik­ku­de as­kel­da­mi­sed“. Te­ge­la­si ke­has­ta­sid Aru­kü­la las­teaia en­di­sed lap­se­va­ne­mad. Pub­li­kus vaa­tas tük­ki ka näi­te­män­gu au­tor – li­gi 35 aas­tat Aru­kü­la las­teaias töö­ta­nud en­di­ne õpe­ta­ja Liia Kot­kas. Ta kir­ju­tas „Pä­ka­pik­ku­de as­kel­da­mi­sed“ las­teaia sõi­me­rüh­ma jõu­lu­peoks roh­kem kui 20 aas­tat ta­ga­si. Nüüd on see koos Liia Kot­ka­se teis­te jõu­lu­näi­den­di­te­ga raa­ma­tus, mis kan­nab ni­me „Rut­tu, rut­tu – jõu­lud ko­he käes!“

Esi­me­se näi­den­di kir­ju­tas Liia Kot­kas 1999. aas­ta jõu­lu­deks enda sõi­me­rüh­ma­le, kus käis ka te­ma lap­se­laps Mar­tin Möl­lits.

„Is­tu­sin mi­tu päe­va las­te­­raama­tu­ko­gus ning lae­nu­ta­sin suu­re vir­na raa­ma­tuid ka ko­ju. Lap­pa­sin neid, kir­ju­ta­sin väl­ja to­re­daid mõt­teid,“ üt­les ta.

Esi­me­se näi­den­di „Pä­ka­pik­ku­de jõu­lu­päev“ te­ge­vus toi­mus pä­ka­pik­ku­de ko­dus, te­ge­la­sed olid­ki pä­ka­pi­kud. Neid män­gi­sid Liia Kot­ka­se sõi­me­las­te­le jõu­lu­peol viie lap­se emad.

Edas­pi­di kir­ju­tas õpe­ta­ja igaks jõu­luks uue näi­den­di: „Hak­ka­sin ju­ba sü­gi­se­sel koo­so­le­kul va­ne­ma­telt kü­si­ma, kas kee­gi ta­hab näi­den­dis kaa­sa te­ha. Ku­na­gi ei juh­tu­nud, et kee­gi po­leks taht­nud. Sel­le jär­gi, kui pal­ju oli soo­vi­jaid, hak­ka­sin kir­ju­ta­ma, tead­sin, mi­tu te­ge­last peab ole­ma.“

Näi­den­di kir­ju­ta­mi­seks ku­lus um­bes nä­dal, isa­de­päe­va pai­ku ja­gas õpe­ta­ja osa­täit­ja­te­le teks­tid: „Va­hel juh­tus, et mõ­ni ei saa­nud siis­ki tul­la. Kord üt­le­sin vii­ma­se­na lap­se­le las­teae­da jä­re­le tul­nud lap­se­va­ne­ma­le, et nüüd ei jää muud üle, kui te­ma peab puu­du­vat osa­täit­jat män­gi­ma. Ta oli ko­he nõus, üt­les, et viib lap­se ko­ju ja tu­leb proo­vi. Proo­vi­deks ku­lus ta­va­li­selt viis-kuus õh­tut. Aja­pik­ku sai­me ka isa­sid kam­pa. Mõ­ni­gi üt­les proo­vi­des, et oli tal tar­vis nõus ol­la, aga kui esi­ne­mi­ne möö­das, olid kõik vä­ga õn­ne­li­kud. Eten­du­se muu­si­ka­li­se osa ajal meie las­te­ga laul­si­me ja tant­si­si­me. Kos­tüü­mid te­gi las­teaias Ene Hert.“

Liia Kot­kas kir­ju­tas jõu­lu­näi­den­deid ja va­ne­mad män­gi­sid neid jär­jest 20 aas­tat – vii­ma­ne kord 2018. aas­ta jõu­lu­de ajal, sest 2019. aas­tal jäi ta pen­sio­ni­le. Sa­mal aas­tal trük­kis ta kol­leeg näi­den­did ar­vu­tis­se ning need las­ti koos fo­to­de­ga trü­ki­ko­jas kok­ku köi­ta. Köi­de­tud näi­den­di­raa­ma­tuid oli 7 ek­semp­la­ri, üks jäi au­to­ri­le, üks las­teae­da, üle­jää­nud kin­kis ära. Kui ta mai­nis se­da Mi­xi Kir­jas­tu­se oma­ni­ku­le Kuu­no Ka­sa­ku­le, ar­vas kir­jas­ta­ja, et jõu­lu­näi­den­did võiks aval­da­da pä­ris raa­ma­tu­na.

„Va­he­peal ju­ba unus­ta­sin sel­le, aga tä­na­vu su­vel he­lis­tas Kuu­no, et tee­me ära,“ sõ­nas Liia Kot­kas.

Raa­ma­tus on aja­li­ses jär­je­kor­ras kõik te­ma 20 jõu­lu­näi­den­dit: „Need on liht­sad ja lap­se­li­kud väi­ke­las­te­le kir­ju­ta­tud lood. Mit­te õud­sa­te te­ge­las­te­ga, na­gu prae­gu on moes, vaid nun­nud, kui­gi on ka vei­di põ­ne­vust.“

Te­ma jõu­lu­näi­den­di­te te­ge­la­sed on sa­ge­li pä­ka­pi­kud ja met­sa­loo­mad, kuid ka ini­me­sed. Ühes näi­den­dis on ena­mas­ti 5-8 te­ge­last.

Idee tuua üks näi­dend raa­ma­tue­sit­lu­sel la­va­le pak­kus väl­ja Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas. Te­ma lei­dis 2001. aas­tal kir­ju­ta­tud „Pä­ka­pik­ku­de as­kel­da­mis­tes­se“ ka osa­täit­jad. Need on Aru­kü­la las­teaia en­di­sed lap­se­va­ne­mad Ing­rid Tei­no, Ai­ra Jõõts, He­li­na Müü­ri­sepp ja Sir­li Leok. Sir­li Leok on ka las­teaia prae­gu­ne lap­se­va­nem, te­ma nel­ja­ne poeg Ra­nel Leok te­gi sa­mu­ti eten­du­ses kaa­sa. Veel män­gis sel­les 1. klas­si õpi­la­ne Ron­ja Tamm. Muu­si­ka­li­sed va­he­pa­lad esi­tas hu­vi­ala­kes­ku­se Pää­su­lind or­kes­ter, ju­ha­tas Ju­han Trump.

Osa­li­sed te­gid rah­va­ma­jas proo­ve kuu ae­ga igal tei­si­päe­val. Ing­rid Tei­no, kes nüüd töö­tab ise Aru­kü­la las­teaias, sai Liia Kot­ka­se jõu­lu­näi­den­di­tes kaa­sa te­ha ka oma kol­me lap­se sõi­me­rüh­ma ajal. Ta kii­tis, et näi­den­did liit­sid lap­se­va­ne­maid. Pä­rast Liia Kot­ka­se töölt lah­ku­mist kat­kes Aru­kü­la las­teaias lap­se­va­ne­ma­te jõu­lu­eten­dus­te tra­dit­sioon. Ing­rid Tei­no ar­vas, et nüüd, kui en­di­se õpe­ta­ja jõu­lu­näi­den­did on raa­ma­tu­na il­mu­nud, võiks neid ha­ka­ta las­teaias uues­ti män­gi­ma.