Avalikustamine toimub 18. jaanuarist 30. aprillini 2010, teade ilmus 18. jaanuaril Ametlikes Teadaannetes.
Ehkki Ametlikes Teadaannetes oli kirjas, et kaitse-eeskirja eelnõuga saab tutvuda ka Kadrina, Vihula ja Kuusalu vallavalitsustes ning Loksa linnavalitsuses, ei olnud tekst ega seletuskiri eelmise nädala seisuga sinna jõudnud. Küll aga viidi 18. jaanuaril omavalitsustesse Lahemaa rahvuspargi tsoneeringute uued kaardid. Lahemaa uut kaitse-eeskirja hakati välja töötama 2004. aastal.
Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp ütles, et märkas avalikustamise kuulutust Ametlikes Teadaannetes möödunud neljapäeval, 21. jaanuaril. Esmasel tutvumisel eelnõuga hakkas silma – sihtkaitsevööndite alla jäävat pinda on rahvuspargis suurendatud. Seni oli Lahemaal 22 sihtkaitsevööndit, uue eeskirja järgi tuleks 44. Omavalitsustele on see muutus oluline, sest sihtkaitsealade eest maamaksu ei võeta, täieliku maamaksuvabastuse alla kuuluvad ka reservaadid. Kuna Lahemaal tervikuna on maamaks 50 protsenti maa maksustamise hinnast, on jäänud omavalitsustel seetõttu saamata sadu tuhandeid kroone ning sihtkaitsealade suurenemisega kasvab summa veelgi, kommenteeris ta: „See on järjekordne löök omavalitsuste eelarveliste laekumiste pihta.”
Kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teates on öeldud, et juhul, kui väljapaneku jooksul ei esitata soovi avaliku arutelu korraldamiseks, viiakse kaitse-eeskirja arutelu läbi kirjalikult.
Eelnõuga saab tutvuda Lahemaa rahvuspargi veebilehel internetis aadressil www.lahemaa.ee. Seal on ka seletuskiri, mille alguses on märgitud, et kirjalikke seisukohti ja ettepanekuid kaitse-eeskirja eelnõule palutakse võimalusel edastada keskkonnaameti Rakvere kontorisse hiljemalt 15. veebruariks.
Vallavalitsused plaanivad koostööd
Kuusalu ja Vihula valla maaspetsialistid arutasid kaitse-eeskirja eelnõu teemat sel esmaspäeval, 25. jaanuaril telefonivestluses.
Vihula uus vallavanem Rene Treial kommenteeris Sõnumitoojale, esmaspäeva hommikul leidsid Vihula valla ametnikud, et tuleks võtta ühendust Kuusalu vallavalitsusega ning teha ettepanek koostada ühine platvorm: „Muidu võib jääda meie hääl nõrgaks. Kui anname oma seisukohtadest teada ühiselt ning näiteks volikogude tasandil, võetaks seda rohkem kuulda.”
Rene Treial tõdes, et ta pole veel jõudnud kaitse-eeskirja eelnõuga põhjalikult tutvuda, kuid peamine teema, mis rahvuspargis muret teeb, on asjaolu, et ehituste ja detailplaneeringute kohta on kaitseala valitsejal õigus öelda „ei sobi”. Kuid piirangud peaksid olema selgelt mõõdetavates kriteeriumites ja kontrollitavad. Teine suur küsimustering puudutab tema hinnangul Lahemaa rahvuspargi metsade majandamist – kitsendustega on mindud nii kaugele, et metsaomanikul on raske koristada tuulemurdu jms.
Kuusalu vallavalitsuse liige Madis Praks kuulis eelnõu avalikustamisest Sõnumitoojalt ning märkis, et juba on alustatud valet pidi – kõigepealt oleks tulnud avalikustamisest avaldada kuulutused, saata kõigile maaomanikele ja omavalitsustele teated ning kirjalikud tekstid ja alles seejärel määrata algus ning lõppkuupäev.
Ta rääkis, et osales kaitse-eeskirja uue projekti väljatöötamises Vihula vallavanemana, käis umbes neljal koosolekul: „Ma pole viimase variandiga tutvunud, kuid üks suur probleem oli, kas Lahemaa küladesse lubatakse veel ehitada või loetakse, et need on valmis ja uusi elamuid ei tule. Soovitan maaomanikel hoolega lugeda, kas lubatakse ehitada ka looduslikule rohumaale või kas üldse on võimalik ehitada. Kaitse-eeskiri on väga tõsine dokument, määrab suuresti ära Vihula ja Kuusalu valla elu ning arengu. Kaitse-eeskirjaga lepitakse edasise osas kokku pikaks ajaks. Kuusalu vallast kuulub Lahemaa rahvusparki ligi kolmandik.”
Ka Lahemaa Maa- ja Metsaomanike Seltsi juht, Kuusalu vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras ei olnud eelnõu avalikustamisest veel kuulnud ning sõnas, et ei oska enne kommenteerida ega edasise tegevuse kohta arvata, kui pole näinud, mis on eelnõus kirjas: „Võib-olla on nii hea, et polegi selle kohta midagi öelda.”
Rahvakoosolekud igasse külasse
Lahemaa Maa- ja Metsaomanike Seltsi juhatuse liige Ennu Tšernjavski oli kaitse-eeskirja avalikustamisest teadlik, üks tema tuttav maaomanik oli saanud keskkonnaametilt selle kohta kirja: „Mul pole külas internetiühendust, seepärast ei ole võimalik internetis eelnõuga tutvuda. Osalesin seltsi esindajana kaitse-eeskirja uue eelnõu kohta korraldatud neljal koosolekul, kus arutati valdkondade kaupa, mida dokumenti panna. Soovisime, et kõrvale pandaks ka kaitsekorralduskava selle kohta, kuidas kavatsetakse väärtusi säilitada ja kuidas seda rahastatakse, aga selgust ei saanud.”
Ennu Tšernjavski kinnitas, et kindlasti tuleks eelnõu avalikustamise ajal korraldada selgitavaid rahvakoosolekuid ning need peaksid toimuma Lahemaa igas külas: „Olen aru saanud, et näiteks Vanakülas tohib uue projekti järgi ehitada ainult õueaiamaale, kuigi ümberringi on hektarite viisi maad. Selline kobaratena elamute lubamine pole minu meelest õige lähenemine. Külade kaupa tehtavad koosolekud on paremad, seal saab igaüks küsida konkreetselt enda maa ja oma küla kohta, suure kvoorumiga koosolekutel ei saa inimesed konkreetselt neid puudutavale täpseid vastuseid.”
Saadetakse välja 4500 kirja
Keskkonnaameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Timo Kark rääkis, et Lahemaal on maaomanikke veidi üle 4500, neile kõigile saadetakse uue kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta kirjalik teade. Kirju regist-reeritakse, prinditakse, neid pannakse ümbrikesse, kantakse peale aadresse ja viiakse posti.
„Kõik see võtab aega. Eesti Posti kontor ei saa päevas vastu võtta üle kahesaja tähitud kirja, sest ei jõua registreerida, ka seetõttu saavad maaomanikud kirjad kätte eri aegadel.”
Selle kohta, et kirjalikke seisukohti palutakse 15. veebruariks, selgitas ta, tähtaeg on pandud selleks, et jõuaks kõigile õigeaegselt vastata. Kindlasti vastatakse ka hiljem saabunud kirjadele, nõue on, et vastused saadetaks veel kahe nädala jooksul pärast avalikustamise lõppemist.
Maamaksu võimaliku vähenemise kohta märkis ta, et tuleb välja arvutatada, kui palju vallad maamaksust ilma jäävad, seda kajastatakse seletuskirjas: „Olen aru saanud, et riik kompenseerib omavalitsustele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu vastavalt seadusele.”
