
„Lõpuks ometi!“ rõõmustas Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas, kui selgus, et Jõelähtme rahvamaja juhataja Merike Kahu oli nõus hakkama lavastajaks ja üleskutse peale tulid näiteringi neli naist. Nii saigi uue näitetrupi nimeks Lõpuks Ometi.
Aruküla kultuurijuhi teine soov oli, et kindlasti tuleb lavastada koguperetükk, sest täiskasvanute etendusi on palju.
Lavastaja Merike Kahu oli valmis vaadanud mitu koguperetükki, nelja näitlejaga sai lavastada Andrus Kivirähki näidendi „Hiired pööningul“.
Proovid algasid kevadel ja esietendus oli Aruküla rahvamajas pühapäeva, 21. juuli keskpäeval.
Nii lavastaja kui ka näitlejad rõõmustasid, et rahvast tuli esietendusele päris palju, koos lastega oli vaatajaid sadakond.
Lõpuks Ometi trupi pooled näitlejad on Raasiku vallast, üks Rae ja üks Jõelähtme vallast.
Musta Hiirt mängib Lille Vaga Kulli külast, Tõuku Kairit Johanson Arukülast. Nahkhiire rollis on Kristina Lehe Jõelähtme vallast Kostiverest ja valge hiir Nunnu Terje Tugevus Rae vallast Jürist. Lapse lindilt kõlavad laused ütleb 10aastane Annaliisa Vaga. Heli ja valgustuse ees hoolitses Ailen Pilt Jõelähtme vallast.
Näidend räägib sõprusest, unistamisest, hirmudest, kadedusest, andestamisest.
Garina Toomingas: „Oli uskumatult tore, õpetlik ja lustakas etendus.“
Lavastaja Merike Kahu jutustas, et kostüümid tegid või soetasid näitlejad ise, tema andis veidi nõu, mida võiks seejuures kasutada.
„Lavakujundus on minimaalne, ma olengi sellise valiku pooldaja. Musta Hiire uru tegime telgist, Tõugu sauna ehitasime toolidest. Raasiku rahvamaja endine juhataja Helle Vaga kommenteeris pärast, et selline lavakujundus talle väga meeldis, oli eriline. Teeme Neeme näitetrupiga, mida nimetame ka Väike Tantsuteater Meri, juba 11 aastat näidendit „Bremeni linna moosekandid“ täiesti ilma lavakujunduseta,“ rääkis Merike Kahu, sõnalis-tantsuliste etendustega paarkümmend aastat tagasi kuulsust kogunud trupi Neeme Nokia asutaja ja juhendaja.
Ta lisas, et Garina Toomingas kutsus teda juba paar aastat tagasi Arukülla uut näitetruppi juhendama, siis ei saanud, ent nüüd tekkis võimalus ja andis nõusoleku.
„Näitlejad olid tublid ja positiivsed. Peamine, et on tahtmine ja lust mängida,“ tunnustas lavastaja.
Lille Vaga: „Üle kolmekümne aasta tagasi mängisin Haapsalu lastetrupis, nüüd mõjus kõik uuena. Rollid jaotusid selle järgi, kuidas sattusime järjest näidendit läbi lugema, ja nii ongi õige. Musta Hiire kostüümi jaoks sai internetist tellida saba, piparkoogi ja sardelli õmbles kolleeg.“
Kairit Johanson lausus, et tema tellis liblika tiivad samuti e-poest: „Tõugu kere tegin vanast magamiskotist. Läksin näitetruppi, et saada vaheldust. Teisipäeva õhtud kujunesid pärast tööpäeva pikaks, kuid proovid olid vahvad. Lavastaja on nõudlik, aga väga mõistlik. Tuttavad kiitsid pärast esietendust, et väga tore tükk.“
Järgmine etendus on kavas Aruküla perepäeval, 25. augustil, siis plaanitakse mängida vabaõhulaval.





