
Kuusalu valla kriisivalmiduse koordinaator RIHTI VÄINSAR, maikuu lõpus korraldasite Kolgaküla rahvamajas infoõhtu kriisivalmidusest külades „Üheskoos tugevam kogukond“, kuhu kutsusite külavanemaid ja külade aktiivseid inimesi. Seal ja ka infoõhtust tehtud leheloos ütlesite, et ootate kontakte neilt, kes on huvitatud kogukonna kriisideks ettevalmistamisest ja nõus olema kohapealse kontaktisiku rollis. Kui paljud on endast teada andnud?
„Paraku ei ole keegi teatanud, et on valmis olema oma kogukonnas kriisivaldkonna kontaktisik. Jagasime Kolgaküla infoõhtul käsitletud teemadest memo valla külavanemate ja vabaühenduste meililistis, lisasime ka võimaliku variandi kriisiplaani koostamiseks, et mida tähele panna, kui kokku tullakse ja hakatakse kriisiplaani ja teemasid koondama.
Minu ülesannete hulka kuulub alates jaanuarist lisaks Kuusalu vallavolikogu sekretäri tööülesannetele korraldada kriisireguleerimise alaseid tegevusi vallas ning kriisiplaani koostamist.
Kutsume endiselt üles külades aktiivseid inimesi mõtlema ka oma kogukonna kriisiplaani koostamisele, eestvedaja ei pea tingimata olema külavanem. Kriisiplaani võib teha ka väiksemale külaosale, eriti, kui külad on suured. Kel huvi, võtke ühendust, saame soovi korral aidata, kutsuda päästeameti spetsialiste selgitusi jagama ja nõu andma. Palume infot kontaktisikute kohta ka selleks, et teada, kellega võtta vajadusel ühendust, kui tekib kriisiolukord.“
Infoõhtul kerkis küsimus, et küla kriisiplaani koostamiseks oleks vaja teada, mis on Kuusalu valla kriisiplaanis. Päästeameti ennetusbüroo spetsialist vastas siis, et kriisivalmidusse tuleb panustada nii omavalitsusel kui ka kogukondadel, see on otsekui kahesuunaline liiklus – vallal on vaja infot, kuidas kogukondi toetada, ja kogukonnal, kuidas vald saab aidata.
„Jah, valla kriisiplaan peab olema laiem. Riigi seisukoht on, et inimesel tuleb kriisi korral esimesed seitse päeva ise hakkama saada. See on aeg, mis riigi institutsioonidel ja ka koostöös vallavalitustega kulub abistavate tegevuste ettevalmistamisele.
Külades kohapeal on oluline, et kogukond suhtleks omavahel ning teaks, keda ja kuidas oleks vaja aidata, kui näiteks on pikem elektrikatkestus või mõni muu keeruline olukord.
Suur palve on, et inimesed mõtleksid läbi, mis on neil sellisteks olukordadeks praegu varutud või saab varuda ja kuidas võiks valmistuda. Samuti tuleks läbi mõelda, millised on kohapealsed kitsaskohad ja kuidas saaks vald nende lahendamisele kaasa aidata. Seda infot on tarvis valla kriisiplaani koostamiseks, me ei oska selles vajalikke tegevusi kajastada, kui ei tea, kus on midagi vaja.
Siin ongi tekkinud nii-öelda tõrge valla ja külade ootuste vahel. Kriisiplaanide koostamine on jäänud ootuste taha seisma. Seetõttu saigi korraldatud infoõhtu, et selgitada ja kutsuda üles tegutsema.
Ei taha kedagi survestada, vaid leida inimesed, keda see teema huvitab, nad saaksid ja tahaksid hakata oma külas tegutsema. Kriisiplaani koostamiseks leiab lisainfot valla kodulehelt, seal on ka minu kontaktid.“
Suvel on külades rahvast rohkem, ka suvitajad. Infoõhtul oli juttu sellestki, et oluline oleks teada kõiki inimesi, kes kohapeal elavad, ei piisa rahvastikuregistri andmebaasist.
„Nüüd suvel võikski ette võtta selle, et teha selgeks, kes tegelikult taludes elavad, sissekirjutus seda ei näita. Küsida, kas ollakse ainult nädalavahetustel või jäädakse ka talvekuudeks.
Nagu Tammistu külavanem Marti Hääl infoõhtul ütles, tähtis on teada, kes sinu külas on, jalutada, ennast tutvustada, suhelda inimestega ja uurida, kuidas on lood kriisivalmidusega – et teada, keda kriisiolukorras kindlasti aidata, kelleni viia infot ja käia uurimas, kuidas seal saadakse hakkama.
Aastaid tagasi läks hästi käima naabrivalve aktsioon, siis aktiveeruti külades. Samas kriisiga seoses arvatakse kahjuks, et see neid ei puuduta.
Maal külades on üha enam nii-öelda linnastunud või linnast tulnud inimesi, kel puudub kogemus hakkama saamiseks, kui pole elektrit. Majad on ehitatud elektri- või maaküttele. Aga peab mõtlema, mida siis teha, kui elektrit ei ole pikemat aega – kas oleks võimalik soetada generaator, teha vastavad ühendused. Olemas võiks olla puuküttel tagavarapliit või kamin.
Kui neid pole ega ole võimalik juurde teha, siis vaadata, kas elektrikatkestuse või kriisi korral saaks abi naabritelt, kellel on ahi ja pliit, et olla soojas ja teha süüa.“
Seoses kriisidega on hakatud rääkima kerksuskeskustest, mis need on?
„See sõna on uus ja tekitanud mulje, otsekui tähendaks erilist keskust kusagil suures asulas.
Kerksuskeskusena mõeldakse hoopis olemasolevat hoonet, mille osas on grupp inimesi kokku leppinud, et kriisikorral on võimalik vajadusel koguneda sinna. Need on pelgupaigad, kus on ahjuküte ja hea, kui ka kaev veevõtuks ning generaator, et telefone ja arvuteid laadida. Kerksuskeskus võib olla isegi naabrimehe saun.
Ka seetõttu ootan kontaktisikute infot, et edaspidi nende kaudu teada saada, kus on piirkonna kerksuskeskused. Kui meid tababki elektrikatkestuste laine ning puudub ka võimalus elektrooniliselt infot jagada, siis oleks teada, kuhu saab sõita infot andma.
Kogukonnad võiksid koos arutada erinevaid olukordi. Kui suvel on pikk elektrikatkestus, on olukord täiesti teine, kui südatalvel ägeda tormi ja lumesaju ajal. Siis kulub hoopis pikem aeg, millal kohalike kerksuskeskusteni jõutakse infot andma.
Põhisõnum oligi nii infoõhtul kui ka on minul ja päästeametil jätkuvalt, et kõige olulisem on säilitada kriisi korral rahu, tegutseda läbimõeldult, koostada selleks kokkulepitud plaan ehk kriisiplaan. Hakkama tuleb ise saada, kuni teieni jõutakse kaugemalt.“
Teistsugune olukord on asulates, kus elatakse kortermajades. Kolgaküla infoõhtul oli põhirõhk küladel.
„Kortermajades on palju inimesi koos suhteliselt kitsal pinnal. Sügisel on plaanis teha infoõhtu Kuusalu valla kortermajade ühistutele, et kuidas ka korrusmajade elanikega koos valmistuda võimalikeks kriisijuhtumiteks.
Kuigi Kolgas ja Kuusalus köetakse kortereid keskküttega, on ühisveevärk ja -kanalisatsioon, ei piisa sellest, et Kuusalu Soojuse katlamajades ja pumbajaamades on generaatorid, toodetakse sooja ja pumbatakse vett. Peab ka vaatama, kas majades kohapeal on pumbad selleks, et soe vesi, joogivesi ja ka reovesi edasi liiguksid. Kortermajadesse on selleks samuti vaja generaatoreid, vajadusel ehitada nende jaoks ümber keldreid. Ühistutel tuleb hakata selle jaoks raha koguma.“
Kas on fonde, kust saaks kriisivalmiduse tagamiseks taotleda toetust?
„Just oli kodanikuühiskonna innovatsioonifondi järjekordne taotlusvoor, mis oli suunatud kogukondadele, et korraldada kriisikoosolekuid. Infot taotlusvoorust jagati valla külavanemate ja MTÜde listis. Toetuse abil oleks saanud korraldada kas või külapeo, kus rääkida ka kriisivalmidusest. Taotlusi vahendavad omavalitsused, meie vallast ühtegi taotlust ei tulnud.
Käimas on ka päästeameti taotlusvoorud korteriühistutele. Jälgige reklaami, lähiajal kuulutatakse välja uus voor. Saab taotleda toetust evakuatsioonipinna ja generaatoriga ühendamise võimekuse tagamiseks. Me saame vallamajast jagada infot, aga taotlusprojekt tuleb ühistutel endil koostada, sest nemad peavad selle lõpuks ellu viima.“
Mis on siis valla kriisiplaanis, kui külades ja kortermajades tuleb endil tagada hakkamasaamine kriisi korral?
„Hajaasustuses tuleb ise toime tulla kuni nädal aega. Ka kortermajade puhul peaks selgeks tegema, mida saab ise ära teha. Kui WCs ummistab või veetoru katki, siis ei helistata ju vallamajja, vaid kutsutakse tühjendaja või toruparandaja, suurema tõrke korral suheldakse vee-ettevõttega. Kui sealt enam ei saa aidata, siis pöördutakse edasi vallavalitsuse poole.
Kindlasti peaksid ka kortermajadel olema oma kerksuskeskused või ettevalmistatud pind, kuhu vajadusel koguneda.
Elektrikatkestuste korral on vallamaja töötajate esmane tähelepanu, kuidas tagada valla teenuste jätkumine – kas ja kuidas töötavad koolid ja lasteaiad, tervishoiuasutused, toimivad sotsiaalteenused.
Kõik oleneb kriisi ulatusest ja raskusest. Kui tuul puhub elu- või kontorihoonel katuse pealt, on tekkinud mingi muu eluohtlik olukord, siis tuleb appi päästeamet, kutsutakse kokku valla kriisikomisjon.“
Küsitud on ka seda, miks peavad elutähtsate teenuste tagamise kriisiplaani tegema praegu vaid need omavalitsused, kus on elanikke üle 10 000.
„Seoses eurodirektiiviga see piir nüüd muutub, koostamisel on hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis paneb kriisiplaani koostamise kohustuse kõigile omavalitsustele. Samas tähendab see, et ka kõik pisemadki vee-ettevõtted ja vee-MTÜd muutuvad elutähtsate teenuste pakkujateks koos sellega kaasnevate nõuetega. Tagada tuleb elutähtsate teenuste toimepidevus ja takistamatu kasutamine.
Seadus liigub praegu kooskõlastusringil, iseasi on, millal see riigikogus vastu võetakse ja rakendub.
Selles seaduses sätestatakse täpselt, milline peab olema omavalitsuse kriisiplaan, mida peab sisalda. Seni on valdade kriisiplaane koostatud enda nägemuse järgi.
Me Kuusalu vallas tahame olla kriisiplaani vormi väljatöötamisel võimalikult palju juures. Kuusalu vald osaleb riigikantselei loodavas kohalike omavalitsuste riskianalüüside koostamiseks arendatava veebipõhise tööriista väljatöötamises. Olen projekti kaasatud alates tänavu märtsist. Arendamine ja arenduste katsetamine käib etapiti, uusi arendusi lisandub iga kahe nädala tagant. Testin riigi riskijuhtimise ja kriisivalmisoleku platvormi, sisestan infot Kuusalu valla põhjal.“
Kes on Kuuslu vallas kontaktisik, kellele helistada kriisi korral?
„Alates jaanuarist korraldan mina Kuusalu vallas kriisireguleerimise alaseid tegevusi ja valla hädaolukorra lahendamise plaani koostamist. Kui uus seadus jõustub, annab see omavalitsustes töömahu eraldi töökohale.
Olen varem töötanud häirekeskuses, kriisiteema kõnetab mind endiselt. Aasta alguses käisin kriisikommunikatsiooni koolitusel, päästeameti korraldatud õppustele on vallavanem mind kaasa võtnud.
Vallamajast saame aidata, kui kohapeal endil pole võimalik kriisiolukorras hakkama saada. Kuid ei saa oodata, et tullakse, antakse, viiakse, esmalt peab tagama võimaluse end ise aidata, sest valla abi pole võimalik paljudesse kohtadesse korraga anda. Korraldage mõttetalgud, mõelge läbi, kuidas saate keerulises olukorras hakkama. Ka seda, kus asuvad salvkaevud ja kus on allikad joogivee saamiseks. Me ootame kogukondadelt infot selle kohta, kes on kontaktisikud ja milliseid kitsaskohti seoses kriisiks valmisolekuga oleks tarvis lahendada valla abiga.“