
Möödunud kolmapäeva, 30. aprilli õhtul esitas Aruküla Kultuuriseltsi näitering Lõpuks Ometi volbripeol Aruküla lauluväljakul näitemängu „Nõiavärk“, kaasa tegi kohalik arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr.
„Nõiavärgi“ lavastas näiteringi juhendaja Merike Kahu, nõidu mängisid trupi liikmed. Ülemnõia rollis oli Aive Ilves, ilmanõid Kairit Johanson, kohalik nõid Lille Vaga, Euroopa nõid Terje Tugevus, kivinõid Genno Peegel, opositsiooninõid Kristina Lehe ning Sabrina, teismeline nõid, Ailen Pilt Jõelähtme valla trupist Neeme Nokia. Umbes pooletunnine lavatükk kõneleb sellest, kuidas nõiad valmistuvad sõitma Euroopasse nõidade kokkutulekule, lõpuks selgub, et läksid Eurovisiooni lauluvõistlusele.
Ettepaneku volbriõhtul „Nõiavärki“ etendada tegi lavastajale Aruküla kultuurijuht Garina Toomingas. Tema leidis kümme aastat tagasi lauasahtlist Aruküla kunagise näitejuhi Krista Tiitmaa kirjutatud sketši Euroopa Liitu astumise kohta. 2015. aasta volbripäeval etendunud näitemängus kehastasid nõidasid rahvamaja ringide taidlejad, kultuurijuht mängis kohalikku nõida. Ka tookord tegid kaasa Lüü-Türri liikmed.
„Etendus õnnestus, vaatajaile meeldis. Nüüd pakkusin Merikesele, et võiks sketši veidi muuta ning volbriõhtul taas esitada,“ rääkis Garina Toomingas.
Merike Kahu ütles, et näiteringil on käimas küll ühe teise näitemängu proovid, kuid kohandas „Nõiavärgi“ tänapäevaseks ning umbes kuu aega tagasi alustati selle proovidega.
„Mõtlesin, et jätan teksti vähe, küll siis kuu ajaga hakkama saame. Tegelikult läks päris kiireks. Tegime proove topelt, kaks korda nädalas, muidu poleks sellega lavale jõudnud,“ jutustas ta.
Koos Lüü-Türriga mängiti lavastus läbi esmaspäeval: „Siis sadas vihma. Ka kolmapäeval oli tõeline nõiailm. Õnneks etenduse ajaks sadu lakkas, kuid külm oli ikka.“
„Nõiavärki“ olid vaatamas peamiselt lastega pered, nende seas oli ka nõiakostüümides inimesi. „Lavanõiad“ olid samuti grimmeeritud-riietatud nõidadeks, kostüümi hankis iga osatäitja ise. „Ütlesin neile, et lustige nüüd nii palju, kui saate,“ sõnas lavastaja.
Kuna samal päeval rahvamajas toimunud Raasiku valla laste lauluvõistlus kestis kavandatust kauem, jõudis Garina Toomingas lauluväljakule siis, kui „Nõiavärk“ oli juba lõppenud. Publikult kuuldu põhjal kinnitas ta, et vaatajatele lustlik tükk väga meeldis.
Trupp on valmis veel mängima
Küsimusele, kas Lõpuks Ometi on valmis nõia-lavastust veel mängima, vastas Merike Kahu, et teeksid seda meeleldi.
„Kui trupp on juba ühe näitemängu selgeks saanud, tahaks seda kindlasti rohkem mängida kui vaid ühe korra. Kuigi olime laval koos Lüü-Türriga, siis meil on nende laulud salvestatud ja saame vajadusel salvestisi kasutada,“ selgitas lavastaja.
Ta lisas, et „Nõiavärki“ ei pea esitama üksnes vabaõhulavastusena, saab mängida ka saalis: „Mulle meeldibki sees etendada. Väljas mängides on probleem, et igaühe hääl ei kanna ja me trupis on alles algajad näitlejad. Kui on veel tuul ja vihm, siis nende hääled hästi ei kostu.“
Merike Kahu, kes igapäevaselt töötab Jõelähtme rahvamaja kultuurijuhina, teeb Aruküla rahvamaja näiteringiga proove ka Andrus Kivirähki „Kaelkirjaku“ lavale toomiseks. See on samuti koguperetükk, nagu on trupi esimene, mullu lavale jõudnud „Hiired pööningul“ samalt autorilt ning ka äsjane „Nõiavärk“.
„Näitlejad tahaksid teha ka täiskasvanutele mõeldud tükke, võib-olla sügisel võtame midagi teistsugust ette. Nüüd on trupp suurem, oleme saanud ka mitu meest kampa,“ lausus lavastaja.







