
Raasiku vallavolikogu juunikuu istungil tutvustas haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets OÜ CUMO Partners projekteerimistingimuste taotlust, et rajada Peningi turbamaardla alale, Järsi külla Aruküla alajaama tagant kuni Leivajõeni ulatuvatele Karkle ja Vana-Väljamäe kinnistutele 30 hektarile 18,5megavatise võimsusega päikeseelektrijaam.
Vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule tuleb päikeseelektrijaama rajamiseks üldjuhul koostada detailplaneering. Üldplaneering sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse, kui soovitakse muuta maa sihtotstarvet, kui tegevusega kaasneb tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või oluliselt suureneb olemasolev ehitusmaht ning juhul, kui naaberaladele kaasnevad olulised häiringud, näiteks välisõhku suunatavate saasteainete heitkogused. Detailplaneeringust lihtsamat ja kiiremat viisi maa planeerimiseks ehk projekteerimistingimuste alusel avatud menetlust võib kaaluda hajaasustuses, tootmismaa puhul ning kui kavandatava tegevusega ei häirita naabreid. Projekteerimistingimused, mille alusel koostatakse ehitusprojekt, väljastab vallavalitsus. Selliselt on millegi rajamine tunduvalt kiirem kui detailplaneeringu puhul, mil koostamisest kehtestamiseni läheb reeglina mitu aastat.
Vallavalitsus oli esialgu seda meelt, et Karkle ja Vana-Väljamäe kinnistutele võiks päikesejaama lubada rajada projekteerimistingimuste alusel. Aare Ets selgitas, et tegu on hajaasustusega, kõrval on vaid kaks majapidamist, ülejäänu peamiselt riigimaa ning probleemi, et paneelidelt peegelduv päike hakkaks Lagedi-Peningi maanteel liiklevaid autojuhte segama, ei ole, kuna paneelid maanteele ei paista.
Planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti leidis siiski, et CUMO Partnersil tuleks päikeseelektrijaama rajamiseks koostada detailplaneering: „Üldplaneering on valla strateegiline dokument, millele peab kogu ehitustegevus vastama. Ainuke võimalus seda muuta on detailplaneeringu kaudu.“
Pärast arutelu volikogus otsustas vallavalitsus jätta CUMO Partnersi projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata viidates detailplaneeringu kohustusele ja vajadusele päikesejaamade teemat põhjalikumalt käsitleda. CUMO Partners küsis seejärel arvamust Raasiku valla üldplaneeringu koostajalt, OÜlt Skepast&Puhkim, kes leidis, et soovitud asukohta päikesejaama rajamist on piisavalt üksikasjalikult võimalik menetleda ka detailplaneeringut koostamata, projekteerimistingimuste kaudu.
Teist korda volikogus
Südasuvel esitas CUMO Partners Raasiku vallavalitsusele projekteerimistingimuste uue taotluse. Kavandatava päikesejaama pindala oli vähendatud 24 hektarile, liitumisvõimsust 13 megavatile.
Augustis oli teema taas volikogus.
Kui juunis oli vallavalitsus volikogule ette valmistanud protokollilise otsuse väljastada Aruküla alajaama tagusele alale päikesejaama rajamiseks projekteerimistingimused, siis augustis oli vallavalitsus teisel seisukohal. Aare Ets tõdes, et neil puudub kogemus, kuidas päikeseparkide rajamist reguleerida, Eesti omavalitsused on seda teinud peamiselt projekteerimistingimuste kaudu, sest uusi üldplaneeringuid on vähestel valdadel-linnadel ning rohkem kui kümme aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringutes taastuvenergiat ei käsitleta.
Haldus- ja arendusosakonna juhataja selgitas, et vallavalitsus peab vajalikuks päikesepargi rajamiseks detailplaneeringu koostamist, kuna selle rajamiseks tuleb muuta maa sihtotstarvet, see tähendab, et detailplaneering muudab üldplaneeringut, mis on valla kõige olulisem arengudokument.
„Projekteerimistingimused avatud menetluses hoiaksid kokku huvitatud isiku aega ja rahakotti, aga arvan, et me ei pea kohalikus omavalitsuses sellest lähtuma,“ lausus ta ning lisas, et detailplaneering annab võimaluse paremini hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid.
Istungil osalenud Madis Org CUMO Partnersist ütles, et 99protsendilise tõenäosusega saaks detailplaneeringu kohustus neile Aruküla päikeseelektrijaama rajamisel komistuskiviks. Tema kinnitusel jõuti kohtumisel kavandatava päikesepargi lähedusse jäävate eramajade omanikega kokkuleppele, et kui vähendatakse päikesepaneelide alust pindala ning kuivendatud ala jääb sellest välja, on elanikud sellega nõus.
Ettevõte oli küsinud seisukohta ka maa-ametilt ning saanud vastuse, et amet ei näe antud alal tulevikus strateegilist vajadust turba kaevandamiseks ega tee takistusi päikesejaama püstitamisele. Maa-amet nõustus, et tegu on kehva viljakusega liigniiske alaga, mis sobib taastuvenergia arenduseks. Ettevõtte kinnitusel ei ole ka põllumajandusamet päikesejaama vastu, kui ei rikuta olemasolevat maaparandussüsteemi.
Madis Org märkis, et nii omavalitsused kui ettevõtted peavad liikuma rohelisema tuleviku poole: „Arvan siiralt, et see on hea, suhteliselt valuvaba võimalus saada siin vallas endale väga suur roheline jalajälg.“ Ta lisas, et tegu on Raasiku vallas ühe sobivaima kohaga päikesejaamale ega pidanud põhjendatuks nõuda selle rajamiseks detailplaneeringut, mille koostamine ja menetlemine on umbes kolme aasta pikkune protsess.
Krista Erg-Scacchetti ütles, et päikesepargile kavandataval alal pesitseb teise kategooria kaitsealune liik ning spetsialistide kinnitusel on päikesejaamad selle liigi jaoks oluline riskitegur: „Kui päikesepark rajatakse, kolib see liik siit ära. Kas kõrge kaitsekategooria liigi elukoha hävitamine on roheline mõtlemine?“
Planeeringute spetsialist rõhutas ka, et mulla boniteedi järgi on tegu väärtusliku põllumaaga, kuhu päikesepargi rajamine pole välistatud, kuid on tungivalt mittesoovitatav: „Minu meelest on see detailplaneeringu tegemist väärt, kui maastikku nii suurelt muudame.“
Anni Konsap OÜst Skepast&Puhkim arvas, et ka projekteerimistingimustesse saab seada kohustuse arvestada kaitsealuse liigi ja tema elupaiga vajadusest tingitud iseärasusi. Ta leidis, et vallavalitsus on üldplaneeringut liiga kitsalt tõlgendanud ning soovis volikogu seisukohta, kas päikesepargi rajamine nõuab detailplaneeringu koostamist või ei.
Volikogu
projekteerimistingimuste poolt
Ivar Vilberg märkis, kuna projekteerimistingimuste koostamine on vallavalitsuse pädevuses, jääb mulje, et vallavalitsus ei julge otsustada, vaid paneb selle volikogu õlule.
Aare Ets selgitas, et päikesepargi teema volikokku viimise ettepanek tuli eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjonilt. Vallavanem Andre Sepp lisas, et üldplaneeringu kehtestamisega on volikogu andnud vallavalitsusele ülesande kavandada taolisi rajatisi detailplaneeringu kaudu. Ta arvas, et väga pikaks ajaks ning suurele maa-alale midagi planeerides peaks seisukoha võtma ka volikogu.
Olev Sinijärv lausus, et ei leidnud teistes omavalitsustes ühtegi hajaasustusse rajatud päikesejaama, mille rajamiseks oleks nõutud detailplaneeringu koostamist. Ta sõnas, et Aruküla alajaama tagune ala on päikesepaneelidele ideaalne koht ning arendajale võiks väljastada projekteerimistingimused. Samal seisukohal olid ka Tiit Reeder ja Avo Möls. Volikogu esimees Tiina Rühka märkis, et kõigele uuele kiputakse alati vastu olema ning kutsus üles olema tulevikule suunatud arengu poolt. Ka Ivar Vilberg toetas päikesepargi rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamist. Ta põhjendas, et põllumehed ei ole sellel alal kunagi vilja kasvatanud ning projekteerimistingimustesse saab lisada tingimusi, mis kaitsevad sealseid linde, loomi ja väärtuslikke taimi. Ivar Vilberg tõdes ka, et igal asjal on oma aeg ning detailplaneeringu koostamist nõudes jääb projekt ajale jalgu ega pruugi realiseeruda.
Volikogu võttis 9 poolthäälega vastu protokollilise otsuse lubada vallavalitsusel väljastada päikeseelektrijaama rajamiseks Järsi külas Karkle ja Vana-Väljamäe kinnistutel projekteerimistingimused avatud menetlust rakendades. Volikogu 4 liiget jäid erapooletuks.
Avatud menetluses väljastatavate projekteerimistingimuste eelnõu avalikustatakse ning avaliku väljapaneku ajal on huvitatud isikuil ja neil, kelle õigusi võib projekteerimistingimuste andmine puudutada, õigus esitada eelnõu või taotluse kohta kirjalikke ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid.




