Tei­se Kü­la Tea­ter Kõn­nust päl­vis kü­la­teat­ri­te fes­ti­va­lil lau­reaa­di tiit­li

Ka­ne’i näi­den­di „4.48 psüh­hoos“ esie­ten­dus Kõn­nu Vii­na­köö­gis 20. juu­lil ja tei­ne eten­dus 2. au­gus­til. Kol­man­dat kor­da män­gi­sid Pil­le Smir­no­va ja Mai­la Mid­ri la­vas­tust möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel El­vas tä­na­vu­sel kü­la­teat­ri­te fes­ti­va­lil, kus nad kuu­lu­ta­ti lau­reaa­diks.

„Ei us­ku­nud, et võib nii häs­ti min­na, vä­ga äge oli,“ rõõ­mus­tas peao­sa­täit­ja Pil­le Smir­no­va pä­rast fes­ti­va­li.

„Žürii kü­sis, miks va­li­si­me kü­la­teat­ri­ga sel­li­se ras­ke tü­ki. Sel­gi­ta­sin, et ot­si­sin tõ­si­se­mat näi­den­dit, mis kõ­ne­tab en­nast ja tei­si ning on ta­va­pä­ra­sest teist­su­gu­se rüt­mi­ga ja kee­ru­li­ne män­gi­da.“

Ta rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et loeb pä­ris pal­ju näi­den­deid, psüh­hoo­si-tü­ki teks­ti sai na­tu­ke ae­ga ta­ga­si: „Siis mind ei kõ­ne­ta­nud, aga nüüd kõ­ne­tas, sest vaim­se ter­vi­se tee­ma on jär­jest enam õhus. Miks ei võiks kü­la­tea­ter puu­du­ta­da se­da?“

Pil­le Smir­no­va alus­tas lu­ge­misp­roo­ve koos Kul­dar Pär­na­ga, ke­da ras­ke hai­gu­se tõt­tu enam po­le. Et jät­ka­ta, pak­kus Pil­le Smir­no­va vai­mu­haig­la ars­ti rol­li Kõn­nu kü­la­ma­jas luu­le­koh­vi­ku­tes osa­le­nud Mai­la Mid­ri­le. La­vas­tus sün­dis Ees­ti Har­ras­tus­teat­ri­te Lii­du men­torp­rog­ram­mi toel. Men­tor oli taas Rak­ve­re näit­le­ja Tii­na Mäl­berg, na­gu oli eel­mi­sel aas­tal mo­no­näi­den­di „Mi­na, nai­ne“ juu­res.

Mai­la Mid­ri sõ­nas, et sat­tus Kõn­du koos töö­kaas­la­se­ga, kes kut­sus ta luu­le­koh­vi­kus­se. Te­mal en­dal ei ole Kõn­nus su­gu­la­si ega maa­ko­du, elab Tal­lin­nas: „Pil­le on en­tu­siast­lik, ei taht­nud te­da psüh­hoo­si-näi­den­di­ga üksi jät­ta, nõus­tu­sin. Sõit­sin Tal­lin­nast kord nä­da­las Kõn­nu kü­las­se teat­rip­roo­vi.“

Näi­den­di tekst on kir­ju­ta­tud vai­mu­haig­las, kus au­tor su­ri en­da käe lä­bi. La­vas­tu­se ka­val on kir­jas, et näi­den­di au­tor, ing­li­se näi­te­kir­ja­nik Sa­rah Ka­ne vil­je­les jul­tu­nult ag­res­siiv­set ja pro­vo­ka­tiiv­set teat­rit, mi­da on või­ma­tu väl­ti­da või ig­no­ree­ri­da: „„4.48 psüh­hoos“ on poee­ti­li­ne ja au­salt va­lus, kat­ki mur­tud ini­me­se vii­ma­ne ki­ri elu­le ja ar­mas­tu­se­le. Vii­ma­ne val­gus­kiir hul­lu­sest laas­ta­tud mõis­tu­ses.“

Kõn­nu Vii­na­köö­gis eten­dust vaa­ta­mas käi­nud Mall Pärn Va­na­kü­last oli imes­tu­nud, kui pä­rast eten­dust kuu­lis, et Pil­le Smir­no­va ei ole pro­fes­sio­naal­ne näit­le­ja: „Suur kum­mar­dus, ta on suu­re­pä­ra­ne näit­le­ja, män­gib vä­ga ras­ket tee­mat. Tekst on kee­ru­li­ne ja hüp­lik, kui­das ta suu­tis sel­le pä­he õp­pi­da.“

Pil­le Smir­no­va rää­kis, et õp­pis teks­ti au­to­ga sõi­tes ja met­sas käies: „Har­ju­tad ja har­ju­tad. Män­gi­des ai­tab ka see, et näi­den­di te­ge­vus toe­tab teks­ti ja vas­tu­pi­di.“

Au­gus­tis män­gib Tei­se Kü­la Tea­ter psüh­hoo­si-la­vas­tust veel ka­hel kor­ral. Pil­le Smir­no­va ar­vas, et tõe­näo­li­selt ka tu­leb eten­du­si veel sep­temb­ris ja ko­gu aas­ta jook­sul nii Vii­na­köö­gis, kui seal on soe, kui ka Kõn­nu kü­la­ma­jas. Võib-ol­la sõi­de­tak­se mu­ja­le­gi män­gi­ma.

Tei­se Kü­la Tea­ter jät­kab te­ma sõ­nul ka lõ­bu­sa­ma tü­ki proo­vi­de­ga. See jäi va­he­peal kõr­va­le, et en­ne kü­la­teat­ri­te fes­ti­va­li jõu­da psüh­hoo­si-tü­ki­ga esi­eten­du­se­ni.