Aru­kü­la koo­li teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja ARON LIPS koos­tas koos kol­lee­gi­ga õpi­ku

„Olen aas­taid ol­nud õpe­ta­ja ja teis­telt teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja­telt kuul­nud, mil­lest nad puu­dust tun­ne­vad. See­tõt­tu ot­sus­ta­si­me koos kol­lee­gi­ga neid na­tu­ke ai­da­ta – an­da ins­pi­rat­sioo­ni vei­di teist­su­gus­teks töö­deks, kui on ol­nud va­ra­se­ma­tes õpi­ku­tes,“ üt­les Aru­kü­la põ­hi­koo­li teh­no­loo­giaõ­pe­ta­ja Aron Lips, kes koos­tas koos kol­leeg And­ry Kik­kul­li­ga Pär­nust raa­ma­tu „Töö- ja teh­no­loo­giaõ­pe­tus. Ju­hend­ma­ter­jal õpi­las­te­le“.

Sel­les­se on koon­da­tud 40 õpe­tust, mi­da ja kui­das koo­li tööõ­pe­tu­se ja teh­no­loo­gia­tun­di­des meis­ter­da­da. Iga õpe­tu­se juu­res on töö koh­ta tut­vus­tav tekst, fo­to, va­ja­mi­ne­va­te ma­ter­ja­lide loend, töö ju­hen­did punk­ti­de kau­pa, lisaks joonised mõne tööetapi kirjeldamiseks ning kee­ru­li­se­ma­te ope­rat­sioo­ni­de õpe­ta­mi­seks teh­tud vi­deok­li­pi QR-kood. Väl­ja on too­dud ka, mil­li­seid uu­si os­ku­si konk­reet­ne meis­ter­dus aren­dab, ning uued mõis­ted, mi­da töö käi­gus õpi­tak­se.

Aron Lips sel­gi­tas, et teh­no­loo­giaõ­pe­tu­se õp­pe­ka­va näeb et­te ees­mär­gid, mil­le­ni peab jõud­ma – et õpi­la­sed tun­nek­sid eri­ne­vaid ma­ter­ja­le, os­kak­sid ka­su­ta­da nii tra­dit­sioo­ni­li­si kä­si­töö­riis­tu kui kaa­saeg­seid va­hen­deid ning töö­del­da eri ma­ter­ja­le. See, kui­das nad sel­le­ni jõua­vad ehk mi­da tun­di­des tee­vad, on jäe­tud õpe­ta­ja ja õpi­la­se ot­sus­ta­da: „Kui en­dal või õpi­las­tel ideid ei ole, saab neid õpi­ku­test. Aga senised õpikud on ae­gu­nud, eel­mi­ne Ees­ti tööõ­pe­tu­se õpe­ta­ja­te koos­ta­tud õpik on 2011. aas­tast, sel­lest va­ra­se­mad veel va­ne­mad, 1980-1990nda­test.“

Ta li­sas, et pe­da­goo­gi­de puu­du­se tõt­tu sa­tub koo­li­des­se õpe­ta­jaid, kel­lel po­le vas­ta­vat et­te­val­mis­tust ega pe­da­goo­gi­list ko­ge­must. Uus õpik on ka nei­le toeks, mil­li­seid töid ja kui­das teh­no­loo­gia­tun­di­des te­ha: „You­tu­be´ist leiab iga­su­gu as­ju, aga seal võib juh­tu­da ka pä­ris veid­ra­te te­ge­vus­te pea­le. Sel­le­pä­rast li­sa­si­me oma raa­ma­tu juur­de QR-koo­did, mis suu­na­vad vi­deo­lõi­ku­de­le õi­ge­te töö­võ­te­te­ga.“

Suu­rem osa uu­de õpi­kus­se koon­da­tud koo­li­töid on Aru­kü­la õpe­ta­ja ja ta Pär­nu kol­lee­gi teh­tud, mõ­ne saat­sid nen­de üles­kut­se pea­le ka tei­sed sa­ma ai­ne õpe­ta­jad: „Sai­me neilt vei­di pil­te, mi­da on oma tun­di­des õpi­las­te­ga tei­nud, meie And­ry Kik­kul­li­ga koos­ta­si­me ju­hen­did juur­de. Kõik tööd te­gi­me ise lä­bi, vi­deoid ai­ta­sid fil­mi­da Bal­ti Fil­mi- ja Mee­dia­koo­li tu­den­gid.“

Õpi­las­te va­li­tud tööd
Õpi­kus­se on koon­da­tud ka­he õpe­ta­ja teh­no­loo­gia­tun­di­des 8-9 aas­ta jook­sul teh­tud tööd 4.-9. klas­si õpi­las­te­le.

„Va­li­ku te­gi­me sel­le jär­gi, et saaks ka­su­ta­da nii tra­dit­sioo­ni­li­si kui kaa­saeg­seid töö­võt­teid, näi­teks ka la­se­ri­ga lõi­ka­mist ja 3D prin­ti­mist, ning eri­ne­vaid ma­ter­ja­le – pui­tu, me­tal­li, plas­ti­kut, nah­ka,“ sel­gi­tas Aron Lips.

Näi­teks õpe­ta­tak­se raa­ma­tus, kui­das te­ha ple­kist pai­nu­ta­tud vi­let, te­le­fo­ni või tas­ku­lam­bi pea­le pan­da­vat 3D ho­log­ram­mi või UV-lam­pi­de­ga tai­me­kas­va­tus­pot­ti, na­hast kaar­di­tas­kut või võt­me­ri­pat­sit, pui­dust või­nuga või kald­teel ras­kus­jõul lii­ku­vat Der­by män­guau­tot, mil­le­ga osa­le­da õpi­las­võist­lu­sel.

Aron Lips valis raa­ma­tus­se sel­li­sed tööd, mis on õpi­las­te­le meel­di­nud.

„Mi­na kü­sin neilt ena­mas­ti en­ne iga uue töö alus­ta­mist, mi­da nad te­ha soo­vik­sid. Püüa­me­gi val­mis­ta­da se­da, mis on õpi­la­sed ise väl­ja pak­ku­nud, siis on nad roh­kem mo­ti­vee­ri­tud,“ lau­sus ta.

Val­da­valt on Aru­kü­la õpe­ta­ja oma õpi­las­te­ga tei­nud prak­ti­li­se suu­nit­lu­se­ga as­ju: „Kuid mõ­ni­kord tee­me ka mi­da­gi täies­ti ebap­rak­ti­list – näi­teks lam­mu­ta­si­me va­na elekt­roo­ni­kat ning te­gi­me sel­le kom­po­nen­ti­dest pu­tu­kaid. See­juu­res õp­pi­sid lap­sed, mis on kon­den­saa­tor, ta­kis­ti või tran­sis­to­r. Kui mu õpilased üt­le­sid, et ta­ha­vad te­ha tah­ve­lar­vu­tit, oli sel­ge, et 5.-6. klas­si õpi­la­ne sel­le­ga hak­ka­ma ei saa, ega mi­na­gi saa. Te­gi­me siis kaa­saeg­se tah­ve­lar­vu­ti suu­ru­se ja vä­li­mu­se­ga va­naaeg­sed pui­dust tahv­lid ning vär­vi­si­me ära. And­sin las­te­le krii­did ja nad said tahv­li pea­le joo­nis­ta­da, seal ar­vu­ta­da, män­ge män­gi­da. Nad on näi­nud „Ke­va­de“ fil­mi ja tu­le­ta­sid meel­de, et ka seal olid koo­li­las­tel sel­li­seid tahv­lid.“

Kui raa­ma­tu koos­ta­sid õpe­ta­jad eel­kõi­ge koo­li­tun­di­des ka­su­ta­mi­seks, siis Aron Lips sai tea­da, et mõ­ned ta õpi­la­sed on ka en­da­le raa­ma­tu ost­nud ning ka­vat­se­vad sel­le jär­gi ko­dus isa või va­nai­sa­ga ha­ka­ta meis­ter­da­ma.

„See oli to­re ül­la­tus,“ sõ­nas ta.