
„Olen aastaid olnud õpetaja ja teistelt tehnoloogiaõpetajatelt kuulnud, millest nad puudust tunnevad. Seetõttu otsustasime koos kolleegiga neid natuke aidata – anda inspiratsiooni veidi teistsugusteks töödeks, kui on olnud varasemates õpikutes,“ ütles Aruküla põhikooli tehnoloogiaõpetaja Aron Lips, kes koostas koos kolleeg Andry Kikkulliga Pärnust raamatu „Töö- ja tehnoloogiaõpetus. Juhendmaterjal õpilastele“.
Sellesse on koondatud 40 õpetust, mida ja kuidas kooli tööõpetuse ja tehnoloogiatundides meisterdada. Iga õpetuse juures on töö kohta tutvustav tekst, foto, vajaminevate materjalide loend, töö juhendid punktide kaupa, lisaks joonised mõne tööetapi kirjeldamiseks ning keerulisemate operatsioonide õpetamiseks tehtud videoklipi QR-kood. Välja on toodud ka, milliseid uusi oskusi konkreetne meisterdus arendab, ning uued mõisted, mida töö käigus õpitakse.
Aron Lips selgitas, et tehnoloogiaõpetuse õppekava näeb ette eesmärgid, milleni peab jõudma – et õpilased tunneksid erinevaid materjale, oskaksid kasutada nii traditsioonilisi käsitööriistu kui kaasaegseid vahendeid ning töödelda eri materjale. See, kuidas nad selleni jõuavad ehk mida tundides teevad, on jäetud õpetaja ja õpilase otsustada: „Kui endal või õpilastel ideid ei ole, saab neid õpikutest. Aga senised õpikud on aegunud, eelmine Eesti tööõpetuse õpetajate koostatud õpik on 2011. aastast, sellest varasemad veel vanemad, 1980-1990ndatest.“
Ta lisas, et pedagoogide puuduse tõttu satub koolidesse õpetajaid, kellel pole vastavat ettevalmistust ega pedagoogilist kogemust. Uus õpik on ka neile toeks, milliseid töid ja kuidas tehnoloogiatundides teha: „Youtube´ist leiab igasugu asju, aga seal võib juhtuda ka päris veidrate tegevuste peale. Sellepärast lisasime oma raamatu juurde QR-koodid, mis suunavad videolõikudele õigete töövõtetega.“
Suurem osa uude õpikusse koondatud koolitöid on Aruküla õpetaja ja ta Pärnu kolleegi tehtud, mõne saatsid nende üleskutse peale ka teised sama aine õpetajad: „Saime neilt veidi pilte, mida on oma tundides õpilastega teinud, meie Andry Kikkulliga koostasime juhendid juurde. Kõik tööd tegime ise läbi, videoid aitasid filmida Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid.“
Õpilaste valitud tööd
Õpikusse on koondatud kahe õpetaja tehnoloogiatundides 8-9 aasta jooksul tehtud tööd 4.-9. klassi õpilastele.
„Valiku tegime selle järgi, et saaks kasutada nii traditsioonilisi kui kaasaegseid töövõtteid, näiteks ka laseriga lõikamist ja 3D printimist, ning erinevaid materjale – puitu, metalli, plastikut, nahka,“ selgitas Aron Lips.
Näiteks õpetatakse raamatus, kuidas teha plekist painutatud vilet, telefoni või taskulambi peale pandavat 3D hologrammi või UV-lampidega taimekasvatuspotti, nahast kaarditaskut või võtmeripatsit, puidust võinuga või kaldteel raskusjõul liikuvat Derby mänguautot, millega osaleda õpilasvõistlusel.
Aron Lips valis raamatusse sellised tööd, mis on õpilastele meeldinud.
„Mina küsin neilt enamasti enne iga uue töö alustamist, mida nad teha sooviksid. Püüamegi valmistada seda, mis on õpilased ise välja pakkunud, siis on nad rohkem motiveeritud,“ lausus ta.
Valdavalt on Aruküla õpetaja oma õpilastega teinud praktilise suunitlusega asju: „Kuid mõnikord teeme ka midagi täiesti ebapraktilist – näiteks lammutasime vana elektroonikat ning tegime selle komponentidest putukaid. Seejuures õppisid lapsed, mis on kondensaator, takisti või transistor. Kui mu õpilased ütlesid, et tahavad teha tahvelarvutit, oli selge, et 5.-6. klassi õpilane sellega hakkama ei saa, ega minagi saa. Tegime siis kaasaegse tahvelarvuti suuruse ja välimusega vanaaegsed puidust tahvlid ning värvisime ära. Andsin lastele kriidid ja nad said tahvli peale joonistada, seal arvutada, mänge mängida. Nad on näinud „Kevade“ filmi ja tuletasid meelde, et ka seal olid koolilastel selliseid tahvlid.“
Kui raamatu koostasid õpetajad eelkõige koolitundides kasutamiseks, siis Aron Lips sai teada, et mõned ta õpilased on ka endale raamatu ostnud ning kavatsevad selle järgi kodus isa või vanaisaga hakata meisterdama.
„See oli tore üllatus,“ sõnas ta.






