28. juunil oli Aruküla lähedal Järsi külas metsloomahaiglat tutvustav avalik koosolek kohalikele elanikele.
Metsloomahaigla rajamist selgitava koosoleku korraldamine oli Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvalli sõnul vallapoolne tingimus. Koosolek pidi olema läbi viidud hiljemalt septembriks.
Juuni keskel jõudis vallamajja info, et Eestimaa Looduse Fond tahab teha koosoleku pärast jaanipäeva. Korraldajad lubasid ise kohalikke elanikke teavitada ja palusid, et vallavalitsus avaldaks teate oma kodulehel.
Metsloomahaigla projektijuht Agni Kaldma selgitas viimasele minutile jäänud teavitamist sellega, et väga raske oli saada puhkuste perioodi tõttu erinevate ametkondade inimeste aegu klappima: „Kutsed postitasin ise läheduses asuvate elumajade postkastidesse ning kleepisin kuulutused kõikjale Arukülla. Korralduslik pool oli ELFi teha koostöös vallavalitsusega.“
Neljapäeva, 28. juuni õhtul kella 18 ajal kogunes tutvustusele paarkümmend inimest lähiala elumajadest ja Arukülast. Eestimaa Looduse Fondi esindajad olid seadnud metsloomahaiglaks kavandatava Eleringi alajaama ette koosoleku tarvis suure telgi.
Korraldajad panid koosoleku jaoks alajaama juurde üles suure telgi, kohalikke inimesi tuli paarkümmend.
Vigastatud metsloomadele vaja aastaringset abi
Metsloomahaigla rajamisega seonduvat tutvustasid projektijuht Agni Kaldma, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvi Lotman, loomaarst Madis Leivits ning keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv, kes vastutab kriisijuhtimise ja reostustõrje eest.
Kokkutulnutele selgitati, et lemmikloomadel tulevasse haiglasse asja ei ole, ka on külastajatele sissepääs piiratud. Ravima hakatakse metsloomi- ja linde. Kuna kliinik hakkab toimima üleriigilise vabatahtlike treeningkeskusena, oodatakse sinna tööle vabatahtlikke, ennekõike kohalikke elanikke, kes saavad abiks olla loomade transportimisel, hooldamisel või loomaarsti assisteerides.
Silvi Lotman selgitas, et SA Eestimaa Looduse Fond kaitseb looduse väärtuslikemaid osi, loomi, metsi, merd ja märgalasid. Looduskatastroofi korral ollakse riigi peamine koostööpartner vabatahtlike abiliste päästetöödele kaasamisel.
Haigla projektijuht Agni Kaldma rõhutas, et 2006. aasta naftareostuse suurõnnetusel ei suudetud Eestis oma jõududega linde aidata ja appi pidid tulema rahvusvahelised organisatsioonid: „Eesti vajab vigastatud metsloomadele aastaringset arstiabi ja järelhoolduse kohta. Oleme alla kirjutanud koostöölepingud Eestimaa Looduse Fondi ja keskkonnaameti ehk riigiga. Vabatahtlike esmased koolitusprogrammid on valmis.“
Loomaarst Madis Leivits on metsloomi ravinud pikka aega Eestis ja läbinud internatuuri USAs. Ta rääkis, et lindude ja loomade füüsilised traumad, silmavigastused, mürgistused, harvemini nakkushaigused on 90 protsendil juhtudest inimese põhjustatud. 80 protsenti patsientidest on uues haiglas linnud, ülejäänud osas siilid, oravad, rebased ja teised väikesed loomad. Ravima hakatakse kaitsealused liike ning antakse peavarju orvuks jäänud loomalastele.
Ta kirjeldas, et haiglasse tuleb protseduuride ruum, labor, röntgen, karantiin, isolaator, kirurgia ja statsionaar ning rehabiliteerimise, administratiiv- ja olmeruumid. Õuealale rajatakse mitut tüüpi aedikud, saakloomad eraldatakse kiskjatest ning pidamistingimused on ohutud nii loomadele kui inimestele.
„Peamine, et patsientidele ei tekitataks vangistuse ajal vigastusi ja nad saaksid abi. Paranenud loomad viiakse tagasi loodusesse ja lastakse vabadusse kindlasti esialgses leiukohas,“ kinnitas ta. Parimal juhul saaks haigla valmis 2015. aastal.
Kes maksab?
Küsimuste-vastuste voorus uurisid Järsi elanikud projekti rahastamise jätkusuutlikkust ja tahtsid teada, mis saab, kui haigla läheb äkki pankrotti.
Agni Kaldma: „Sponsorid on Eesti inimesed ja ettevõtted ning fondid ja programmid. Senikaua, kuni pole kinnistu kasutamise lepingut, ei saa me vastata rahastamise allikate kohta täpsemalt. Kampaaniaga kogusime 4900 eurot, haigla kogumaksumus ületab pool miljonit eurot.“
Teet Koitjärv, kes esindas metsloomahaigla osas riigipoolset seisukohta: „Looduskaitseseaduse kohaselt on metsloomade abistamise korraldamine riigi ülesanne. 1. ja 2. kaitsekategooria loomaliikide ravimise maksab kinni keskkonnaamet. Surnud loomade käitlemine on reguleeritud. Haigla likvideerimise puhul lasub lõplik vastutus kohalikul omavalitsusel. Eestimaa Looduse Fond on riigi partner vabatahtlike mobiliseerimisel, metsloomade haigla aitab suurõnnetuste vahelistel perioodidel hoida vabatahtlike abistajate pädevust.“
Mis muutub külas seoses haigla rajamisega?
Kohal oli ka ASi Elering strateegiajuht Kalle Kukk. Ta kõneles, et kinnistu üleandmine haiglale sõltub sellest, kas elanikud pooldavad ettevõtmist või mitte: „Kui vastuseisu ei tule, annab AS Elering alajaama kinnistu Eestimaa Looduse Fondile pikaajalisele tasuta rendile. Rahva tahte vastaselt haiglat ei rajata.“
Raasiku vallavalitsus ja volikogu ning keskkonnakomisjon on andnud haigla rajamiseks nõusoleku.
Järsi küla elanikud küsisid, et kas metsloomahaigla rajamisega lahenevad ka küla vee ja kanalisatsiooniprobleemid.
Alari Kruusvall kommenteeris: „Järsi küla ei ole määratud reoveekogumisalaks ning Raasiku valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt ei ole sinna ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ette nähtud. Kuna haigla rajamisega olukord muutub, tuleb kaaluda reoveekogumisala moodustamist. Teisalt võib olukorra lahendada väikepuhastite ja kogumismahutitega, parim lahendus selgub projekteerimise käigus.“
