Aru­kü­la koo­li õpe­ta­ja CRIS­TI­NA KAS­KA õp­pis üle 6 nä­da­la USAs

Aru­kü­la põ­hi­koo­li kee­mia ja bio­loo­gia õpe­ta­ja Cris­ti­na Kas­ka lä­bis sü­gi­sel Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­des Põh­ja-Da­ko­ta üli­koo­li juu­res roh­kem kui kuue­nä­da­la­se täiend­koo­li­tu­se ning koos­tab koos Eu­roo­pa teis­te õpe­ta­ja­te­ga ühisp­ro­jek­ti, et nad igaüks saaksid kol­lee­gi­dele oma koo­li­s USAs õpi­tut eda­si an­da.

Cris­ti­na Kas­ka käis Amee­ri­kas rah­vus­va­he­li­se Fulb­righ­ti prog­ram­mi kau­du. Prog­ramm pa­kub või­ma­lu­si õp­pi­mi­seks, tea­dus­tööks, õpe­ta­mi­seks üle maail­ma. Ees­tis va­hen­dab se­da Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­de saat­kond.

„Olen õpe­ta­ja­na töö­ta­nud pal­ju aas­taid, soo­vi­sin end vei­di täien­da­da, saa­da uu­si ko­ge­mu­si, nä­ha teist­su­gu­seid koo­li­kul­tuu­re,“ põh­jen­das ta, miks ot­sus­tas kan­di­dee­ri­da Fulb­righ­ti õpe­ta­ja­te täiend­koo­li­tu­se prog­ram­mi, mil­le pa­ne­vad kok­ku USA üli­koo­lid.

Möö­du­nud aas­tal kan­di­dee­ris prog­ram­mi ülemaailm­selt 3000 ini­mest, ke­vad- ja sü­gis­kur­sus­te­le võe­ti kok­ku 180. Kan­di­dee­ri­mi­sel tu­li täi­ta aval­dus, mil­les kir­jel­da­da oma se­nist te­ge­vust õpe­ta­ja­na, ning põh­jen­da­da, miks soo­vib kan­di­dee­ri­da ja mil­list ka­su saab te­ma täiend­õp­pest kool. Sar­nas­te­le kü­si­mus­te­le tu­li hil­jem vas­ta­ta vee­biin­terv­juul, kus kü­si­mu­si esi­ta­sid prog­ram­mi koor­di­naa­tor, USA saat­kon­na töö­ta­ja ja prog­ram­mi esin­da­ja Amee­ri­kast. Järg­nes kee­le­test ja pool aas­tat oo­ta­mist, ku­ni kin­ni­ta­ti, et ta on prog­ram­mi vas­tu võe­tud. Li­saks Cris­ti­na Kas­ka­le osa­les Fulb­righ­ti sü­gis­kur­su­sel Ees­tist veel üks bio­loo­giaõ­pe­ta­ja Lõu­na-Ees­tist. Tei­sed olid en­dis­test idab­lo­ki rii­ki­dest Kesk-Eu­roo­past, Bal­ka­ni­maa­dest, Bal­ti rii­ki­dest, Lõu­na-Amee­ri­kast, Aasiast ja Aaf­ri­kast.

Kan­di­dee­ri­mi­sel sai va­li­da, kas soo­vi­tak­se osa­le­da võr­dõi­gus­lik­ku­se või teh­no­loo­gia­suu­na­li­sel kur­su­sel. Cris­ti­na Kas­ka va­lis teh­no­loo­gia­suu­na ja saa­de­ti koos veel 22 sa­ma va­li­ku tei­nud õpe­ta­ja­ga Põh­ja-Da­ko­ta üli­koo­li, mis asub sa­ma­ni­me­li­ses osa­rii­gis Grand Fork­si lin­nas. Sü­gis­kur­sus­tel osa­le­jad jagati nelja ülikooli vahel, seejuures oli reegel, et ühe rii­gi esin­da­jad ei oleks sa­mas üli­koo­lis: „Et ol­daks ava­tud ja su­hel­daks teis­te rah­vus­te esin­da­ja­te­ga, sest prog­ram­mi ees­märk on ka tut­vu­mi­ne teis­te kul­tuu­ri­de­ga. Pea­le mi­nu olid Põh­ja-Da­ko­tas ini­me­sed eri kon­ti­nen­ti­delt, 22 eri­ne­vat kul­tuu­ri.“

Li­gi seits­me nä­da­la jook­sul olid nei­le üli­koo­lis õp­pe­jõu­du­de loen­gud. Need olid pea­mi­selt kol­mest vald­kon­nast: pe­da­goo­gi­ka, teh­no­loo­gia ja mee­dia­kir­jaos­kus ehk in­fo krii­ti­li­ne ana­lüüs. Li­saks loen­gu­te­le kü­las­ta­ti koo­le ning tut­vu­ti Amee­ri­ka kul­tuu­ri­ga – käi­di in­diaan­las­te re­ser­vaa­dis, par­la­men­di­hoo­nes, mis asub osa­rii­gi pea­lin­nas Bisc­mar­kis, rah­vus­par­gis, muu­seu­mi­des, vaa­da­ti Amee­ri­ka jalg­pal­li ja pe­sa­pal­li.

Ees­ti koo­lis oman­da­tak­se tead­mi­si, Amee­ri­kas õpios­ku­si
Kõi­ge põ­ne­vam oli Cris­ti­na Kas­ka hin­nan­gul vaat­lusp­rak­ti­ka nä­dal: „Olin ühes põ­hi­koo­lis, kus sain põh­ja­li­kult jäl­gi­da, mil­li­ne on õpe USA põ­hi­koo­lis võr­rel­des meie põ­hi­koo­li­ga. Seal­ne põ­hi­kool on meie omast eri­nev – kui Ees­tis õpi­vad põ­hi­koo­li­des 1.-9. klas­si lap­sed, siis Amee­ri­kas on põ­hi­koo­li­des ai­nult 6.-8. klas­sid. Pi­din ka ühe tun­ni lä­bi vii­ma, kus tut­vus­ta­sin Ees­tit, aga põ­hi­li­selt olin seal ik­ka vaat­lusp­rak­ti­kal. Kool oli suur, 500 õpi­last.“

Aru­kü­la õpe­ta­ja sel­gi­tas, et Amee­ri­ka koo­li­süs­teem eri­neb Ees­ti omast, näi­teks ei ole seal põ­hi­koo­lis nii pal­ju õp­peai­neid kui meil: „Kui meil on eral­di bio­loo­gia, füü­si­ka ja kee­mia, siis seal on põ­hi­koo­lis need kõik komp­leks­selt ühe loo­dus­tea­dus­te ai­ne­na, mis ja­gu­neb al­les kesk­koo­lis. Ees­ti koo­li­de õp­pe­ka­va on Amee­ri­ka oma­ga võr­rel­des üli­ti­he. Nä­gin seal, et või­ma­lik on õp­pi­da tun­du­valt ra­hu­li­ku­mas tem­pos, õpi­tut saab pal­ju roh­kem kor­ra­ta, mis an­nab loo­tu­se, et see saab õpi­las­te­le pa­re­mi­ni sel­geks. Ees­tis tu­leb võt­ta igas tun­nis uus tee­ma, kor­da­mi­se­ga te­ge­lemiseks aega ei jää, mui­du ei jõua õp­pe­ka­va lä­bi­da.“

Suu­rim eri­ne­vus Amee­ri­ka ja Ees­ti põ­hi­koo­li­de va­hel on Cris­ti­na Kas­ka sõ­nul see, et kui meil õpe­ta­tak­se põ­hi­koo­lis esi­me­se as­ja­na ai­neid ja fak­ti­tead­mi­si, siis Amee­ri­kas õpios­ku­si.
„See mul­le Amee­ri­kas vä­ga meel­dis, et põ­hi­koo­lis on rõhk õpios­kus­te oman­da­mi­sel, see­jä­rel tu­leb ai­ne. Meil on vas­tu­pi­di – täh­tis on õp­pi­da ai­net, al­les pä­rast se­da tu­le­vad õpios­ku­sed. Sa­mas ei jää õpi­tust pal­ju meel­de, sest osa­de õpi­las­te õpios­ku­sed on keh­vad,“ tõ­des ta.

Veel meel­dis Aru­kü­la õpe­ta­ja­le Amee­ri­ka põ­hi­koo­lis, et kõi­gis ai­ne­tes on õpi­las­te­le ühe­su­gu­sed nõu­ded ja ko­gu ha­ri­dus­süs­teem üht­ne.

Ees­ti koo­li­de ee­li­se­na ni­me­tas Cris­ti­na Kas­ka, et meie lap­sed saa­vad koo­li­päe­va jook­sul pu­ha­ta ja lii­ku­da: „Amee­ri­ka koo­lis ei ole va­he­tun­de. Koo­li­päev al­gas seal 8.40 ja 15.30 vii­sid bus­sid lap­sed ko­ju. Kui­gi õp­pe­ka­va on ra­hu­li­kum, siis õpi­la­sed on ik­ka­gi ko­gu päe­va sund­a­sen­dis, tun­di­de va­hel oli vaid 3 mi­nu­tit ühest klas­sist tei­se mi­ne­mi­seks ning üks 25mi­nu­ti­li­ne lõu­na. Hin­dan vä­ga, et meie koo­lis Aru­kü­las on õue­va­he­tund – saa­me las­te­ga 20 mi­nu­tit te­ha õp­pi­mi­ses pau­si ja min­na õue lii­ku­ma.“

Eu­roo­pa õpe­ta­ja­te koos­tööp­ro­jekt
Pä­rast Amee­ri­kas näh­tut on Cris­ti­na Kas­ka oma tun­di­des Aru­kü­la koo­lis püüd­nud õpi­las­te ak­tiiv­sust suu­ren­da­da, är­gi­ta­nud neid roh­kem rää­ki­ma ja in­di­vi­duaal­selt töö­ta­ma. Ta tun­nis­tab, et see po­le ol­nud ker­ge, sest Ees­ti koo­li­süs­teem, meie õpi­kud ja õp­pe­ka­va on loo­dus­ai­ne­tes pi­gem loen­gu­te­põ­hi­ne. Li­saks võ­ta­vad muu­tu­sed ae­ga, ka õpe­ta­jal, et te­ha teist­moo­di tööd.

Ku­na Põh­ja-Da­ko­ta üli­koo­lis õpe­ta­ti Eu­roo­pa õpe­ta­ja­te­le vä­ga põh­ja­li­kult mee­dia­kir­jaos­kust ehk ana­lüü­si­ti palju eri mee­dia­väl­jaan­deid ja sot­siaal­mee­dia usal­dus­väär­sust, ot­sus­ta­sid nad, et soo­vi­vad õpi­tut oma koo­li­des ka teis­te­le õpe­ta­ja­te­le eda­si an­da. Sel­leks koos­ta­tak­se ühisp­ro­jek­ti ERAS­MUS prog­ram­mi.

„Ku­na te­gu on Eu­roo­pa Lii­du prog­ram­mi­ga, siis kah­juks kõi­ki me sin­na kam­pa võt­ta ei saa, kuid prae­gu on 9 rii­ki, mi­da loo­da­me kaa­sa­ta – Tšeh­hi, Bul­gaa­ria, Ser­bia, Slo­vak­kia, Lee­du, Ees­ti, Ar­mee­nia ja Kõr­gõs­tan. Ole­me pro­jek­ti kir­ju­ta­mi­se­ga poo­le peal. Ees­märk on ra­ken­da­da Amee­ri­kas saa­dud tead­mi­si ja ideid mee­dia­kir­jaos­ku­se koh­ta ning pak­ku­da oma koo­li­des ka teis­te­le õpe­ta­ja­te­le või­ma­lust end sel­les vald­kon­nas aren­da­da,“ rää­kis Cris­ti­na Kas­ka.

Ta sel­gi­tas, et neil on soov viia kok­ku eri rii­ki­de sa­ma­de ai­ne­te õpe­ta­jad, kes saak­sid mee­dia­kir­jaos­ku­se­ga te­ha ai­ne­alast koos­tööd: „Näi­teks on toi­tu­mi­ne ja ter­vis kaks suurt vald­kon­da, mil­le koh­ta le­vib sot­siaal­mee­dias pal­ju mu­ret­te­ki­ta­vat va­lein­fot. Eba­tea­dust on vä­ga pal­ju, see­tõt­tu tu­leb õpe­ta­jail õpe­ta­da õpi­la­si mõt­le­ma, et nad suu­dak­sid eri­ne­vat in­fot ana­lüü­si­da. Sel­leks tu­leb en­ne õpe­ta­jaid koo­li­ta­da. Ühisp­ro­jek­ti kau­du soo­vi­me­gi oma koo­li­de teis­te­le õpe­ta­ja­te­le an­da eda­si se­da, mi­da mei­le Amee­ri­kas õpe­ta­ti. Prae­gu veel ei tea, kas saa­me sel­leks ra­ha, aga töö­ta­me sel­le ni­mel ja ka­vat­se­me pro­jek­ti märt­sis esi­ta­da.“