
Aruküla põhikool korraldas Eesti sünnipäeva tähistamiseks peale tavapärase aktuse teist korda ka balli, mis toimus õhtul. Kutsutud olid 7.-9. klassi õpilased koos kaaslastega. Ballikülalised kõndisid mööda punast vaipa aula ukseni, seal kätlesid Raasiku vallavanema Bärbel Salumäe ja kooli direktori Avo Mölsiga. Aulas mängis samal ajal Juhan Trumbi orkester. Kätlemisele järgnes avavalss, seejärel tervitasid ballile tulnuid vallavanem ja koolijuht. Nemad andsid üle ka aukirjad ja šokolaadi kooli aasta silmapaistvamatele õpilastele, keda valiti 9 kategoorias – aasta silmapaistvaim sportlane, koolielu hing, meeskonnamängija, sõpruse meister, koomik, loovaim õpilane, lugupidamise meister, edasipürgija ja eeskuju. Kandidaate esitasid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad tänavu kokku 50.

Lisaks valiti balli kuningas ja kuninganna. Õpetajate juhendamisel õpiti tantsima rahvatantsu „Oige ja vasemba“. Kooli sööklas pakuti balli ajal suupisteid – võileibu ja beseekooke, puuvilju – ja löödi kokku limonaadipokaale.
Pika vastuvõtulaua suupisted valmistasid kooli kokad, neid abistasid õpetajad ning ka tüdrukud küpsetasid käsitöötunnis. Tehnoloogiaõpetaja valmistas puidust lipualused ja lauakaunistuseks suitsupääsukesi, mille värvisid 4. klassi õpilased. AS Mistra-Autex tasus sinimustvalge taustaga fotopeegli eest, selle ees sai ballil teha pilti ja foto välja printida.
Pikavere Mõisakoolis oli reede õhtupoolikul kontsert-aktus tänuüritusena kooli tegemiste toetajatele – lapsevanematele, vilistlastele ja teistele kogukonnaliikmetele. Esinesid kooli ja sealse lasteaiarühma lapsed, külalisi tervitasid direktor Helju Kadakas, Raasiku valla esindajana sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits ning Pikavere kooli varasem direktor Kadri Viira. Helju Kadakas tänas meenega inimesi, kes on kõige rohkem kooli toetanud ja selle arengusse panustanud. Pärast aktust oli ühine kohvilaud.
Kehra gümnaasiumi õpilased-õpetajad ja osa lapsevanemaid alustasid 20. veebruari hommikul kell 9.15 kooli juurest Kaunissaare kaudu matka vabadussõja Lahinguvälja mälestussamba juurde. Veidi üle 7 kilomeetri pikkuse matka jooksul peatuti kolmes vahepunktis. Esimeses anti matkajatele kaasa sõnad, millest pidid tegema luuletuse, teksti või laulu ning need kanti hiljem mälestussamba juures ette. Järgmistes vahepunktides tuli teha kujund EV 108 ja tantsida kaerajaani.
Ennelõunaks olid kõik mitusada matkajat Lahinguväljal, seal pakuti neile kooli kokkade valmistatud suppi, teed ja pirukaid. Kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad viisid läbi töötube, näitasid drooni ja varustust. Mälestussamba juures kõnelesid kooli direktor Kaido Kreintaal ning Kehra muuseumi juht Anne Oruaas, kes rääkis vabadussõja murdelahingute tähtsusest. Koos lauldi Eesti hümni ja „Põhjamaad“, abituriendid panid mälestussamba juurde pärja. Nooremad õpilased sõidutati kooli juurde tagasi Kaitseliidu autodega, mõned läksid ka rongiga, paljud matkates.






