Aruküla kool ja lasteaed võitlevad kiusamise vastu

3425
PIIA OTTI kasutas kiusamisprojekti oma magistritöös.

Harjumaa koolid-lasteaiad tegid infopäeval Aruküla põhikoolis kokkuvõtteid projektist „Kiusamisest
vaba lasteaed ja kool“.

ERE UIBO

Projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 397 lasteaeda ja 25 kooli, Ida-Harjumaalt ainsana on nende hulgas Aruküla põhikool ning lasteaed, mõlemad on ühtlasi esimeste liitujate ehk pilootkoolide ja -lasteaedade hulgas.
Harju maavalitsus, Aruküla kool ja lasteaed korraldasid koos projekti eestvedaja, Eesti Lastekaitse Liiduga 21. oktoobril Aruküla põhikoolis infopäeva, kus Harjumaa koolid-lasteaiad said vahetada oma kogemusi. Projekti võrgustikutöö koordinaator Kadi Hainas selgitas, Aruküla valiti infopäeva tegemiseks seetõttu, et seal asuvad Harjumaa lasteaedade metoodikakeskus ning pilootkool: „Õppeaasta jooksul on planeeritud igas maakonnas vähemalt üks selline infopäev. Harjumaa oli selle õppeaasta esimene. Toimub ka väiksemaid üritusi, kus õpetajad tutvustavad oma lähiümbruse koolides „Kiusamisest vabaks“ metoodikat, ja jagavad infot ning omandatud kogemusi.“
Metoodika on pärit Austraaliast, Eestisse jõudis Taani kaudu 2010. aastal. Kiusamise ennetamiseks ning kõrvaldamiseks kasutavad koolid ja lasteaiad kohvreid, mis sisaldavad õppematerjale ning mängukarusid – nendega peetakse koosolekuid, lapsed saavad neile oma muresid rääkida. „Karu aitab väikesel lapsel oma muret või tundeid kirjeldada, on niiöelda hääletoru,“ kirjeldab Lastekaitse Liit.
Aruküla põhikooli direktor Avo Möls rääkis, et kool liitus projektiga 2013. aastal esimeste hulgas, lasteaiast tulid kooli esimesed õpilased, kes olid projekti läbinud: „Lasteaed on kasvulava. Mida varem asjad paika pannakse, seda parem. Aruküla lasteaias tehakse head tööd ning tahame nende tegevust jätkata. On veel vara öelda, kas projektil on suuremat mõju, kuid teadlikkus kiusamisteemast on kindlasti kasvanud.“
Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi alushariduse lektor Kerstin Kööp, kes on uurinud projekti mõju, jutustas, et muudatused tulevad koolidesse-lasteaedadesse tavaliselt kaheksa kuud pärast liitumist: „Õpetajad saavad lastest paremini aru, lapsed on avatumad. Mõnel pool ei pruugi kiusamist üldse olla, kuid selle ennetamisega tuleb tegeleda. Laps võib kiusamisega kokku puutuda ka siis, kui läheb teise kooli või lasteaeda ega tea, kuidas käituda.“
Aruküla lasteaia õppealajuhataja Piia Otti tutvustas oma magistritööd, millega lõpetas kevadel alushariduse pedagoogi õppekava. Ta tegi vaatlust projektiga liitunud ning liitumata lasteaedades ning jõudis tulemuseni, et „Kiusamisest vabaks“ lasteaedades naeratasid lapsed rohkem, käitumisprobleeme ennetati, õpetajad püüdsid keskenduda positiivsele ning suutsid jääda rahulikuks.
Piia Otti: „Lastele tuleb luua turvaline keskkond, kuid koolikiusamise tase on väga kõrge. Pole nõus, et probleeme peab kogema, selleks et osata nendega toime tulla. Narrimiskogemust pole kellelegi vaja. Peame andma lapsele julgust ja teadmisi, kuidas kiusamise korral käituda ning abi otsida.“
Aruküla lasteaia vanemõpetaja Katrin Priivits rääkis, et lastele on seltsiks 22 karu: „Kui mõni laps ei julge täiskasvanuga otse suhelda, saab ta rääkida karuga. Käime mängukarudega ka õues jalutamas, paneme nad spetsiaalsesse kotti  või  taskusse.  Kiusamine  algab sellest, kui täiskasvanud lubavad tekkida olukorral, kus väärtusi ei arvestata.“
Aruküla põhikooli algklassi­õpetaja Leili Nelson ütles, et projekt oli kooli jaoks esialgu võõras: „Eelmise aasta suvel saime teada, et kooli tuleb rühm, kes on läbinud „Kiusamisest vaba lasteaed“ programmi. Koolituste ja kohtumise abil saime parema ülevaate. Tulemus on, et lapsed on julgemad ja sõbralikumad, märkavad abivajajat, käitumine on paranenud.“
Ta lisas, et koolil on plaanis kindlasti jätkata ka „Parimad sõbrad“ programmiga, kus vanemad kooliõpilased tulevad noorematele appi ning hoolitsevad nende eest.
Projektijuht Liivia Tuvike sõnas, et projekt sobib Eesti koolidele ja lasteaedadele: „Imetlusväärne, kuidas lasteaiad ja koolid projekti panustavad ning millise loovusega seda arendavad.“
Ta märkis, et viimased lasteaiad saavad projektiga liituda 2015. aastal. Koolide registreerumine on 2015. aastaks lõppenud, uuesti saab liituda ülejärgmisel aastal.
Infopäevalisi olid tulnud tervitama Harju maavalitsuse alushariduse peainspektor Merike Küttis ning Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi.