„Eesmärk tantsupeole saada oli meie vaikne unistus. Et see teoks sai, on ime,“ sõnas Aruküla võimlemisrühmade juhendaja Garina Toomingas.
Tänavusel üldtantsupeol osalesid Aruküla võimlejad esimest korda ning kolme rühmaga – naisrühmad Tähesära 1 ja Tähesära 2 ning tütarlaste rühm Särasilm, kokku 16 naist ja 8 neidu.
Tähesära 1 võimleja Ingrid Teino märkis: „Olime seda ise soovinud, kuid Garina suur vägi unistada pani ka meid endasse uskuma.“
Esimene võimlemisrühm loodi Arukülas üle 5 aasta tagasi ja kasvas välja zumbatreeningutel osalenud naistest.
„Kohalikel üritustel oli zumbarühm esinenud, kuid leidsin, et meil peab olema suurem väljund,“ lausus Garina Toomingas.
Ta käis 2019. aastal koolitusel, kus õpetati järgmise võimlemispeo kava. Pärast seda teatas ühel zumbatreeningul naistele, et registreeris neid 2020. aasta kevadeks võimlemispeole. Kuna zumbatreener keeldus ajapuudusele viidates võimlemisrühma juhendada võtmast, tuli Garina Toomingal endal juhendajaks hakata: „Olin kava selgeks õppinud, ütlesin naistele, et pusime koos ja käime peol ära.“
Nime Tähesära oli rühm saanud juba varem – kui pärast üht zumbatrenni lugesid naised Sõnumitoojast Anija Lülitist: „Siis ütles Marge Salurand, et ega me ole kehvemad, meie oleme Aruküla Tähesära. Selle nime all käisime Teeme Ära talgutel.“
Tallinna võimlemispeo asemel Covidi tõttu 2020. aastal toimunud treeninglaager lõppes rahvatantsu- ja võimlemisrühmade ühise etendusega. Järgmiseks aastaks registreeris Garina Toomingas Aruküla naised üle-eestilisele võimlemispeole, seekord kahe rühmaga: „Sügisel olid paar naist öelnud, on ebaõiglane, et osadest zumbatajatest tegin võimlemisrühma, teistest mitte. Mõtlesin, et tühja kah. Nii sündis Tähesära 2.“
Aruküla põhikooli tüdrukute võimlemisrühm loodi enam-vähem samal ajal. Särasilma liikmed, kellest 6 lõpetasid äsja põhikooli, õppisid siis 5. klassis. Varem oli Garina Toomingas juhendanud nende rahvatantsurühma, kuid poisid valisid tantsu asemel käsipalli. Särasilmaga oli juhendajal soov osaleda 2023. aasta noorte tantsupeol, toona neid sinna veel ei valitud.
Tänavusele peole pääsemiseks valmistuti kõigi rühmadega väga põhjalikult, igal nädalal olid kahetunnised treeningud, lõpuks kaks korda nädalas. Käidi ka mitmel õppeesinemisel, juhendaja kutsus Arukülla külalistreenereid: „Nad tegid naistele ja tüdrukutele kehakoolitunde – õpetasid sirutusi ning keha, käte ja jalgade hoiakuid, mis on võimlejaile väga olulised. Sellest oli suur abi.“
Kevadel oli ülevaatus, tantsupeole valiti sinna pürginud rühmadest umbes pooled. Nende hulgas ka kolm Aruküla rühma. Garina Toomingas tunnistas, et oli tantsupeol oma võimlejate esinemist vaadates üsna pabinas – kas kõik tuleb ikka nii välja, nagu sai õpitud, ega tema naised-tüdrukud eksi: „Aga kui võimlejate liigijuht Kersti Kull mind hiljem tänas, et teen siin piirkonnas ainsana ainult võimlemisrühmi, ning küsis, kas ma olen õnnelik, siis muidugi, see on megatunne. Kõik minu 24 võimlejat hingasid justkui ühes rütmis.“
Garina Toomingas osales tantsupeol ka Aruküla rahvatantsurühma Lapulised tantsijana ning sai peo finaalis koos oma võimlejatega esineda. Pärast pidu palus ta neist igaühel peo teatmikku midagi kirjutada. „See on nagu sõnadeta vestlus, kus iga liigutus räägib rohkem kui tuhat sõna“, kirjutas üks võimlejaist. „Ma tõepoolest tundsin seda tantsupeo vaibi, millest inimesed pärast pidu alati räägivad. See tunne on tõesti sõnulseletamatu,“ lisas teine.
