Kuni 22. märtsini on Riigi Tugiteenuste Keskuses avatud kohalikele omavalitsustele taotlusvoor jalgratta- või jalgteedesse investeerimiseks. Raasiku vallavalitsus soovib meetmesse esitada taotluse toetuse saamiseks Aruküla-Peningi kergliiklustee esimese etapi jaoks ehk kergtee ehitamiseks Aruküla ristmikust kuni Kalesi bussipeatuseni.
Aruküla-Kalesi kergliiklustee ettevalmistamist alustati 2021. aastal. 2022. aasta kevadel valiti projekteerijaks hankel soodsaima pakkumise teinud Hepta Group Energy OÜ. Tee projekteeriti maanteest lõunapoole ehk Arukülast teisele poole maanteed. Valla teehoiukavva lisati, et kergliiklustee esimene etapp ehk 2,5kilomeetrine lõik ehitatakse 2023. aastal.
Sellel, miks pole kergliiklusteed seni ehitama hakanud, on vallavalitsuse haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Ranna sõnul mitu põhjust. Kõigepealt võtsid projekteerimisfaasis arvatust kauem aega kooskõlastused transpordiametiga. Vallavalitsus taotles, et Aruküla-Kalesi maanteelõigul alandataks sõidukitele lubatud piirkiirust. Sellest sõltus, kui lai peab olema maantee ja kergliiklustee vaheline eraldusriba. Sellest omakorda sõltus, kui palju on kergliiklustee jaoks vaja küsida maaomanikelt maad.
„Samuti on aega võtnud kokkulepete sõlmimine maaomanikega. Kavandatava Aruküla-Kalesi kergliiklustee ääres on 19 eraomandis olevat katastriüksust ning lisaks riigi- ja vallamaad. Nüüdseks on valdavale osale kergliiklustee jaoks vajalikust maast saadud maakasutusõigus, viis maatükki omandas vallavalitsus võõrandamisega,“ selgitas Riina Rand.
Ta lisas, et suurem osa maaomanikest jagab kergliiklustee vajalikkuse seisukohta, mõned kokkulepped ootavad veel sõlmimist.
Kuna meetme taotluse tingimustele lisati, et projektile on vajalik kliimakindluse hinnang, tuli ka see vallavalitsusel tellida ning haldus- ja ehitusosakonna juhi kinnitusel on see nüüd olemas.
Riigi Tugiteenuste Keskuse meetme „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ kogueelarve on 20 miljonit eurot, see jaguneb kahe vooru vahel, tänavu jagatakse Eesti omavalitsustele 10 miljonit eurot. Põhja-Eestile ehk Harjumaale, väljaarvatud pealinna ümbruse tiheasulad, mis toetusele ei kvalifitseeru, eraldatakse esimesest voorust kokku 871 192 eurot.
„Harjumaale lubatud toetuse kogusumma ei ole just väga suur, kuid loodame, et meil õnnestub Aruküla-Kalesi kergliiklustee jaoks tänavusest taotlusvoorust raha saada. See tee on vallainimeste turvalisuse jaoks väga oluline. Ainsaks takistuseks toetuse taotlemisel võib saada asjaolu, et toetuse saamiseks peame saavutama kokkuleppe kõikide maaomanikega,“ lausus Riina Rand.
Esialgse kalkulatsiooni järgi läheb Aruküla-Kalesi kergliiklustee lõigu ehitamine maksma ligikaudu 818 000 eurot. Meetmest on Raasiku vallal võimalik tee rajamiseks saada toetust 58 protsenti. Kes ja kui palju RTKst toetust saavad, selgub juulis.