Sünnipäeva puhul oli laupäeval, 25. jaanuaril Aruküla mõisas lasteaia vilistlaste kontsert.
Lasteaia juhataja Helvi Kolkanen rääkis, et Aruküla mõisa õuel asuva endise embleemitsehhi kõik ruumid on lõpuks välja ehitatud ning kasutuses.
Ta meenutas, et paarkümmend aastat tagasi polnud waldorflasteaiad Eestis eriti levinud: „Kogu Eestis oli siis vaid paar waldorflasteaeda. Käisin 1980. aastate lõpus Põlvas koolitusel ning vaimustusin waldorfpedagoogikast, kuid see oli uus ja vajas harjumist. Aruküla mõisas tegutses 1992. aastast waldorfkool, alustasime seal lasteringide korraldamist, kuid peagi soovisid vanemad, et oleks koht, kuhu laps pikemaks ajaks tuua.“
Aruküla waldorflasteaed avati 16. jaanuaril 1994. aastal, koolituslitsents saadi 1997. Eestvedajad ja esimesed kasvatajad olid Karmen Püü, Helvi Kolkanen ja Riina Harma.
„Keegi meist polnud pedagoogikat õppinud, teadmised olid napid, kuid hakkasime arenema koos lastega. Nüüd on esimesed lõpetajad juba ise lapsevanemad ning toovad oma lapsed meie juurde,“ sõnas juhataja.
Helvi Kolkanen kirjeldas, et helesinises endises embleemitsehhis tehti lapsevanemate abiga korda esialgu üks ruum: „Hoones oli tegutsenud ka fotolabor, seega olid ruumid metalli ja keemiat täis. Mahutasime 27 last ühte tuppa, kuid magamisruumi polnud ning lapsi sai seal hoida ainult pool päeva. Tasapisi oleme ruume korda teinud ning nüüd on kogu maja meie käsutuses.“
Lasteaia kunagine kasvataja Reet Hänikene meenutas, et algusajad olid keerulised: „Meil polnud siis veel riigi ega valla tuge. Lasteaed on aga tegutsenud 20 aastat ning huvi selle vastu aina kasvab, järelikult aetakse õiget asja.“
Ta selgitas, et waldorflasteaias ei õpetata lapsi lugema ega kirjutama: „Lapse elujõud kulub keha ülesehitamisele ning meelte arenemisele. Esimesel seitsmel eluaastal omandab laps teadmisi ja oskusi vaid matkides, seega on kasvatajatel suur roll. Laps usub, et maailm on siiralt hea ning meie peame seda tunnet hoidma.“
Juhataja lausus, et Aruküla waldorflasteaias on praegu 14 last: „See on nagu pere, kus ollakse üksteisele toeks ja eeskujuks. Noorim on meil 3aastane ning vanim 7. On olnud lapsi ka teistest rahvustest, kes õpivad eesti keele selgeks teisi kuulates, matkides ning koos mängides.“
Ta rääkis, et rituaalid on lasteaias olulised: „Hommikud algavad laulu ja täisterapudruga. Näiteks neljapäevad on matkapäevad. Meil on kogu aeg sama marsruut mööda alleed, et näha, kuidas aastaajad vahelduvad. Mängudes ja tegevustes kordub 3-4 nädala jooksul üks teema, et õpitu paremini kinnistuks.“
„Lasteaia mööbel ning mänguasjad on naturaalsetest materjalidest. Toonid on pastelsed ja heledad. Domineeriv toon on roosa, selles vanuses lapse arengut toetab just see värv kõige paremini. Ümbrus peab ergutama lapse fantaasiat,“ sõnas Helvi Kolkanen.
Juhataja lausus, et Aruküla waldorflasteaeda tuuakse lapsi ka teistest valdadest: „Lähim waldorflasteaed asub Tallinnas, ülejäänud on Lõuna-Eestis. Meil on käinud lapsi näiteks Viimsi, Anija ja Jõelähtme valdadest. Enamik lasteaia lõpetajatest läheb õppima waldorfkooli. Vanemad, kes oma lapsed meile toovad, on waldorfkasvatusega kursis ning pooldavad seda, seega selgitustööd pole pidanud eriti tegema.“
Helvi Kolkanen ütles, et teist aastat tegutseb lasteaia juures eelkool: „Selle eesmärk on tutvustada meie praegustele ja tulevastele lapsevanematele kooli ja waldorfpedagoogikat. Eelkooli ajal toimub kaks kooli: lastele eelkool ja lapsevanematele loengud.“
Laupäeval esinesid lasteaia sünnipäevapeol Aruküla mõisas vilistlased – waldorfkooli õpilased klasside kaupa. Peol käisid õnnitlemas vallavanem Raivo Uukkivi ning haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juht Ardo Niinre.
