„Oleme ehitusega poole peal,“ kinnitas Raasiku vallavanem ANDRE SEPP reedel, 11. septembril sarikapärga maha võttes.
Sarikapidu peeti, kuna Aruküla kooli juurdeehituse, tulevasse algklassidetiiba said üles esimesed sarikad. Peolaud oli kaetud koolimaja vanas osas, mille rekonstrueerimine peaks lõppema 1. oktoobril. Kogu hoone peab valmima tuleva aasta veebruarikuu lõpuks.
Andre Sepp märkis, et Aruküla kooli umbes 30 miljonit krooni maksev rekonstrueerimine on aegade jooksul suurim ehitus, mis Raasiku vallavalitsus on tellinud. Ta lisas, et seda ei otsustatud üleöö – kooli laiendamist kaaluti-planeeriti väga pikalt ning avaldas lootust, et vähemalt järgmised 50 aastat on lastel seal muretu õppida.
Hea koostöö
Projektijuht Igor Zubets ASist Facio Ehitus pidas Aruküla kooli ehitamist nende ettevõtte jaoks üsna väikeseks objektiks, suureks nimetas ta neid, mille maksumus algab 100 miljonist kroonist. Aruküla ehitusel töötab praegu umbes 60 inimest, nende seas on ka 5-6 naist, kes teevad maalritööd.
Nii projektijuht kui objektijuht Dmitri Inno kinnitasid, et midagi keerulist ei ole ehitusel ette tulnud, kõik on seni sujunud hästi. Ka tellija ehk Raasiku vallavalitsusega on meeste hinnangul koostöö olnud väga hea.
Kui esialgu kavandati, et vana osa saab üle anda uue kooliaasta alguseks, siis esialgne ehitustähtaeg nihkus kuu aega edasi projekti muudatuste tõttu.
„Pärast lammutustöid selgus, et projektis ei olnud kõik tööd kajastatud. Projekti tuli täiendada ja see võttis aega,“ selgitas Igor Zubets.
Näiteks selgus pärast lammutustöid esimesel korrusel, et põrandad on erinevates ruumides eri tasapindadel. Et need ühtlaseks saada, tuli teha uus korralik põrand, mis soojustati.
Aruküla kooli direktor Avo Möls kinnitas samuti head koostööd: „Minul ehitajale mingeid etteheiteid ei ole. Nad on oma ülesannetega hästi hakkama saanud, teinud ka omalt poolt väga arvestatavaid ettepanekuid.“
Igor Zubetsi sõnul on üsna tavaline, et ehitusfirma juhib tellija tähelepanu projektis esinenud ebatäpsustele ning pakub välja paremaid lahendusi.
„Ehitaja kohus on tellijale selliseid asju näidata, sest meil on suur praktika ning näeme nüansse, mida tavaline inimene ei pruugi näha,“ lausus ta.
Kool valmib tähtajaks
Kui juurdeehituses peeti alles sarikapidu, siis koolimaja vanas osas on aknad juba vahetatud, käimas on fassaadi soojustamine ja viimistlemine, teisel ja kolmandal korrusel on ees uued uksed ning paigaldatakse põrandakatteid, peagi hakatakse üles panema valgusteid.
„Oli suur asi, et võtsime selle julguse ja otsustasime aknad vahetada. Oleks narr vaadata praegu seda uut maja vanade akendega,“ arvas Avo Möls.
Andre Sepp lisas: „Ei kujuta ette maitsekat sisekujundust 1999. aasta plastmassakendega.“
Ka ehitajad pidasid vallavalitsuse otsust tellida veel üks lisatöö ja vahetada välja koolimaja vana osa aknad, ainuõigeks.
Kuigi tähtajad on meeste hinnangul viimase aasta jooksul kõigil ehitustel väga karmid, tuleb neist kinni pidada ja tööd valmis jõuda.
„Peame jõudma, eesmärk on kliendi rahulolu,“ märkis Dmitri Inno.
Koolijuht arvas, et ehitajat ei ole mõtet tagant kiirustada, eesmärk on ikka kvaliteetne töö.
„Kõige parem oleks, kui esimese veerandi lõpuni töötab kool veel lasteaias ja vallamajas ning teist veerandit alustame remonditud majas. Vallamaja ja lasteaia-variant on hästi käivitunud, probleeme pole. Toitlustamine on küll nõrk koht, kuid lapsed on taibukad – võtavad kodust kaasa kiirnuudleid või kartuliputru.
Veeautomaadid on meil olemas, saavad sealt kuuma vett.“
Ta lisas – kui kolida renoveeritud majja teise õppeveerandi alguseks, on ka sisustajal, OÜl Saltomar, aega mööbli paigaldamiseks. Mööbel tuleb enam-vähem kõikjale uus, vaid kolmanda korruse klassidesse jääb osaliselt alles senist sisustust, mis on ostetud viimase paari-kolme aasta jooksul.
Kui vana osa valmis, kolitakse sinna kõik klassid vallamajast ning kaks klassi lasteaiast. Lasteaeda jääb kooli juurdeehituse valmimiseni veel neli algklassi. Kuna fuajee ei valmi enne järgmist aastat, hakkab sissepääs koolimajja olema esialgu tagant, staadionipoolsest küljest.
