Inglise keele õpetaja IVIKA JEGIS on üks kahest osalejast, kes läbisid e-õpetaja kursuse 100punktise tulemusega.
IVIKA JEGIS näitab USA Oregoni ülikoolist saadud diplomit.
Aruküla põhikooli inglise keele õpetaja Ivika Jegis otsustas eelmisel aastal oma keeleoskust täiendada ning kandideeris rahvusvahelisse koolitusprogrammi. Koolitust sponsoreerib USA saatkond ning see on mõeldud inglise keele õpetajatele, kes ei ela Ameerika Ühendriikides.
Kandideerimisavaldusele tuli positiivne vastus, Ivika Jegis sai saatkonnalt stipendiumi ning pääses ainsa eestlasena Oregoni ülikooli korraldatud veebipõhisele kursusele osalema. Kokku oli kursuse läbijaid 25 ning kestis 10 nädalat. Kursuse lõpp-projekt tehti rühmatööna, selle eest teenis maksimumpunktid ka Leedu õpetaja.
Ivika Jegis rõõmustas tulemuse üle väga: „Ei läinud teadlikult maksimumpunkte püüdma, lihtsalt juhtus nii. Jaanuaris saadeti Budapestist inglise keele õpetamise regionaalsest keskusest Eesti saatkonnale õnnitluskiri, et sain sellise tulemuse. Öeldi, et maksimumi ei saavutata just eriti tihti. Sain diplomi ja väiksemaid meeneid, näiteks mälupulga.“
Ta rääkis, et osales koolitusel teist korda: „Esimene koolitus oli mõni aasta tagasi, teema oli inglise keele õpetamine 5-10aastastele lastele. Seal teenisin 99 punkti ning jäi kripeldama.“
Teine koolitus, millega ta alustas möödunud aasta oktoobris, oli inglise keele õpetamine eelteismelistele ja teismelistele: „Arvuti taha tuli istuda iga päev. Õppesüsteemist sai ülesanded ja tähtajad. Juhendajad kontrollisid ja utsitasid. Foorumisse tuli postitada erinevaid projektianalüüse ning lugemismaterjalide põhjal tehtud analüüse. Teooria ja praktika olid käsikäes.“
Ivika Jegis ütles, et mõnda praktilist ülesannet tuli õpilaste peal salaja katsetada: „Tegin Aruküla põhikooli 7. klassi õpilastega osad ülesanded läbi, lapsed tegid rühmatöid ja videoid, mille saatsin edasi USAsse. Saime päris kõvasti kiita.“
Kursuse ülesanded läbiti 4liikmelistes rühmades, mis oli õpetaja arvates üsna keeruline: „Pani kannatuse proovile. Väga raske on teha koostööd, kui rühmaliikmed elavad erinevates riikides, ajavööndite tõttu on keeruline leida ühist aega, et ülesandeid arutada. Rühmatöös kipub olema ka nii, et mõni pingutab rohkem kui teised. Minu rühmas olid Leedu, Venezuela ning Türgi õpetajad.“
Rahvusvaheline suhtlus pakkus talle ideid: „Saime üksteise postitusi foorumites lugeda, väga huvitav, kuidas näiteks Hiina õpetaja lahendab ülesandeid hoopis teise lähenemisega kui eurooplased. Saab uusi võtteid, mille peale ise ei tuleks.“
Ivika Jegis ütles, et kursusel osalemine võttis ära suure osa vabast ajast, kuid oli kasulik: „Minu tööpäevad kestavad koolis sageli 17-18ni. Pärast seda tuleb teine tööpäev otsa, kodus on vaja vihikuid parandada ning tunnid ette valmistada. Kursusetööde jaoks jäid tihti öötunnid, sest tähtajad olid kukil ja pidi ära tegema. Nüüd on lõpuks jälle rohkem aega, saab õhtuti ka televiisorit vaadata.“
Aruküla põhikoolis töötab ta 2004. aastast ning armastab oma tööd väga: „Õppisin Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis klassiõpetajaks ning pärast praktikat tulin Arukülla tööle. Elan ka ise Arukülas ja niimoodi on mugav, linna tööle ei tahaks küll iga päev sõita.“
Õpilastele ta kursusel osalemisest ega tulemusest pole rääkinud: „Las lehest loevad. Kursusel õpitut kasutan tundides kindlasti ka edaspidi. Ei tohi jääda kinni vanadesse õppemeetoditesse. Tänapäeva noored on teistsugused, tehnoloogia on suur osa nende igapäevaelust, mida peab oskama ka õppetöös kasutada.“
Enese täiendamiseks on õpetajal juba uued plaanid: „E-õpetaja programmis on 9 erinevat koolitust. Võtan neist järgmise sihikule ning kandideerin uuesti. Näiteks kriitilise mõtlemise ja hindamisstiilide kursused tunduvad huvitavad, sest uues õppekavas on kujundlik hindamine olulisel kohal.“
