Ära tegid – Kuusalu vallavanemate süstasõit Soome kestis 13 tundi

4324

Pärast kohalejõudmist lõid süstasõitjad kokku šampanjaklaase, käisid saunas ja ujumas ning mõned tantsisid-laulsid poole ööni.
Esimesed minutid pärast kohalejõudmist. Kuusalu endist vallavanemat HERKO SUNTSI ja praegust vallavanemat URMAS KIRTSIT hakkab õnnitlema ning tervitama Sipoo vallavolikogu eelmine esimees KRISTIINA LYYTIKÄINEN.
Esimesed minutid pärast kohalejõudmist. Kuusalu endist vallavanemat HERKO SUNTSI ja praegust vallavanemat URMAS KIRTSIT hakkab õnnitlema ning tervitama Sipoo vallavolikogu eelmine esimees KRISTIINA LYYTIKÄINEN.

„Teie olete meie kangelased!” hüüdis Kuusalu abivallavanem Milli Kikkas, kui aerutajad jõudsid süstadega kilomeeter Sipoo valla Kalkkiranta sadamast eemal asuvasse sauna- ja söögikohta. Kuigi selja taga oli 13 tundi sõitu Tapurla sadamast üle mere Soome, astusid Reimann Retkede süstainstruktorid ja Kuusalu valla viis poliitikut maale kindlal sammul, võtsid vastu õnnitlusi ning mõnigi ujus meres jahutuseks paar tiiru.

Nagu imeväel ilmusid randa ettekandjad šampanjapokaalidega – Kuusalu külaliste vastuvõtjad Sipoo sõprusvallast olid mõelnud kõigele.

„Arvasime, et me mehed viskavad end pärale jõudes väsimusest liivale pikali, aga ei, naeravad ja ajavad juttu, otsekui poleks pikka matka olnudki,” imestasid Blue Siriusega kolm tundi varem kohale jõudnud kuusalulased.

Süstasõit algas laupäeva, 10. juuli hommikul kell 6 Tapurla sadamast. Teekond oli 78 kilomeetrit pikk, Kalkkiranta sadamasse jõuti kella 19 ajal ning söögikohta aerutamiseks kulus veel kümmekond minutit. Teel tehti kaks peatust – umbes 15 minutit Juminda poolsaare tipus ja ligi tund aega Soomes esimesel väikesel saarel Söderskär.

Üle mere sõitsid süstadega Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, eelmised vallavanemad Herko Sunts ja Enn Kirsman ning kaks meest vallavalitsusest – Kaupo Parve, kes on olnud abivallavanem, ja Madis Praks, kes oli Loksa vallavanem enne Kuusalu vallaga liitumist.

OÜst Reimann Retked aerutasid Soome Kuusalu vallavolikogu liige Mart Reimann ning matkajuhid Heiki Link ja Elsbeth Link, Rasmus Kerge, Liis Truubon, Ivar Hütt ning Indrek Alas. Kaasa tegi kogu matka ka Lauri Birkan Õhtulehest.

Kui esimesed õnnitlussõnad ja kallistused vastu võetud, lausus ettevõtmise idee autor ja peakorraldaja Urmas Kirtsi, et see oli MTÜ Kiiu Arendus suurim projekt ning mis peamine, piireületav.

Kiiu Arendus, mille asutajaliikmed on Urmas Kirtsi ja Herko Sunts, taotles üle lahe süstasõiduks ja sõbrakaubanduse purjekaretkeks Euroopa Liidu LEADER-programmist 178 904 krooni. Hindamiskomisjon pidas projekti „Sõbra­kaubandus – Seprakauppa“ rahastamiskõlbulikuks ja otsustas anda 113 542 krooni.

Sipoo valda sõideti seetõttu, et asub otse teisel pool lahte ning enne nõukogude aja saabumist käidi Kuusalu rannast paatidega kaubareisil pigem Soomes kui Tallinnas – oli otsem. Paarsada aastat tagasi toimis eestlaste ja soomlaste vahel sõbrakaubandus ehk seprakauppa, Eestist viidi Soome vilja ning vahetati kala ja soola vastu.

Seekord viidi Blue Siriusega kaasa Kuusalu valla perenaiste küpsetatud leibu ja käsitööd.
 
Polnud vähematki võimalust pooleli jätta
Kuusalu valla poliitikud asusid süstasõiduks treenima kevadel. Esialgu sõideti Jägala jõel ning kui merevesi läks soojemaks, hakati harjutama Kolga lahes.

Enn Kirsman: „Kui aerutasime koos Kaupo Parvega eelmisel laupäeval kahekohalise süstaga Loksale, siis mõtlesin, oleme endale tõestanud,  suudaksime seda, kuid ütleme, et Soome ei tule. Aga nüüd on see tehtud, kõige raskem oli umbes 15 kilomeetrit enne Soome esimest saart, kui nägid maad, aga lähemale see ei tulnud. Saarel sai puhata ja siis oli nagu uus hingamine. On hea meel, et ära tegin.”

Tema paarimees Kaupo Parve sõnas, et eriti valus oli siis, kui umbes 60 kilomeetrit oli sõidetud: „Teised läksid eest ära, meie süst otsekui ei liikunudki. Jäime toppama. Mõlemad tegime enda arvates rasket tööd, jõudu nagu oli, aga saar ei lähenenud. Kuid saime sellest üle. Väike moraalilangus oli, kui selgus, et Blue Siriuse juurest peab veel edasi aerutama, et süstad turvalisse kohta viia.”

Herko Sunts ütles, et aerutajate keskmine kiirus oli 4-5 sõlme ehk umbes 8 kilomeetrit tunnis: „Meie olime Urmasega ühes paadis ja sõitsime ka kiirusega 9 sõlme, keskmine oli 7 sõlme. Kui Soome majakat nägime, kiirus tõusis. Vehkisime teiste eest ära minna ja ootasime neid järele. Minu poolest oleks võinud kogu aeg tempokamalt minna, oleksin vastu pidanud.”

Madis Praks: „Sõitsin ühes süstas koos Mart Reimanniga. Mina treenimas ei käinud, ühel korral aerutasime Mardiga prooviks Malusi saarele. Teised hakkasid kevadel hullult trenni tegema, mõtlesin, et vaatan, mis saab, kui kaasa ei tee. Olen palju paatidega sõitnud ja merel olnud.”

Süstasõidu idee pakkus Kuusalu valla juhtidele Mart Reimann, kes on varem käinud süstaga üle lahe nii Soomes kui ka Rootsis. Ta kommenteeris nüüd, et seekordne sõit oli täpselt selline, nagu  ette kujutas: „Herko ja Urmas kruvisid tempo liiga kõrgeks, kasulikust matkatempost oli see kiirem. Oleks võinud sõita aeglasemalt ja puhata lühemalt. Aga kuidas sa mehi keelitad, kui hormoonid vemmeldasid nagu 20aastastel. Tase oli väga hea. Vähemalt 60 protsenti matkast tehakse ära enne starti. Matkajad olid piisavalt treeninud, keegi mütsiga lööma ei tulnud. Ilmaga vedas. Kui Rootsi läksime, ootasime poolteist kuud sobivat ilma. Seekord oli kuupäev paigas ja seda muuta ei saanud. Plaanisime sellise aja, mil kõige suurema tõenäosusega on ilus ja vaikne.”

Urmas Kirtsi: „Meil ei olnud vähematki võimalust sõitu pooleli jätta. Tõestasime, et täitsa tavalised inimesed on võimelised võtma ette pika süstamatka, kui nad ennast kokku võtavad ja on sportlikud. Mul on hea meel, et see matk sai ära tehtud ja läks õnneks, ilm oli suurepärane.”

Süstasõitjaid turvasid vabatahtlikud merepäästjad Robert Aasa ja Kalle Jürisson MTÜst Käsmu Vabatahtlik Merepääste koos Soomest saadud täisvarustusega merepäästepaadiga. Kaasa sõitis Märt Praks oma kaatriga. Teise kaatriga oli Artur Talvik ja operaator Margus Malm, nemad võtsid laupäevased sündmused merel ning mõlemal pool maal filmilindile. Kaatrites sõitsid kaasa aerutajate varustus, söögid ja joogid.”

Neli matkajuhti aerutasid pühapäeval tagasi
Ka kogenud meresüstasõitja Mart Reimann, OÜ Reimann Retked üks omanikke, tegi ajalugu – tema ning Liis Truubon, Ivar Hütt ja Indrek Alas tulid pühapäeval Soomest tagasi samuti süstadega, kokku 77 kilomeetrit. Viis süsta toodi Eestisse Blue Siriusel. Tagasimatka ajend oli teha ka ise midagi uut, mitte olla vaid saatjad.

Mart Reimann ütles, et tema teada ei ole ükski eestlane seni üle lahe edasi-tagasi aerutanud, mõned soomlased on seda teinud: „Startisime pühapäeval kell üheksa. Ilm oli hoopis teine, tuuline. Aerutasime kella üheteistkümneks Söderskäri saarele ning ootasime seal neli ja pool tundi. Vaatasime majakat, sealsed töötajad pakkusid meile pannkooke. Prognoos oli, et läheb vaiksemaks ja läks ka, kuigi kella viie-kuue ajal jälle tuul tõusis merel, vaikseks jäi õhtul kella seitsmest. Laine käis süstadest vahel üle. Palav ei olnud üldse. Laupäeval segas palavus, ühel meie kogenud sõitjal hakkas siis korraks päris paha. Kui on lained, pole merel igav, laupäeval oli meri nii vaikne, et tegi uimaseks.”

Turvapaati aerutajatel tagasiteel ei olnud, kuid Käsmu merepäästjatega vahetati telefoninumbreid ning häda korral oleks nad appi kutsutud. 

„Kaks kahekohalist süsta on optimaalne ja piisavalt turvaline selliseks matkaks. Kui midagi juhtub, saavad teised sleppi võtta,” rääkis ta ning lisas, et tõi Urmas Kirtsi ja Herko Suntsi süsta ahtris olnud Kuusalu valla lipu enda süstaga tagasi. Lipp jõudis Tapurla randa pühapäeva südaööl.”