Aruküla külje alla tahetakse teha metsloomade haigla

2374

SA Eestimaa Looduse Fond taotleb Raasiku vallavalitsuselt nõusolekut rajada Aruküla vana alajaama territooriumile metsloomade haigla.


Üks võimalik variant kavandatavast metsloomade haiglast. ELF tahab ehitada haiglahoone ja väliaedikud metsloomadele.

Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall rääkis, et aasta tagasi pöördus Eestimaa Looduse Fond (ELF) Harjumaa valdade poole ning uuris, kas neil on maad, kuhu rajada metsloomade jaoks haigla ja rehabilitatsioonikeskus. Raasiku vallal midagi pakkuda ei olnud.

Hiljaaegu pöördus aga vallavalitsuse poole AS Elering, kelle hallata on Eesti elektrisüsteemid, ning tegi ettepaneku – kui Aruküla praegune alajaam pärast uue valmimist demonteeritakse, võiks selle maa-ala anda metsloomade haigla jaoks.


Aruküla alajaama paari hektari suurusest territooriumist on praegu valdav osa täis liine, mis uue jaama käivitamisel demonteeritakse.

Ka ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm saatis Raasiku vallavalitsusele kirja ettepanekuga esitada Eleringile taotlus anda kinnistu, millel asub vana alajaam, edaspidi heategevuslikul eesmärgil metsloomade haigla rajamiseks.

Mis on metsloomade haigla?
ELFi loomade taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma ütles Sõnumitoojale, et metsloomade haigla on mõeldud inim­asustusse sattunud ja vigastatuna leitud metsloomade-lindude raviks ning rehabiliteerimiseks: „Metsadesse haigeid loomi otsima ei minda. Ravile tuuakse loomad-linnud, kes on saanud viga liikluses, lennanud näiteks elektritraatidesse või vastu aknaid. Praegu näevad inimesed kusagil vigast kajakat või tuvi ega tea, mida temaga teha.“

Metsloomade haigla koosneks hoonest, kus on haiglaruumid, ja väliaedikutest, kus loomi rehabiliteerida. Agni Kaldma selgitas, et eesmärk on loomade ravimine, loodusega harjutamine ning kui on selleks valmis, siis vabastatakse nad uuesti loodusesse. Selleks viiakse nad enamasti sinna, kust on leitud või kus on nende loomulik elukeskkond.

„Me ei kavatse hakata neid koguma ega eksponeerima. See tähendab, et mingit loomaaeda ega vigastatud loomade vanadekodu ei tee – me ei hakka seal pidama loomi, keda hiljem loodusesse lasta ei saa,“ kinnitas ta.

Küll aga on plaanis pakkuda metsloomade haigla baasil koolidele ja üldsusele erinevaid loodus- ja keskkonnahariduslikke koolitusi. Kuigi loomade hilisemaks toimetulekuks looduses püütakse neid hoida inimestest võimalikult eemal, saab hakata loomi külastajaile näitama video- ja veebikaamerate vahendusel.

Praegu metsloomade haiglat Eestis ei ole. Nigulas on küll taastuskeskus, mida haldab keskkonnaamet, kuid sealt saavad abi vaid esimese ja teise kaitsekategooria liigid. Agni Kaldma hinnangul on Läti piiri ääres asuv Nigula liiga kaugel, et iga kajaka pärast sinna sõita.

Aruküla on logistiliselt sobiv koht
Kuna Tallinnas ja Harjumaal on tihedaim inimasustus, leitakse siit 80 protsenti kogu Eesti vigastatud loomadest. Seetõttu on ELFi esindaja arvates loogiline, et metsloomade haigla rajatakse just Harjumaale.

„Arukülas asuvat kohta pakkus Elering. Käisime vaatamas ja meile tundus sobilik, peamiselt seetõttu, et on ühistranspordiga ligipääsetav. Kuna metsloomade haiglasse ei tule väga palju palgalist tööjõudu, igapäevaselt on seal ametis peamiselt vabatahtlikud, siis on oluline, et sinna saaks kohale ühistranspordiga. Hea on ka, et koht on metsa lähedal,“ lausus ta.

Kuigi Aruküla praeguse alajaama kõrval on paar kortermaja, ei tohiks see Agni Kaldma arvates olla loomahaigla rajamisel takistus: „Ei tasu karta, et kohalike elanike elu saaks kuidagi häiritud. Inimasustusele ei avalda metsloomade haigla mingit mõju. Kuna tegu on meditsiiniasutusega, on hügieeninõuded väga ranged.“

Praegu ootab ELF Raasiku valla seisukohta. Kui otsus on positiivne, hakatakse tegelema ettevalmistustööga – projekteerimise, rahataotluste kirjutamise, sponsorite otsimise ja muuga. Esialgse prognoosi kohaselt läheb metsloomade haigla ehitamine maksma umbes 500 000 eurot. Elering on lubanud vana alajaama demonteerida 2013. aasta lõpuks.

„Positiivse stsenaariumi korral võiksime haiglat hakata ehitama  2014. aastal ning avada 2015. aastal,“ märkis Agni Kaldma.

Volikogu hakkab arutama
Eelmisel nädalal tutvustas vallavanem Aare Ets ELFi ja Eleringi plaane Raasiku vallavolikogule. Volikogu liikmed leidsid, et tegu on tõsise ettevõtmisega, mille lubamist peab põhjalikult kaaluma. Sel kolmapäeval, 18. aprillil arutab metsloomade haigla rajaamisega seonduvat volikogu keskkonnakomisjon.

„Kuna metsloomade haigla oleks nagunii laia avalikkuse tähelepanu all, ei usu, et kaasneks suuri probleeme. Küll aga arvan, et selle rajamine eeldab keskkonnamõjude hindamist,“ märkis Alari Kruusvall.